2-10-2858/7 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista ebaseaduslikult sisse nõutud 688 krooni. Hageja täiendas oma nõuet 26.03.2010.a ja palus välja mõista ka mittevaralise kahju 4000 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt oli kostja menetluses täiteasi 047/2003/1875. Täiteasja aluseks oli sissenõudja Connex Tartu AS avaldus haldusõigusrikkumise asjas 14.06.2002.a hagejale määratud rahatrahvi 240 krooni sissenõudmiseks. Trahvile lisandus kohtutäituri tasu ja täitekulud, kokku 688 krooni. Kostja esitas 2009.a jaanuaris maksuhaldurile nõude, et haldur tasaarveldaks sissenõutava summa, täituri tasu ja täitekulud hageja 2008.a kohta esitatud tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuuluva tulumaksuga. Kostja hagejat vara arestimisest ei teavitanud. Maksuhaldur pidas hageja tulumaksust kinni ja kandis kohtutäiturile 688 krooni 30.06.2009.a pärast mida kostja lõpetas täiteasja 13.08.2010.a. Hageja leidis, et kostja kui avaliku võimu kandja on tekitanud hagejale õigusvastase tegevusega kahju. Kostja õigusvastane tegu seisnes selles, et ta ei lõpetanud sundtäitmist täitemenetluse aegumise tõttu. Nimelt sätestasid täitmise läbiviimise ajal kehtinud Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 ja KarS § 82 lg 1 p 3, et lahendit ei asuta täitma, kui lahendi jõustumisest on möödas üks aasta. Riigikohus on lahendis 3-1-1-51-08 asunud seisukohale, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist vaid täitmise protsessi tervikuna. Sundtäitmisel olnud lahend oli seega aegunud juba hiljemalt 2004.a. Kuna kostja ei olnud enne aegumist sundtäitmisel olevat nõuet sisse nõudnud, ei olnud tal õigus nõuda ka kohtutäituri tasu ja seaduse analoogia alusel ka täitekulude tasumist. Hageja teatas, et ei ole trahvi tasumisest kõrvale hoidnud. Hagi täienduses mittevaralise kahju hüvitamiseks märkis hageja, et kostja on alandanud hageja väärikust ning teotanud au ja head nime. Kostja käitumine seisnes selles, et ta jätkas ebaseaduslikult täitemenetlust, kuigi sundtäitmisel olev nõue oli aegunud, mistõttu hageja oli ligi viie aasta jooksul põhjendamatult võlglaste nimekirjas ja tema nimi kajastus maksehäirete registris. Seoses arve arestimisega 09.04.2008.a oli hagejal takistatud konto kasutamine- ta ei saanud sinna kanda rohkem kui igakuine elatusmiinimum, ei saanud uut pangakaarti, ei saanud teha makseid internetipangas, samuti puudus tal võimalus taotleda laenu ja osta kaupu järelmaksuga. Kuna kostja saatis 16.11.2007.a hageja tööandjale sissetuleku arestimise akti, lõi ta sellega tööandajal ettekujutuse hagejast kui võlgnikust. Kõik see on hagejas tekitanud frustratsiooni, ebakindlust, hingelist valu, reputatsiooni ja võimaluste kaotust.

Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et 2009.a juulis ei saanud ta enam teha midagi kahju tekkimise ära hoidmiseks, kuna summa oli tema tulumaksust kinni peetud ja täiturile üle kantud. Kuni 31.12.2009.a kehtinud TMS § 202 lg 2 sätestas, et avalduse aegumise kohaldamiseks võib kohtule lisaks võlgnikule esitada ka kohtutäitur. Kostja oleks alates 01.01.2006.a kehtiva TMS § 202 lg 2 alusel saanud esitada kohtule avalduse ka tunnistamaks täitemenetluse lõppenuks rahatrahvi aegumise tõttu. Kostja seda ei teinud ja jätkas täitemenetlust. Hageja leidis ka, et kostja väide, et ta ei saanud omaalgatuslikult aegumist kohaldada ja täitemenetlust lõpetada, ei ole seadusega kooskõlas ja seda on leidnud ka riigikohus näiteks kohtuotsuses tsiviilasjas 3-3-1-5-04. Kohtutäitur ei teinud täitemenetluses toiminguid sisuliselt asja algatamisest 2003.a kuni 16.11.2007a ja hageja arve arestiti näiteks alles 15.04.2008.a. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. 2009.a kehtinud TMS § 202 sätestas, et võlgnik saab esitada kohtule taotluse täitedokumendi aegumise kohaldamiseks, kuid võlgnik seda ei teinud. Kuni 2009.a lõpuni ei olnud täituril võimalik ilma kohtumääruseta aegumist kohaldada. Seega oli täitemenetluse läbiviimine seaduslik ja kostjal ei saanud kahju tekkida. Kostja leidis, et hageja oleks pidanud ise tegutsema, et takistada kahju tekkimist. Nimelt teadis hageja 2009.a juulis temalt tulumaksu kinnipidamisest kuid jäi ootama täitemenetlust lõpetavat otsust. Täiendavas vastuses märkis kostja, et ka 2004.a kehtinud TMS § 804 kohaselt ei olnud kohtutäituril õigust otsustada aegumise üle sisuliselt ja täitemenetlus lõpetati kohtumääruse alusel. Kuna seadus ei sätestanud kuni 31.12.2009.a, et kohtutäitur peab aegumist kohaldama omaalgatuslikult, ei ole kostja käitunud õigusvastaselt ja tal puudub kahju hüvitamise kohustus. Kohtutäituri toimingud on sätestatud kohtutäituri seaduse § 7 ja nende hulka ei kuulunud aegumise kohaldamine. Kostja leidis ka, et hageja ei ole tõendanud mittevaralist kahju. Hageja märkis hagis, et ei hoidnud kõrvale täitemenetlusest, kuid hagi täienduses tunnistas, et ei lasknud kanda oma arestitud arveldusarvele rohkem raha kui igakuine elatusmiinimum. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et täiteasi 047/2003/1875, milles sissenõudjaks Connex Tartu AS, oli kostja menetluses. Nõude aluseks oli haldusõigusrikkumiste protokolli nr 010123 järgi hagejalt 14.06.2002.a välja mõistetud rahatrahv 240 krooni. Kohtutäitur on arvestanud kohtutäituri tasuks ja täitemenetluse kuludeks kokku 448 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud summa, kokku 688 krooni, peeti kinni maksuhalduri poolt hageja 2008.a tagastamisele kuuluvast tulumaksust ja kanti üle kostja ametialasele arveldusarvele 30.06.2009.a. Pooled ei esitanud kohtule täpseid andmeid, millal rahatrahvi määrav protokoll jõustus, kuid pooled ei vaidle, et täiteasi algatati 2003.aastal. Hagiavaldus on esitatud kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna täiteasi lõpetati 13.08.2009.a, tuleb vastutuse alusena kohaldada kuni 01.01.2010.a kehtinud kohtutäituri seadust (edaspidi KTS). KTS § 6 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Sama paragrahvi lõike kohaselt vastutab kohtutäitur

kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Hageja nõude rahuldamiseks peab kohus analüüsima, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi, kas hagejal tekkis seetõttu kahju ning kas hageja saab nõuda täiturilt kahju hüvitamist. Kohtutäituri ametikohustuse rikkumine Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku § 82 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Selles redaktsioonis on nimetatud säte olnud alates seaduse jõustumisest 01.09.2002.a. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS § 804 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuni 21.07.2005 kehtinud KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Seega oli haldusõigusrikkumise-/väärteoasjas hageja suhtes tehtud otsuse täitmine aegunud hiljemalt 2004.a lõpuks (arvestades täitmise algust 2003.a), ilmselt siiski veelgi varem. Otsus täideti alles 30.06.2009.a. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et rahatrahvi ei olnud otsuste täitmise aegumise ajaks sisse nõutud. Pooled vaidlevad selle üle, kas aegumist oleks pidanud kohaldama kostja ise või oleks selleks vajalik olnud hageja aktiivsus või oli ainuvõimalik asja lahendamine vaid d kohtu määruse alusel. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS § 2 sätestas, et sama seaduse §-s 1 loetletud kohtuotsuste, määruste ja muude sama seadustikuga ettenähtud täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid. TMS § ei märgita, et täitmise aegumist kohaldatakse kohtumääruse alusel. Nimetatud sätte sõnastuse kohaselt ”lõpetatakse täitemenetlus” ja ei ole täpsustatud, kes seda teeb. Kuna aga täitemenetluse läbi viimine on täituri pädevuses, oli kohtu hinnangul just täituril pädevus rakendada TMS § 804. Aegumise kohaldamise regulatsiooni on täpsustatud alles 01.01.2006.a jõustunud uues täitemenetluse seadustikus, mille § 202 lg 2 sätestab, et rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kuna aga hagejale määratud trahvi täimine oli selleks ajaks juba aegunud, ei oma nimetatud säte käesolevas vaidluses tähtsust. Siiski juhib kohus tähelepanu, et nimetatud sätte kohaselt võis kohtule esitada taotluse aegumise kohaldamiseks nii võlgnik kui täitur. Seega on ebaõige kostja väide, et temal puudus õigus olla aktiivne täitmise aegumise kohaldamisel- enne 01.01.2006.a oli see tema pädevuses, pärast nimetatud kuupäeva pidi ta vajadusel esitama aegumise kohaldamiseks avalduse kohtule. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäitur on jätnud seaduse sätte kohaldamata ja seega ei ole nõuetekohaselt täitnud oma ametiülesandeid. Hagejal kahju tekkimine

Hageja väite kohaselt on tal tekkinud varaline summas 688 krooni ja mittevaraline kahju 4000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lõige 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. - Hageja varaline kahju Pooled ei vaidle, et kostja nõudis sisse rahatrahvi, täituri tasu ja täitekulud. Kuna rahatrahv oli aegunud, ei olnud kostjal õigust seda sisse nõuda ning samuti ei olnud tal õigus sisse nõuda ka täituri tasu ja täitekulusid. Enne täitmise aegumist (kuni 01.01.2006.a) kehtinud KTS § 23 lg 1 kohaselt nõutakse kohtutäituri tasu võlgnikult sisse koos sundtäitmisel oleva rahalise nõude summaga. Täitemenetluste ajal kehtinud TMS § 42 lg 2 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Täitekulud nõutakse võlgnikult sisse kohtutäituri otsuse alusel. Seadus ei reguleeri, millal saab täitur võlgnikult täitekulude tasumist nõuda. Kohus leiab, et tuleb kohaldada seaduse analoogiat ning lähtuda täituri tasu regulatsiooni. Seega sai täitekulusid nõuda koos rahalise nõude summaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohtutäitur ei täitnud sundtäitmisel olevat nõuet enne selle aegumist, kaotas ta ka õiguse täituritasu ja täitekulude nõudele. Hagejal on nõude ebaseadusliku täitmisega tekkinud kahju vara vähenemise näol summas 688 krooni, mis on tema varaline kahju. - Hageja mittevaraline kahju Hageja väitis, et tal tekkis mittevaraline kahju, mis väljendus frustratsioonis, ebakindluses, hingelises valus, reputatsiooni ja võimaluste kaotuses. VÕS § 128 lg1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et hagejal mittevaralise kahju tekkimine ei ole tõendatud- s.t ta oleks olnud sarnases olukorras ka siis, kui kostja oleks täiteasja 047/2003/1875 aegumise tõttu õigeaegselt lõpetanud. Hageja väitel seisnes näiteks temal