Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(6)

2-04-1474

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Hagiavalduse kohaselt toimus 24. septembril 1999 enampakkumine, mille käigus kohtutäitur müüs hagejale kuuluva kahetoalise korteri. Hageja leiab, et enampakkumine toimus seaduse sätteid eirates ja võlgniku õiguseid rikkudes - hagejale ei teatatud enampakkumise toimumise tegelikku aega. Hageja väitel sai ta 08. septembril 1999 kohtutäiturilt teate, et enampakkumine toimub 26. septembril 1999 kell 10.00. Nimetatud kuupäeval enampakkumist ei toimunud. Hageja sai kohtutäituri 27. septembri 1999 teatest teada, et enampakkumine toimus 24. septembril 1999. Hageja oli jäänud ilma õigusest osaleda enampakkumisel ning hagejal puudus võimalus esitada omapoolne seisukoht vara müügihinna osas. Hageja on seisukohal, et kostjad viisid teda enampakkumise toimumise kuupäeva suhtes eksitusse, et hageja ei saaks enampakkumisel osaleda. Ka müüdi korter turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Hageja väitel omandas kostja II korteri ebaseduslikult. Hageja palub tunnistada kehtetuks 24. septembri 1999 enampakkumine, mille käigus müüdi korter asukohaga XXX, täitetoimik nr 2914. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: vara ümberhindamise akt (t.l.3), enampakkumise korraldamise akt (t.l.-4), täitevosakonna teade 08. septembrist 1999 (t.l.-5), ajalehe väljalõige (t.l.-6), täitevosakonna teade 27. septembrist 1999 (t.l.-7). Kostja vastus Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I leiab, et hageja nõue on aegunud. Kostja I selgitab, et enampakkumise toimumise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) kohaselt oli enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude aegumise tähtaeg viis aastat arvates päevast, kui asi müüdi isikule, kel ei olnud õigust seda osta või kui rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumine toimus 24. septembril 1999 ning viis aastat möödus 24. septembril 2004. Hagiavaldus on esitatud kohtule 28. oktoobril 2004, s.o peale aegumistähtaja möödumist. Lisaks märgib kostja I, et vastavalt 01. märtsil 2003 kehtima hakanud TMS redaktsioonile oli enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude aegumise tähtaeg üks aastat, s.o seadusega lühendati aegumistähtaega ja kuna aegumistähtaeg ei olnud seaduse muutmise hetkeks veel möödunud, kuulub kohaldamise hilisema seadusega sätestatud lühem aegumistähtaeg, mille algust tuleb arvutada aegumistähtaega muutva seaduse kehtima hakkamisest. Kostja I väitel möödus hageja nõude aegumistähtaeg 01. märtsil 2002. Kostja I palub arvestada aegumist ja teha tsiviilasjas vaheotsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja I on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: võlgniku allkiri (t.l.-18), ajalehe väljalõige (t.l.-19,74, tõlge t.l.-75), vara üleskirjutamise ja arestimise akt 14. juulist 1999 2(6)

2-04-1474 (t.l.-20-21,86-87, tõlge t.l.-88-89), enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt 03. augustist 1999 (t.l.-22-23), vara ümberhindamise akt (t.l.-24-25), täitevosakonna teade 08. septembrist 1999 (t.l.26,76, tõlge t.l.-77), teade 14. septembrist 1999 (t.l.-27,78, tõlge t.l.-79), ajalehe väljalõige (t.l.-2829,80,82, tõlge t.l.-81,83), täitevosakonna teade 27. septembrist 1999 (t.l.-30,84, tõlge t.l.-85), enampakkumise korraldamise akt 29. septembrist 1999 (t.l.-31-32), täitevosakonna otsus 19. septembrist 1999 (t.l.-33-34). Kostja II kohtule vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on tunnistada kehtetuks 24. septembri 1999 enampakkumine, mille käigus müüdi hagejale kuulunud korter asukohaga XXX, täitetoimik nr 2914. Kostja I hagi ei tunnista ja palub kohaldada aegumist. Kostja II oma seisukohta kohtule ei esitanud. Et kostja taotles hageja nõude osas aegumise kohaldamist, ei kontrolli kohus nõude põhjendatust, vaid ainult nõude aegumist. Kui kohus tuvastab, et hageja nõue on aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja korter asukohaga XXX müüdi enampakkumisel 24. septembril 1999. Hageja on enampakkumise toimumist 24. septembril 1999 märkinud hagiavalduses, kostja nõustub hageja väitega. Täitevosakonna teatest 08. septembrist 1999 (t.l.-5,26,76, tõlge t.l.-77) selgub, et enampakkumine oli määratud 26. septembrile 1999, (t.l.-6), täitevosakonna teatest 27. septembrist 1999 (t.l.-7, 30,84, tõlge t.l.-85) selgub, et enampakkumine toimus 24. septembril 1999, ajalehe väljalõike (t.l.-28-29,80,82, tõlge t.l.-81,83) kuulutusest selgub, et enampakkumise toimumise ajaks oli määratud 24. september 1999, täitevosakonna otsusest 19. septembrist 1999 (t.l.-33-34) selgub, et enampakkumine toimus 24. septembril 1999. Kohus loeb tõendatuks, et korteri asukohaga XXX enampakkumine toimus 24. septembril 1999. TMS rakendussätetes ei ole reguleeritud TMS muutmise mõju enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtajale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt, õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Kohaldamisele kuulub tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumist reguleerivad sätted. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Lähtuvalt VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, 3(6)

2-04-1474 kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Enne 01. juulit 2002 kehtinud TsÜS 178 lg 3, kui enne 1994. aasta 1. septembrit kehtinud seaduse kohaselt hagi aegumist ei kohaldatud, kuid tsiviilseadustiku üldosa seaduses on see ette nähtud, või on tsiviilseadustiku üldosa seaduses kehtestatud varasemast aegumistähtajast lühem aegumistähtaeg, kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega, arvutades selle algust seaduse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et kui nõude enne uue seaduse jõustumist alanud aegumistähtaeg ei ole uue seaduse jõustumise ajaks möödunud ja uues seaduses sätestatud aegumistähtaeg on lühem kui vanas seaduses, tuleb kohaldada uues seaduses sätestatud aegumistähtaega, kusjuures aegumistähtaeg hakkab kulgema alates uue seaduse jõustumisest. Enne 01. märtsi 2001, s.o enampakkumise ajal kehtinud TMS 647 kohaselt, kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks viie aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Alates 01. märtsist 2001 kehtima hakanud TMS 647 kohaselt (nimetatud säte kehtis ka hagi esitamise ajal), kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kohus järeldab, et kuna alates 01. märtsist 2001 kehtima hakanud TMS vähendas hagi aegumise tähtaega viielt aastalt ühele aastale ja 24. septembri 1999 enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg ei olnud seaduse kehtima hakkamise hetkeks veel saabunud, tuleb aegumistähtaega hakata arvestama alates 01. märtsist 2001. Enne 01. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt, hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. TMS sätestatud aegumistähtaeg enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele on üks aasta, s.o lühem kui hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg. Seega tuleb hageja nõudele enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks kohaldada TMS-s sätestatud aegumistähtaega üks aasta. Kohus jõudis järeldusele, et hageja nõude aegumistähtaeg üks aasta hakkas kulgema 01. märtsist 2001, hageja nõue aegus 01. märtsil 2002. Hagi on kohtule esitatud 28. oktoobril 2004, s.o peale aegumistähtaja lõppu. Kohus jõuab järeldusele, at hageja nõue 24. septembri 1999 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3, kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt, õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib 4(6)

2-04-1474 kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 143, kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus kohaldab kostja I taotlusel hageja nõude osas aegumist ja teeb vaheotsuse lõppotsusena, millega jätab hagi rahuldamata ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tõendid – vara ümberhindamise akt (t.l.-3), enampakkumise korraldamise akt (t.l.-4), ajalehe väljalõige (t.l.-6) – ei oma nõude aegumise osas tähendust ja seega jätab kohus nimetatud tõendid hindamata. Kostja tõendid - võlgniku allkiri (t.l.-18), ajalehe väljalõige (t.l.-19,74, tõlge t.l.-75), vara üleskirjutamise ja arestimise akt 14. juulist 1999 (t.l.-20-21,86-87, tõlge t.l.-88-89), enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt 03. augustist 1999 (t.l.-22-23), vara ümberhindamise akt (t.l.-24-25), teade 14. septembrist 1999 (t.l.-27,78, tõlge t.l.-79), enampakkumise korraldamise akt 29. septembrist 1999 (t.l.-31-32) – ei oma nõude aegumise osas tähendust ja seega jätab kohus nimetatud tõendid hindamata. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnistada kehtetuks 24. septembri 1999 enampakkumine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja aseisuga. Hagi esitamise ajal oli tehingu kehtetuks tunnistamise hagi mittevaraline hagi. Mittevaralise hagi hinda hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS ei sätestanud. TsÜS § 4 kohaselt, õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Enne 01. jaanuari 2006 esitatud mittevaralise hagi hinna määramisel tuleb kohaldada 01. jaanuaril 2006 kehtima hakanud seadust kui reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet reguleeriv säte. Lähtuvalt 01. jaanuaril 2006 kehtima hakanud TsMS § 132 lg 1 (01. jaanuari 2006 redaktsioonis), mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Hagihind on 15 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hagi on kohtule esitatud 28. oktoobril 2004. 5(6)

2-04-1474

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kostja I esitas menetluskulude osas kohtule taotluse jätta menetluskulud hageja kanda (t.l.-72), kostja II oma seisukohta menetluskulude osas kohtule ei esitanud. Menetlusosalised kohtule menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks ei esitanud. Kuna kostjad ei ole oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, tuleb kostjate võimalikud menetluskulud jätta hagejalt välja mõistmata, s.t kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.