Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS §-de 420 ja 415 alusel

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaja võib tagaseljaotsuse peale esitada, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust võib kaja esitada, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.04.2008 tarbijakrediidilepingu nr.0800073/18st, mille alusel andis hageja kostjale krediiti summas 104 096,83 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi 24,83 % krediidisummast aasta kohta. Lepingu raames on sõlmitud kokkulepe nr.1 lepingutingimuste muutmise kohta, mille alusel loeti alates 27.06.2008 intressimääraks 24,54 % uuelt krediidisummalt aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule B. I. Pank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi vaatamata hagejapoolsetele kirjalikele meeldetuletustele korrektselt, mistõttu oli hageja sunnitud lepingu Üldtingimuste p.5.1.1 alusel 28.10.2008 üles ütlema. Hageja hoiatas kostjat 02.10.2008 saadetud ülesütlemishoiatuses lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2 nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid ega asu läbirääkimistesse kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja ei ole ka pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset, on pöördunud hageja kohtu poole võla sissenõudmiseks. Toetudes VÕS §-dele 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1 ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt tagastamata krediidisumma 103 790,95 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 11 770,54 krooni, lepingu muutmise tasu, 400 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 7 581,93 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1000 krooni, kokku summas 124 543,42 krooni väljamõistmist. Lisaks soovib hageja TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivise 24,54 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 12.02.2009.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku

2 (4)

vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad 12.03.2009 kätte toimetatud, need on vastu võtnud hageja poolt näidatud kostja lepingus näidatud elukoha aadressil tema perekonnaliige – vanaema E. V. .32).TsMS § 322 lg 1 alusel võib menetlusdokumedi lugeda sel viisil kättetoimetatuks. Kohtu poolt antud tähtajaks ega ka pärast seda ei ole kostja kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud leping vastab trabijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediidti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl. 9-13, 15-28) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 103 790,95 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressina 11 770,54 krooni, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 45006,81

3 (4)

krooni (viivis kuni hagi esitamiseni 12.12.2009 -7581,93 krooni + viivis 13.12.200928.07.2009 37424,88 krooni), lepingu muutmise tasuna 400 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kuluna (vastavalt B. I. G. B. A. N. K. hinnakirjale) 1000 krooni. Seega kokku on hagejal alus nõuda kostjalt 161 968,30 krooni väljamõistmist ja TsMS § 367 alusel viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg 1 täielikult kostja kanda. Hageja on kohtule teatanud, et ta nõustub menetluskulude kindlaksmääramisega tagaseljaotsuses. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitamisele kuuluvad B. I. G. B. A. N. K. AS menetluskulud. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 12 500 krooni ja riigilõiv elektrooniliste dokumendide väljatrüki väljastamise eest, summas 105 krooni (tl.8). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.