võimaluste kaotus selles, et tema pangaarve oli aastaid (tegelikult alates 09.04.2008) arstitud ilma põhjuseta ning ta ei saanud seda vabalt kasutada ja käsutada, võtta pangakaarti, teha internetipangas ülekandeid ja kanda arvele raha rohkem kui igakuine miinimumäär, samuti ei anud talle laen ega võimaldatud osata kaupu järelmaksuga. Hageja poolt kohtule esitatud Nordea Panga 07.06.2010 vastusest nähtub, et hageja pangaarve oli arestinud lisaks kostjale mitme teise täituri poolt: vastuse ajal kehtis neist neli, milles arestimise otsuse oli täitur teinud vastavalt 15.12.2004, 22.01.2005, 27.09.2005, 13.03.2008; lisaks veel kolm kustutatud aresti sh. kostja poolt kohaldatud arest. Seega ei saanud kostja poolt hageja pangakonto arestimine tekitada talle kahju, kuna ka ilma kostja aretita oleks hageja olnud pangakonto kasutamisel ja laenu saamisel sarnases olukorras. Hageja ei ole esitanud põhistusi ja tõendeid selle kohta, milles väljendus tema frustratsioon ja ebakindlus just seoses nimetatud täiteasjaga. Eelpool esitatud Nordea Panga vastusest ilmneb, et hagejal oli pidevalt pooleli mitu sundtäitmise asja, kusjuures osa neist alates 20042005.aastast (ning olid täitmata veel 07.06.2010), mistõttu on võimatu määrata, milline mõju igal asjal konkreetselt olla võis. Hageja väited reputatsiooni kaotusele on samuti paljasõnalised juba eelpool märgitud põhjustel- hageja suhtes oli pooleli mitu täiteasja ning väita, et just kostja tegevusetus tingis olukorra, kus hageja koges enda isikule negatiivset mõju seoses tema kandmisega maksehäirete registrisse, tema tööandaja väidetava (ei ole tõendatud) suhtumisega temasse kui võlgnikusse jne, ei ole põhjendatud.

Samas märgib kohus, et hageja ei ole esitanud ka tõendeid ja põhistusi selle kohta, et ta nõudis pärast täitmise aegumist perioodil 2005-2009 kohtutäiturilt täitmise lõpetamist või oleks muul moel tundnud huvi, miks täitur ei täida oma ametiülesandeid, samuti ei esitanud ta ise kohtule avaldust aegumise kohaldamiseks alates 01.01.2006.a. Seda vaatamata sellele, et ta oli teadlik täitemenetluse jätkamisest 2007 ja 2008.aastal (sissetuleku ja arve arestimine). Seega ei teinud hageja midagi, et talle väidetavalt tekkida võivat kahju ära hoida või seda vähendada. Sellest järeldab kohus, et täitemenetluse jätkumine ei teinud hagejale tegelikult muret. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kahju hüvitamise kohustus VÕS § 127 lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui kohtutäitur oleks lõpetanud täitemenetluse nõude aegumisel, oleks jäänud hagejalt sisse nõudmata rahatrahv, täituri tasu ja täitekulud kogusummas 688 krooni. Kohtutäituri tegevusetuse ja kostja kahju vahel on seega põhjuslik seos. Kostja jättis tema pädevusse kuuluiva menetlustoimingu õigeaegselt sooritamata, millega ta rikkus hageja õigusi ja tekitas talle ka varalist kahju. Tulenevalt RVastS § 12 lg 1, 2 on kahju hüvitamise kohustus kohtutäituril. Tulenevalt RVastS §-st 8 lg 1 on kostja kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi vaid 14,6% ulatuses, tuleb ka menetluskulud jagada vastavalt sellele määrale. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel vastavalt kohtu 26.01.2010.a määrusele. TsMS § 190 lg 4 esimese lause sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hagi hinnaks jäi 4688 krooni, millelt tuli tasuda riigilõiv 1000 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsMS § 179 lg 1 tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista 85,4% riigilõivust s.o 865 krooni. Kostjalt tuleb riigi tuludesse välja mõista 136 krooni. Lähtudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus muud poolte tehtud menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 179 lg 5 kohaselt on pooltel õigus tasuda raha riigituludesse lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul.