2-08-12135/17 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Mxxxxx Uxx esitas 20.03.2008.a Tartu Maakohtule Jxxxxxx Sxxxxx vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 37 644,20 krooni nõudes. Võlgnevusest moodustab 23 600 krooni põhinõue ja 14 044,20 krooni kõrvalnõuded (viivis). Võlgnik esitas 07.10.2009.a nõudele vastuväite ning 04.11.2009.a määrusega Tartu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning jätkas asja menetlemist hagimenetluses. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas võeti Mxxxxx Uxxx hagiavaldus xxxxxxx Sxxxxx vastu menetlusse 28.12.2009.a määrusega. Mxxxxx Uxxxnõuab Jxxxxxx Sxxxxxxx eluruumi üürilepingust tuleneva võla 23 600 krooni ja lisanduvate kõrvalnõuete (viivised 14 044,20 krooni) väljamõistmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 08.02.2006.a sõlmitud eluruumi üürileping, mille alusel hageja andis kostjale kasutada 2-toalise korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja kohustus tasuma hagejale eluruumi kasutamise eest üüri 1000 krooni kuus ning igakuiselt kokkulepitud summa eest remonti tegema. Kostja oma kohustusi ei täitnud. Hageja nõuab kostjalt maksekohustuse täitmist ja maksmisega tasumisega viivitamise eest viivist vastavalt üürilepingu punktile 2.3. Kostja ja tema esindaja esitasid 26.01.2010.a kohtule kirjaliku seisukoha hagile. Kostja vaidleb hagile vastu. Lepingu sõlmimisele kallutas kostjat MxxxxxxIxxxxxx, kes oli tollal kostja elukaaslane. Kostja, oma lapsemeelsuses kirjutas eluruumi üürilepingule alla. Kostja sai aru, et leping hagejaga on sõlmitud eluruumi üürimiseks. Kuna kostjal tekkis võimalus korterisse, kus ta seni elukaaslasega elas, edasi elama jääda, xxxxxxxxxxx korterisse ei kolitud, sinna asus elama tema elukaaslase isa. Kostja võtab õigeks, et on sõlminud lepingu eluruumi üürimiseks, kuid ei ole nõus üüri tasuma, kuna ei ole xxxxxxxxxxx asuvas korteris elanud ja maksmata jäänud üüriraha tuleb Mxxxxx Ixxxxxxxxx välja nõuda. Mxxxxx Ixxxxxx on kostjale avaldanud, et ta ei hakka midagi maksma. Hageja ähvardusel septembris 2007.a oli kostja kirjutanud kirja, kus märkis, et on nõus maksma üürivõlga 300 krooni kaupa kuus. Kostja läks Mxxxxx Ixxxxxxxxx lahku oktoobris 2007.a ja ei tea Mxxxxx Ixxxxxxx praegust asukohta. Kostja soovib, et menetlusse kaasataks ka Mxxxxx Ixxxxxx. Kostja on viidanud temale kui üüritud eluruumi tegelikule kasutajale ning vastavalt TsMS § 213 ja § 216 võib kostjal hagi rahuldamise korral tekkida nõue MxxxxxxIxxxxxxx vastu. Kostja näol on tegemist isikuga, kellel on diagnoositud kerge vaimne alaareng. Kohus 22.03.2010.a määrusega kaasas kolmanda isikuna kostja poolel Mxxxxx Ixxxxxxx. Mxxxxx Ixxxxxx andis 13.05.2010.a kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nad võtsid xxxxxxxtänava korteri Jxxxxxx Sxxxxxxx kahe peale, nad olid olnud elukaaslased üle aasta. Tegelikult nad xxxxxx tänava korterisse elama ei asunud, kuna tal oli korter xxxxxx linnas xxxxx tänaval, kus elas koos Jxxxxxx Sxxxxxxx kuni Sxxxxx xxxxxxxxx tagasi läks. xxxxxx tänava korteris oli vaja remonti teha, seal polnud ka elektrit. Selles korteris elas mõnda aega Ixxxxxxx isa Vxxxx Ixxxxxx, kes nüüd on surnud. Mxxxxx xxxxxxx oli seisukohal, et üürivõlg tuleb ära maksta, kuid tema ei pea seda maksma, kuna üürileping ei olnud tema nimel. Kohus kohtuistungil selgitas pooltele võimalusi olukorras, kui kostjaks on ainult Jxxxxxx Sxxxxx ja kui kostjaks on Sxxxxx ja Mxxxxx Ixxxxxx mõlemad. Hageja oli arvamusel, et korteri üürilepingust tulenevate maksete eest peaksid vastutama mõlemad - nii Sxxxxx kui ka Ixxxxxx. Kohus 13.05.2010.a määrusega kaasas Mxxxxx Ixxxxxxe kostjana Mxxxxs Uxx nõude lahendamisele. Kohus andis Mxxxxx Ixxxxxxxxe TsMS § 208 lg 3 alusel 13.05.2010.a kohtuistungil kätte hagiavalduse koos lisadega ning määras tähtaja hagiavaldusele

