L S hagi M P vastu lepingueelsete kavatsuste protokolli tühisuse tunnustamiseks ja 120 000 krooni tagastamiseks M P vastuhagi L S vastu kõrvalkulude võla ja viivise nõudes 120 000 krooni
Hagihind
esindajad
Hageja L S ( esindaja v adv Mart Sikut (Sikuti AB – Tartu 8 X) Kostja M P ( ), esindaja Neeme Sild (ÕB Neeme Sild OÜ – Posti 26 Haapsalu)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada poolte vahel 9.09.2006.a. sõlmitud lepingueelsete kavatsuste protokolli tühisust ja kohustada M Pt tagastama L Sile (S) tühise tehingu järgi saadud 120 000 krooni.
Välja mõista L Silt (S) M P kasuks kõrvalkulude võlg 486 krooni ja viivis 134 krooni. Menetluskulude jaotus Põhihagi osas jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning vastuhagi osas vastuhageja menetluskulud vastukostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta
2-08-89828 seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUDE PÕHJENDUS
1.23.12.2008.a. esitas L.S maakohtule hagi M P vastu 120 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt lubas kostja hagejale müüa korteri aadressil DDDDDDDD 41 - 6, Xs. Kuna aga hagejal ei olnud kohe võimalik korteri ostuks raha leida, sõlmisid hageja ja kostja lepingueelse kavatsuse protokolli (lisa 1) ja üürlepingu (lisa 2). Üürilepingu alusel andis kostja eelpool mainitud korteri hagejale üürile, lubades üürilepingut pikendada kuni hageja saab oma korteri müüdud ning saadud raha eest saab osta korteri aadressi DDDDDDDD 41 - 6, Xs (lisa 3 ). 9. augustil 2007.a. sai hageja kostjalt üürilepingu ülesütlemisavalduse (lisa 4), millele hageja saatis omapoolse seisukoha 15. augustil 2007.a. (lisa 5). 23.augustil 2007.a. kella 18 paiku avastas hageja koju tulles, et tal ei ole korterisse võimalik sisse pääseda. Õuest vaadates nägi ta, et akende eest on kardinad kadunud. Kell 18.47 sai hageja kostjalt sõnumi, kes teatas, et ta sisenes omavolilisest väljaüüritud pinnale koju ja viis omavoliliselt korterist ära kogu hagejale kuulunud vara. Nimetatud asjaolu kohta on olemas kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS § 202 lg 7 ja 206 alusel (lisa 6). Hageja tasus kostjale selle eest, et ta lubas korteri aadressil DDDD-DDDD 41-6 müüa hagejale viimase arveldusarvele 120 000 krooni korteri ettemaksuks. 9. augustil 2007.a. saadud üürilepingu ülesütlemisavalduselt (lisa 4) sai aga hageja teada, et korter on müüdud teisele isikule. Ettemaksu kostja hagejale tagastanud ei ole ja korduva küsimise peale on ta keeldunud seda tegemast. 15. oktoobril 2008.a. saatis hageja kostjale nõudekirja, milles palus 120 000 krooni ettemaksuks antud raha tagastada (lisa 7). Kostja pole kirjale tänaseni vastanud. Hageja leiab, et sõlmitud lepingueelse kavatsuste protokolli punkt 4.6. on tühine, kuna see seab lepingupooled ebavõrdsesse olukorda ja oli sõlmitud pahauskselt hageja kahjuks. Hiljem hagejale jäetud kirja (lisa 3) põhjal teadis kostja, et hageja soovib korterit kindlasti osta ning et tal on kokku lepitud aeg notari juures korteri ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Vaatamata sellele otsustas kostja müüa korteri kolmandale isikule. Seega lõppes kokkulepe ostu-müügitehingu sooritamiseks hageja algatusel ning lähtuda tuleb pigem lepingueelsete kavatsuste kokkuleppe punktist 4.7. Korteri eest ettemaksuks saadud raha kostja tagastanud ei ole. Kostja on saanud 120 000 krooni alusetult ning tegemist on alusetu rikastumisega. Võlaõigusseaduse § 1028 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VÕS § 1028 palub hageja mõista kostja M Plt välja 120 000 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda.
2.Menetluse käigus muutis hageja hagi eset /t.l. 75-76/. Nimetatud muudatuses asub hageja seisukohale, et poolte vahel sõlmiti 09.septembril 2006.a. lepingueelsete kavatsuste protokoll korteri müügilepingu sõlmimiseks. Kuigi viidatud dokument on pealkirjastatud lepingueelsete kavatsuste protokollina on pooled sellega sisuliselt kokkuleppinud korteriomandi võõrandamises tulevikus hagejale ning seda tuleb käsitleda eellepinguga VÕS § 33 mõttes. VÕS § 33 lg 2 kohaselt tuleb eelleping sõlmida samas vormis põhilepinguga. AÕS § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Eelnevast tulenevalt kohustunuks pooled sõlmima kõnealuse eellepingu notariaalses vormis, kuid seda ei tehtud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine.
2-08-89828 Ka Riigikohus on oma 19.06.2007.a. lahendi p. 14 asunud seisukohale, et „...Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kuna kinnisasja müügileping on suunatud kinnisasja omandamisele, on see VÕS § 33 lg 2 AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine, kui leping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis.....“ TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Käesolevas tsiviilasjas andis hageja kostjale korteri ostu-müügilepingu sõlmimise kinnitamiseks alusetult üle 120 000 krooni. Nähtuvalt asjas kogutud materjalidest on hageja püüdnud poolte vaidluse lahendada kohtuväliselt ning saatnud kostjale 2008 oktoobris vastavasisulise nõudekirja 120 000 krooni tagastamiseks. Kostja ei ole aga siiani hagejale üleantut tagastanud, mistõttu ei jäänudki hagejal üle muud kui hagiga kohtu poole pöörduda. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes TsÜS § 83 lg 1, 84 lg 1, AÕS § 119 lg 1, VÕS § 33, 1028 lg 1 ja TsMS § 162 lg 1 palub hageja:
1.Tunnustada 09.septembril 2006.a. poolte vahel sõlmitud lepingueelsete kavatsuste protokolli tühisust;
2.Kohustada kostjat tagastama hagejale tühise tehingu järgi saadud 120 000 krooni;
3.Menetluskulud, s.h. hageja esindaja kulud, panna kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt /t.l. 23-25/ poolte vahel 9.09.2006.a. sõlmitud lepingueelsete kavatsuste protokollist nähtub, et hageja L S ei võtnud endale kohustust osta kostjalt temale kuuluvat korteriomandit. Hagejale oli jäetud võimalus omandada kostja M Ple kuuluv korteriomand enne 2007. aasta 1. märtsi, kuid mitte kohustus. Protokolli järgi ei ole kostja M P võtnud endale kohustust võõrandada tema ainu-omandisse kuuluv korteriomand, mille omandamisest väidetavalt ka hageja võis huvitatud olla, hagejale. Samuti ei ole kostja endale võtnud kolmandatele isikutele korteriomandi mitte-võõrandamise kohustust. Hageja L S ei olnud isikuks, kellele protokolli alusel oleks olnud tagatud eesõigus korteriomandi omandamiseks. Seega ei ole hageja ja kostja vahel allkirjastatud protokoll nn broneerimislepinguks, mis oleks tulnud sõlmida notariaalselt tõestatud vormis ja mis vorminõuete järgimata jätmise pärast oleks tühine ja kostjale jäänud rahasumma broneerimistasuks. Seega ei ole protokolli suhtes VÕS § 33 kohaldatav. Kostja on seisukohal, et protokolli on ainuvõimalik käsitleda kahe isiku vahelise tahteavalduste kaudu saavutatud kokkuleppena, millega nähti ette õiguslikud tagajärjed juhuks, kui hageja ei teosta oma sooritusi tähtaegselt. Kostja leiab vastuseks hageja hagi eseme muutmisele /t.l. 82-83/, et 9. septembril 2006. a lihtkirjalikus vormis sõlmitud lepingueelsete kavatsuste protokoll (edaspidi protokoll) ei ole kinnisasja võõrandamiseks sõlmitava müügilepingu eelleping, kuna sellega ei võtnud ta endale kohustust sõlmida hageja L S temale kuuluva korteriomandi müügilepingut. Kostja lihtsalt andis hagejale hea tahte avaldusena võimaluse omandada kuni 2007. aasta 1. märtsini (incl.) temale kuuluv korteriomand, mille omandamisest hageja väidetavalt huvitatud oli. Samuti ei nähtu allkirjastatud protokollist, et hageja L S oleks võtnud endale kostjale kuuluva korteriomandi omandamise kohustuse. Seega ei olnud ega saanudki olla hageja L S isikuks, kellele protokolli alusel oleks olnud tagatud mingigi eesõigus korteriomandi omandamiseks. Samuti ei ole kostja endale võtnud kolmandatele isikutele korteriomandi mitte-võõrandamise kohustust. Seega ei ole protokolli allkirjastamisel rikutud Riigikohtu mitmetes lahendites esitatud nõudeid rikutud ning hageja ja kostja vahel 9. septembril 2006. a
2-08-89828 lihtkirjalikus vormis sõlmitud lepingu-eelsete kavatsuste protokoll ei ole tühine vorminõude järgimata jätmise eest. Hageja hagi eseme muutmise avalduses märkinud, et käesolevas tsiviilasjas andis hageja kostjale korteri ostu-müügilepingu sõlmimise kinnitamiseks alusetult üle 120 000 krooni. Esitatud väidet on ainuvõimalik mõista selliselt, et hageja on maksnud kostjale sõlmitud tehingu tõendamiseks käsiraha, arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse (VÕS § 156). Kostja esitatud poolte suhete käsitlusega ei nõustu, kuna talle pole hageja millegi kinnitamiseks alusetult midagi üle antud. VÕS § 8 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ja leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele hinnangu andmisel tuleb lähtuda üldisest ja valitsevast lepinguvabaduse põhimõttest. Kostja on hagejalt raha saanud hagejaga sõlmitud seadusliku tehingu alusel. Kostja palub jätta hageja L Si hagi kostja M P vastu 120 000 krooni nõudes rahuldamata ja jätta menetluskulud (sh kostja menetluskulud) hageja L Si kanda.
VASTUHAGI NÕUE JA PÕHJENDUS
4.19.02.2009.a. esitas kostja hageja vastu vastuhagi, milles nõuab hagejalt tasumata kõrvalkulude võlgnevuse ja viivise väljamõistmist /t.l. 27-28/. Vastuhagiavalduse kohaselt kostja/vastuhageja M P sõlmis 1. märtsil 2007.a. hageja/vastukostja L S tähtajalise eluruumi üürilepingu (lisa 1), mille järgi kostaja/vastuhageja andis hageja/vastukostjale üheks (1) aastaks üürile Xs DDDD-DDDD 41 asuva 46,3 m2 üldpinnaga korteri nr 6, mis koosnes 2 toast, köögist, vannitoast ja WC-st. Korteri juurde kuulus rõdu. Koos eluruumiga andis kostja/vastuhageja M P hageja/vastukostja L Si kasutusse eluruumis olevad kodumasinad, seadmed ja mööbli (edaspidi sisustus). Hageja/vastukostjaga sõlmitud üürilepingu punkti 2.1. järgi kohustus L S üürnikuna maksma eluruumi ja sisustuse kasutamise eest üüri summas kaks tuhat (2 000) krooni kuus. Üürilepingu punkti 2.2 kohustus L S maksma M Ple kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, kuid reaalselt tasus ta kõrvalkulusid kostja/vastuhageja nõusolekul otse kommunaalteenuste vahendajaks olevale korteriühistule viimase poolt esitatud arvete alusel. Kõrvalkulude DDDDus määrati igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. Kuna hageja/vastukostja L Sil oli võimalus tasuda tarbitud kommunaalteenuste eest otse korteriühistule, siis sai kostja/vastuhageja kõrvalkulude võlgnevustest teada eluruumi üürilepingu lõpetamisel 2007.a. septembris. Kostja/vastuhageja M P palus L Sil võlgnevused tasuda, kuid vaatamata antud lubadustele jäi arve ikkagi tasumata. A P kostja/vastuhageja M P elukaaslasena (ühine leibkond) tasus 10. oktoobril 2007.a. korteriühistule DDDD-DDDD 41 (registrikood SSSSSSS) kostja/vastuhageja eest kommunaalteenuste arve nr 86 summas üks tuhat nelikümmend kaks (1042) krooni ja 70 senti. Üürilepingu punkti 2.8. järgi pidi lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel maksma viivitav pool viivist 0,05 % iga viivitatud kalendripäeva eest. Võlgnetavalt summast on viivise päevamäär 0.52 krooni [1 042,70 x 0,05 %]. Hageja nõue kokku viivise osas kokku on 0,52 päeva x 498 päeva [periood 1. oktoober 2007 kuni 19. veebruar 2009] = 259,60 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes Võlaõigusseaduse § 8 lõike 2; § 271; § 292 lõikest 1; § 294; § 76 lõigetest 1 ja 2; § 82 lõigetest 1, 2 ja 7; § 91 lõike 3, § 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6; § 108 lõikest 1 ja § 113 lõikest 1 palub kostja mõista L Silt ((S) M P kasuks välja tasumata kõrvalkulude võlg summas üks tuhat nelikümmend kaks (1042) krooni ja 70 senti ning viivis summas kakssada viiskümmend üheksa (259) krooni ja 60 senti kõrvalkulude õigeaegselt tasumata jätmise eest.
2-08-89828
5.Menetluse käigus vähendas kostja oma vastuhagi nõuet /t.l. 93/ ja palus hagejalt välja mõista tasumata kõrvalkulude võlg summas 486 krooni ning viivis 134 krooni, kuna asja arutamise käigus selgus, et hageja on 27.09.2007.a. korteriühistule tasunud kõrvalnõuete eest 556 krooni.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
6.L.S palub vastuhagi rahuldamata jätta /t.l. 38-39/. Hageja/vastukostja leiab, et alusetu on kostja/vastuhageja väide, et ta andis hageja/vastukostja käsutusse kodumasinad, seadmed ja mööbli. M P jättis väljaüüritud korterisse vaid mikrolaineahju ja ühe kapi, kuna tal ei olnud seda oma sõnade järgi kuhugi panna. L S kasutas kokkuleppel kappi, kuid mikrolaineahju mitte. Muu korteris olev vara kuulus L Sile. Lähtudes hagis esitatud nõudest ja tõenditest sisenes M P omavoliliselt väljaüüritud pinnale ning viis minema hagejale kuuluvad esemed. Sealhulgas olid ka kõik vajalikud paberid ja dokumendid, kaasa arvatud kommunaalteenuste arve juulikuu eest. Seega ei saanud hageja kasutada lepingu eset alates 23. augustist 2007.a.. Üüri, 2000 krooni oli ta aga juba kostjale maksnud. Kuna hageja oli sunnitud üüritud pinnalt lahkuma, ei olnud tal ka võimalust augusti kuu eest kommunaalteenuste arvet saada. Juulikuu arvet polnud aga võimalik tasuda, kuna M P viis arve enda juurde hoiule. Kostja väide, et ta palus hagejal korduvalt võlgnevused tasuda, on alusetud ja paljasõnalised. Kostja ei ole ei suuliselt ega ka kirjalikult pöördunud hageja poole palvega tasuda kommunaalmakseid. Seega ei saa ka hageja olla andnud omapoolseid lubadusi kommunaalmaksed tasuda. Ebaõige on ka kostja väide, et eluruumi üürileping lõppes 2007.aasta septembris. Lähtudes esialgses hagis esitatud tõenditest oli üürilepingu tegelik lõppemine 23. augustil 2007.a. kui hageja üürnikuna enam oma üüritud pinnale ei saanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmiti poolte vahel 09.septembril 2006.a. lepingueelsete kavatsuste protokoll Xs DDDD-DDDD 41-6 asuva korteri müügilepingu sõlmimiseks /t.l. 56/. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuigi nimetatud dokument on pealkirjastatud lepingueelsete kavatsuste protokollina on pooled sellega sisuliselt kokkuleppinud korteriomandi võõrandamises tulevikus hagejale ning seda tuleb käsitleda eellepinguga VÕS § 33 mõttes. VÕS § 33 lg 1 sätestab, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Vastavalt AÕS § 119 lg-le 1 tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Eelnevast tulenevalt kohustunuks pooled sõlmima kõnealuse eellepingu notariaalses vormis, kuid seda ei tehtud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti . Asjas esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et poolte vahel 9.09.2006.a. sõlmitud lepingueelsete kavatuste protokoll korteri müügilepingu sõlmimiseks on korteriomandi omandamise eelleping, mis on vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine. Asjaoludest nähtuvalt oli leping tervikuna suunatud korteriomandi võõrandamisele tulevikus. Hageja makstav ja kostjale nn tasuta hoiule antud ettemaks 120 000 krooni oli lepingu pst 4.2, 4.3 ja 4.3 tulenevalt ette nähtud kokkulepitud ostuhinna osaliseks tasumiseks.
2-08-89828
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-07 asunud seisukohale, et kuna kinnisasja müügilepingu eelleping on suunatud kinnisasja omandamisele, on see VÕS § 33 lg 2, AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine, kui leping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (vt Riigikohtu 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 (RT III 2006, 20, 187)). TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohutust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul andis hageja kostjale korteri ostu-müügilepingu sõlmimise kinnitamiseks alusetult üle 120 000 krooni. Nähtuvalt asjas kogutud materjalidest on hageja püüdnud poolte vaidluse lahendada kohtuväliselt ning saatnud kostjale 2008 oktoobris /t.l. 15/ vastavasisulise nõudekirja 120 000 krooni tagastamiseks. Kostja ei ole aga siiani hagejale üleantut tagastanud, mistõttu tuleb kostjalt 120 000 krooni hagejale välja mõista.
8.Esitatud vastuhagis nõuab M P L Silt poolte vahel 1.03.2007.a. sõlmitud eluruumi üürilepingu /t.l. 7-9/ ja 2007.a. augusti kommunaalteenuste arve nr 86 /t.l. 30, 54/ alusel augusti kuu eest maksmata jäänud kõrvalkulude võla summas 486 krooni ning viivise 134 krooni tasumist. Nimetatud eluruumi üürilepingu /t.l. 7-9/ p 2.2. kohaselt kohustus L.S üürnikuna tasuma lisaks üürile M.Ple ka kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo eest ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised hooldus-, avarii ja remondimaksed elamu haldajale, maamaks, tasu lauatelefoni- ja internetiteenuse ning valveteenuse kasutamise eest (edaspidi nimetatud kõrvalkulud). Kõrvalkulude DDDDus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. Lepingu p 2.8 järgi lepingu järgsete maksete tasumisega viivitamisel on lepingupoolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivise tasumist summas 0,05% iga viivitatud kalendripäeva eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nendevaheline üürisuhe lõppes 23.08.2007.a. ning et 2007.a. augusti kommunaalteenuste so kõrvalkulude eest summas 487.50 kr /t.l. 30/ ei ole L.S esitatud tõenditest nähtuvalt tänaseni tasunud. Seega on vastuhagi nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise DDDDuse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et on käesolevas asjas tuleb jätta põhihagi osas hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning vastuhagi osas vastuhageja menetluskulud vastukostja kanda.
2-08-89828 TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.