Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1 (3)

2-07-29702 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja AS EMT ning kostja M.G sõlmisid 24.01.1998.a. liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg temale esitatud arvete tasumata jätmisest kokku 1792.44 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamiseni 21.09.2009. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõla, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses s.o. summas 1791.44 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 3583.88 krooni. Hageja palub esitada ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja välja mõista kostjalt riigilõivu 1000 krooni ja õigusabikulud 1500 krooni. Kostja kirjalik vastus hagile 25.01.2010.a vastuses kostja teatas, et on nõus tasuma põhivõla 1792.44 krooni, kuid peab asja menetlusse võtmist asjatuks raha- ja ajakuluks ning keeldub tasumast muid kulusid, s.h. kohtukulusid. Kostja leiab, et asi on lahendatav põhivõla kompromissi korras tasumisega ja ta pole kõrvale hoidunud võla tasumisest. Menetluse käik Kohus 10.06.2010.a määras pooltele tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 25.06.2010.a ning kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks asja kirjalikul menetlemisel määras 30.07.2010.a. TsMS § 404 lg.1 järgi. 16.06.2010.a esitas hageja oma kirjaliku seisukoha, milles teatas, et on kostjale pakkunud kompromissi korras võla tasumist maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul, s.h. vähendades viivist 1⁄4 võrra ning õigusabikulusid 375 krooni võrra, kuid kostja ei ole tähtajaks hageja kompromissettepanekule vastanud. Hageja jääb seetõttu hagi juurde ja palub jätkuvalt rahuldada selle täies ulatuses ning jätte menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole omapoolset allkirjastatud seisukohta esitanud. Kostja eest on vastanud M.P, kellel puudub selleks vastav volitus ja kohus jätab esitatu tähelepanuta. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on sõlmitud 21.01.1998.a. liitumisleping , mille alusel hageja kohustus osutama kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus teenuse eest õigeaegselt tasuma igakuiselt esitatud arvete alusel (tl.33). Kostja ei ole tasunud teenuste eest summas 1792.44 krooni ei enne ega pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamist. Võlaõigusseaduse § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja on kirjalikult allkirjastatud vastuses hagi põhivõla 1792.44 krooni nõudes õigeks võtnud, tunnistanud allkirja lepingul ja leiab, et pole kõrvale hoidunud tasumisest. Samas ei ole kostja võlgnevust ka põhivõla osas tasunud. Seega on põhivõla nõue põhjendatud ja tõendatud

2 (3)

2-07-29702 hageja esitatud kirjalike tõenditega ja kostja õigeksvõtuga vastavalt TsMS § 231 lg.2 ja § 440 lg.1. Vastavalt liitumislepingule kohustus kostja täitma AS Eesti Mobiiltelefon NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja (edaspidi eeskiri), mis moodustab liitumislepingu lahutamatu osa. Üldtingimuste p. 7.7 järgi on hagejal õigust nõuda viivist 0,5% päevas arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast päevast. Arved saadetud kostja poolt liitumislepingus märgitud aadressile xxxxx, xxxx xxxxxx (tl.33-37), mis on kooskõlas eeskirja p.-ga4.1.4 ja 4.2. Kostja pole teavitanud hagejat aadressi muutusest. Arved saadetud 30.09.1998 ja 31.10.1998 (tl.35-37). Viivist hageja poolt arvestatud alates 20.11.1998.a. – 21.09.2009.a. ja vähendatud põhivõla suuruseni s.o. 1791.44 krooni. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi on viivise suurus päevas 0,5 % 1791.44- st s.o. 8,95 krooni. Hageja nõuab viivist summas 1791.44 krooni s.o. 200 päeva eest, mis on arvestades võla pikaajalist tasumata jätmist põhjendatud ja viivisenõue selles summas kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja M.G’i kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.