Kohus leiab, et asjas saab teha sisulise otsuse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude osas. Viiviste nõude osas rahuldab kohus hagi osaliselt. Hageja ja kostja Jxxxxxx Sxxxxx vahel on sõlmitud üürileping, mille alusel on hageja andnud tasu eest kostja kasutusse eluruumi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 31-33). Kostja Mxxxxx Ixxxxxx on seotud Mxxxxx Uxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteri üürimisega samavõrd kui Jxxxxxx Sxxxxx. Enne korteri üürimist elasid kostjad rohkem kui aasta jooksul koos xxxxxx linnasxxxxxx tänaval asuvas üürikorteris, mille omanik kavatses üürilepingu lõpetada. Koos otsiti välja xxxxxx tn korter, kuna see oli odavam, koos sõlmiti maakleriga ka üürileping. Kumbki - ei Mxxxxx Ixxxxxx ega xxxxxx Sxxxxx - asunud üüritud korterisse elama, kuna xxxxx tänava korteri omanik ei lõpetanud lepingut ning xxxxxx tänava korterit oleks tulnud remontida. Korteris elas tegelikult mõnda aega Mxxxxx Ixxxxxxx isa. Sellises olukorras tegutsesid Jxxxxxx Sxxxxx ja Mxxxxx Ixxxxxx seltsinglastena ja vastutavad võetud kohustuste eest solidaarselt VÕS § 595 alusel. Puuduvad andmed selle kohta, et Jxxxxxx Sxxxxxx oleks piiratud teovõime ja seda ei kinnita ka arsti teatis (tl.39a). Kostjad pole täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 kohaselt kannab üürileandja asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingus on pooled leppinud kokku, et üürnik Jxxxxxx Sxxxxx üürib Mxxxxx Uxxxxx 2toalist korterit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, leping kehtib alates 08.02.2006.a kuni 08.02.2008.a. Üürnik kohustus eluruumi kasutamise eest tasuma 1000 krooni kuus, üür tasutakse igakuiselt 27. kuupäevaks üürileandja arveldusarvele. Lisaks kohustus üürnik tasuma ka kommunaalmaksete eest ning maksma 1000 krooni üürileandjale ettemaksuna. Poolte vahel ei ole vaidlust selles ja tõendamist on leidnud, et vastavalt kostjate soovile andis hageja korteri xxxxxxxxxxxxx kostjatele üle (maakleri vahendusel), kostjatele anti üle korteri võtmed ja valdus korterile. Kostjad said korteri kasutamisvõimaluse. Sõlmitud üürilepingust üürnikule tulenev kohustus tasuda tema kasutuses oleva üüritud eluruumi eest üüri kehtib sõltumata sellest, kas üürnik kasutab üüritud eluruumi igapäevaselt ise, mõnel perioodil ei kasuta või võimaldab seda kasutada kolmandal isikul. Seetõttu on üürnikel Jxxxxxx Sxxxxxx ja Mxxxxx Ixxxxxxxx üürileandjast hageja ees kohustus tasuda üüri perioodi eest, mil üüritud eluruum oli üürnike valduses. Üür selle perioodi eest on 24000 krooni (24 kuud), millest tasutud on 400 krooni, seega tasumata üür 23600 krooni. Lepingu p 2.3 kohaselt on üürilendajal õigus nõuda üüri ja teenuste eest tasumisega viivitamisel viivist 0,15% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist perioodi 27.02.2006-27.02.2008 eest summas 14044.20

krooni (tl.30). Kuna viivis on 0,15% päevas, siis aastas moodustab see 54,75%. Sellisena on kokku lepitud viivis VÕS § 113 lg.1 (§ 94) sätestatud viivisemäärast oluliselt kõrgem: VÕS § 113 lg.1 2. ja 3.lause järgi viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg.1 sätestab: kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Enne 1.jaanuari 2008 oli kasutatav intressimäär 4,0%, lisades sellele 7% aastas, on intressimäär 11% aastas. Seega on pooled lepingus leppinud kokku rakendatava viivisemäära, mis on viis korda kõrgem seaduses sätestatud üldisest intressimäärast. Ehkki VÕS § 94 ja § 113 ei sätesta intressimäära ülempiiri ja lubab lähtuda lepinguga ette nähtud intressimäärast, leiab kohus, et pooled peavad lepingulistesse suhetesse astudes käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6) ja mõistlikult (VÕS § 7). VÕS § 6 lg.2 järgi võlasuhetele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 42 lg.1 järgi lepingu tingimus ei või kahjustada teist lepingupoolt ebamõistlikult. Kohus leiab, et rakendatava intressimäära kokku leppimine viis korda kõrgemas määras kui seaduses üldiselt sätestatu, ei vasta hea usu põhimõttele ja kahjustab kohustatud pooltüürnikku – ebamõistlikult. Kohus leiab, et siin kajastub kostja J.Sxxxxx esindaja T.Sxxxxx osutus Jxxxxxx Sxxxxx lapsemeelsusele, mis takistas J.Sxxxxxx sisukohaselt otsustamast rakendatava viivisemäära üle. Seetõttu leiab kohus, et viivisemäärana ei saa aluseks võtta lepingus kokku lepitud määra, vaid kohus lähtub määrast 11% ehk viis korda väiksemast määrast, mille puhul viivisesumma on 2808.80 krooni. Kohus rahuldab hageja nõude maksmata üürisumma osas kogu ulatuses ja viiviste osas summas 2808.80 krooni.