Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtukulude jaotus: Hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud Osaühing Rimer Metall pankrotivara arvel ja tasuda puudujäävas osas juhatuse liikme Kxxxxx Kxxxx poolt. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Rimer Metall juhatuse liige Kxxxxx Kxxxx esitas 28.05.2010. a kohtule avalduse, milles palus kohtul välja kuulutada Osaühingu Rimer Metall pankrot. Avalduse põhjal on ettevõtte peatöövõtja Kroon Steel OY esitanud enda pankrotiavalduse seoses tööde tellija KSS Interior OY pankrotistumisega. Tulenevalt sellest on kõik allhanke lepingud Kroon Steel OY ja Rimer Metall OÜ vahel lõpetatud. Kroon Steel OY on teatanud, et avaldajal jääb saamata tasumata arveid summas 682 191,76 krooni. Osaühingul Rimer Metall puuduvad muud varad ja sellest tulenevalt ei ole osaühing suuteline tasuma oma võlgnevusi summas 469 036 krooni maksuametile, 176 778 krooni töölistele, 28 000 krooni aruandvaile isikutele ja 11 379 krooni tarnijatele. Kroon Steel OY oli ettevõtte ainus koostööpartner ja seoses nende pankrotistumisega puuduvad ettevõttel väljavaated võlgade tasumiseks. Kohus otsustas 11.06.2010. a määrusega võtta pankrotiavaldus menetlusse ja algatada Osaühingu Rimer Metall pankrotimenetlus. Kohus määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Aruande põhjal kuulub võlgnikule vallasvarana haagis Tiki treiler (väljalaskeaasta 2002) ja sõiduauto Mercedes-Benz (väljalaskeaasta 1994). Mercedes-Benz on võlgniku esindaja andmetel võõrandatud 01.03.2010. a Axxxx Jxxxxxxxxx, hinnaga 14 000 krooni. Kuivõrd äriühingul on A. Jxxxxxxx ees kohustusi, siis teostati müügihinna ulatuses tasaarveldus. Võlgniku andmetel on tema kasutuses veel haagis, mille realiseerimishinnaks võlgniku hinnangul on 7000 krooni. Muu varana on võlgnikul keevitus Cebora (soet 2008), mille võimalik realiseerimishind võib olla 2500 krooni ja tööriistad realiseerimisväärtusega 100 krooni. Ülejäänud arvel olnud põhivara on maha kantud või on leping üle antud. Rahalised vahendid ja kinnisvara võlgnikul puudub. Seega, ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikule kuulub vara realiseerimisväärtusega ca 9600 krooni. Võlgnikul on kohustused hankijate ees, summas kokku 11 379 krooni (AS Swedbank Liising ee summas 11 253 krooni ja Tele 2 Eesti AS ees summas 126 krooni). Maksu- ja Tolliameti ees on võlg kokku summas 564 036,96 krooni (põhivõlg summas 480 607,34 krooni ja intress summas 83 429,62 krooni). Lisaks on võlgnikul kohustused töötajate ees saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkuse kompensatsiooni ja töösuhte lõpetamise hüvituse näol kokku summas 230 544 krooni. Pandiga tagatud võlgasid võlgnikul ei ole. Muudest võlgadest on ettevõttel võlgnevus aruandvatele isikutele (töölähetusotsuse alusel) 28 000 krooni. Ajutise menetluse käigus on ajutine haldur tuvastanud, et teadaolevalt on Rimer Metall OÜ-l seisuga 26.06.2010. a kohustusi kokku summas 833 959,96 krooni. Seega võlgniku kohustused ületavad vara väärtuse ning ajutine haldur on seisukohal, et äriühing on muutunud alaliselt maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur on aruandes märkinud, et tagasivõitmise võimalused pankrotimenetluses on küll olemas, kuid kohtumenetlusele kuluv aja- ja ressursikulu võivad

lõpuks kujuneda saadavast kasust suuremateks, mistõttu nende teostamine ei ole tõenäoliselt otstarbekas. Ajutine haldur märgib, et arvestades võlgniku raamatupidamise aruandeid ja selgitusi, võib väita, et võlgniku makserasused algasid 2009. a aasta jooksul. 2009. a majandusaasta aruande kohaselt langes võlgniku müügitulu üle poole võrreldes eelmise perioodiga. Koos müügitulu vähenemisega vähenesid ka tööjõukulud poole võrra, kuid samas suurenesid kulutused kaupadele ja materjalidele. Võlgniku selgituste kohaselt 2009. a oli seotud Turu laevaremonditehasega seotud tööde teostamisega, kus peatöövõtjaks oli KSS Interior OY. Võlgnik on selgitanud, et alates 2009. a II kvartalist ei suutnud tööde tellija enam korrektselt tasuda teostatud tööde eest. Kuivõrd tegemist oli suuremahulise tööga ja saadavad summad olid suured, siis pidas võlgnik vajalikuks töid jätkata. Tööde tellija andis lubadusi võlgnevused tasuda, kuid lubadusi ei täidetud. 2009. a lõpuks kujunes võlgnikul välja kahjum 560 639 krooni. 2010. a algul pankrotistus Soome tellija ning pankrotimenetluses jäid rahuldamata võlausaldajate nõuded. Seoses sellega ei ole võimalik sisse nõuda ka võlgnikul talle võlgnetavat summat 682 192 krooni. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võlgniku juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnused, millega oleks tahtlikult tekitatud äriühingu maksejõuetus. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur 2009. a üldist majanduslangust, mis põhjustas maksehäireid tellijatel tööde eest tasumisel. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutises menetluses on tuvastatud, et võlgnikul ei piisa olemasolevast varast vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhul, kui võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik ei tasu kohtudeposiiti rahalisi vahendeid edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis teeb ajuti haldur ettepaneku lõpetada OÜ Rimer Metall pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku juhatuse liige Kxxxxx Kxxxx avalduses toodu juurde. Ta avaldas, et ettevõte on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Ettevõttel puuduvad vahendid pankrotimenetluse katteks. Ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde ja tegi ettepaneku pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. Kohtu seisukohad: Võlgniku põhitegevus on olnud ehitus. Võlgnikul oli alltöövõtuleping Kroon Steel OY-ga, mille alusel teostati töid laevatehases Soomes. Tööde peatöövõtja on pankrotistunud. Kroon Steel OY nõudeid pankrotimenetluses ei rahuldatud. Võlgniku lepingupartner Kroon Steel OY on muutunud maksejõuetuks, mistõttu pole võimalik avaldaja nõuete rahuldamine. Leping Kroon Steel OY-ga on lõpetatud ja muud majandustegevust võlgnikul ei toimu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on võlgasid 833 959,96 krooni ulatuses ja vara ca 9600 krooni väärtuses. Seega ületavad võlgniku kohustused peaaegu 100 korda võlgniku vara. Võlgnikul puudub praeguses olukorras reaalne võimalus saada igapäevast käivet määral, mis võimaldaks tasuda tekkinud võlgasid, jooksvaid kulusid, makse. Võlgniku juhtorgani liikmele ei ole teada uusi võimalike töövõtulepinguid võlgnikettevõtte jaoks, mille raames saada uut tulu ja käivet ja tasuda ka seni tekkinud võlad. Võlad Maksuja Tolliametile kannavad igapäevast intressi, misläbi suurenevad.

Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on 2009. a tekkinud üldine majanduslangus. Ettevõtte lepingupartner – peatöövõtja tema põhitegevusalal- muutus maksejõuetuks, teatas võimatusest tasuda võlg ja jätkata lepingut ja seetõttu muutus võimatuks võlgade sissenõudmine temalt tehtud tööde eest ja tehtud kulutuste katteks. See omakorda põhjustas avaldaja maksejõuetuse tema võlausaldajate ees. Kuna võlgniku tegevus oli seotud suures mahus ühe ettevõttega, kelle maksejõuetuks muutumisega lepingud lõpetati, siis pole ettevõtte edasi tegutsemine võimalik. Jätkuvaks tegutsemiseks vajalike uute klientide leidmine vajab investeeringuid ja materiaalseid vahendeid, mida võlgnikul ei ole. Puuduvad vahendid ka seniste võlgade tasumiseks. Võlgnikul on vara ca 9600 krooni väärtuses. On olemas tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused: tagasi nõuda ühele võlausaldajale võla katteks üle antud sõiduauto, nõuda juhatuse liikmelt tagasi temale kassast tehtud väljamaksed. Samas nõustub kohus sellega, et 16 aastat vana sõiduauto tagasinõudmisel ja müümisel ei pruugi saadav tulu olla seni katud võlast suurem. Võlgniku juhatuse liikme ütluste järgi kaeti kassast tehtud väljamaksega töötajate elamis- ja majutuskulud. Seega ei pruugi väljamakse tagasinõudmine olla edukas. Kindlasti ei taga saadavad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamist, mistõttu menetluse pidamine ei ole võlgniku ega võlausaldajate huvides.. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg.1 alusel nõude esitamiseks juhtorgani liikme vastu ei põhjendatud aluseid. Juhatuse liige K.Kxxxx avaldas nõusolekut kanda vajadusel ajutise halduri tasu või kulud. Kohus teavitas võlgniku pankrotimenetlusest võlausaldajaid Maksu- ja Tolliametit ja Swedbank Liising AS-i. Kohus tegi võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 28 000 krooni, andes selleks tähtaja. Võlausaldajad kohtu poolt määratud tähtajaks pankrotimenetluse kulude katteks tagatist ei tasunud. Maksu- ja Tolliameti esindaja teatas, et olukorda arvestades ei pea maksuhaldur võlausaldajana pankrotimenetluse kulude kandmist otstarbekaks. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Osaühingu Rimer Metall pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 5 kohaselt: kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida ja esitada töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Kohus määrab ajutise halduri ettepanekul ettevõtte dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Kxxxxx Kxxxxx. Menetluskulude jaotus PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades, et võlgnikul on olemas realiseeritav vara, määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused kaetakse võlgniku vahenditest ja puudujäävas osas jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku juhatuse liikme kanda (nõusolek kohtuistungil). Pankrotimenetluse kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.