Tsiviilasi nr.2-09-49285
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
14.juuli 2010.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-49285
Tsiviilasi
OÜ X (pankrotis) hagi OÜ Y vastu müügilepingute tühisuse tunnustamise ning lepingute alusel üleantud vara tagastamise või hüvitamise nõudes. Hageja : OÜ X (pankrotis) (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Hageja esindaja (pankrotihaldur) : adv. M. S. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja : OÜ Y (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Kostja lepinguline esindaja : adv. T. V. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxx:xxxxxxxxxxxx.xxxxxxx xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS §173, §150 lg.2 p.1, §386 lg.4, §428 lg.1 p.4, §§429§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada OÜ X (pankrotis) ja OÜ Y vahel 07.juulil 2010.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
vahelisel ajal müüakse lõpptarbijale rehve või velgi, võetakse nimetatud asjaolu aluseks rehvide ja velgede üleandmisel.
nr.2-09-49285,
seoses
Tühistada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.10.2009.a. määrus, millega hagi tagamiseks arestiti OÜ Y valduses- ja vaidlustatud tehingute objektiks olevad rehvid. Tagastada OÜ-le X (a/k xxxxxxxxxxxx, Swedbank) viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud (29.09.2009.a.; dok.nr.11) riigilõivust pool summat, see on kaks tuhat seitsesada kakskümmend viis (2 725) krooni; märkides makse selgituseks „riigilõivu osaline tagastamine, ts.asi nr.2-09-49285“ . Poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda. Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 30.09.2009.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud OÜ X (pankrotis) hagi OÜ Y vastu, milles hageja nõuab perioodil 31.07.2009.a. kuni 01.08.2009.a. sõlmitud ostu-müügilepingute tühisuse tunnustamist ning müügilepingute alusel üle antud vara (sõidukirehvid ja -veljed) tagastamist või tagastamise võimatuse korral nende väärtuse hüvitamist /tl.2-4/. 30.03.2010.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on eelistungil avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel, paludes kohtul võimalust pidada sellekohaseid läbirääkimisi ja täpsustamaks kompromissi tingimusi pärast kevadise realisatsioonihooaja lõppemist /tl.175-176/.
Poolte taotlus 13.07.2010.a. on kohtule laekunud (poolte poolt digitaalselt allkirjastatuna) poolte vahel 07.07.2010.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud hageja poolt nõutava ja kostja poolt teostamisele kuuluvates toimingutes (vara tagastamis- ja/või hüvitamistoimingud), nende tingimustes ja tähtaegades ning ka pooltevahelistes võlaõiguslikes kokkulepetes (ümber- ja tasaarvestused jms.); samuti selles, et asja menetluses kantud menetluskulu jääb kulutuse kandnud poole enda kanda. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad enda teadlikkust kompromissilepingu kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas. Lisaks on hageja esitanud taotlused, et asja menetluse lõpetamise korral tagastataks hagejale 1⁄2 riigilõivust s.o. 2 750 krooni /tl.179-180, 201/.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi kinnitamine 30.03.2010.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on eelistungil avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel, paludes kohtul võimalust pidada sellekohaseid läbirääkimisi ja täpsustamaks kompromissi tingimusi pärast kevadise realisatsioonihooaja lõppemist /tl.175-176/. Pooled on 13.07.2010.a. (poolte poolt digitaalselt allkirjastatuna) esitanud kohtule poolte vahel 07.07.2010.a. sõlmitud kirjaliku kompromissilepingu, milles pooled on kokku leppinud hageja poolt nõutavates ja kostja poolt teostamisele kuuluvates toimingutes (vara tagastamis- ja/või hüvitamistoimingud), nende tingimustes ja tähtaegades ning ka pooltevahelistes võlaõiguslikes kokkulepetes (ümber- ja tasaarvestused jms.); samuti selles, et asja menetluses kantud menetluskulu jääb kulutuse kandnud poole enda kanda. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi.
Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 26/05-197) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kompromissilepingus on pooled kinnitanud enda teadlikkust kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning nõustunud taotluse läbivaatamise-lahendamisega kirjalikus menetluses. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174’ võimaldab asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrata kohtulahendis kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Hageja on kohtule esitanud taotluse riigilõivu osaliseks (1/2 ulatuses) tagastamiseks. Hageja on hagi esitamisel tasunud põhinõudelt riigilõivu 5 000 krooni ning hagi tagamise taotluselt riigilõivu summas 450 krooni; s.o. hageja poolt on tasutud riigilõivu kogusummas 5 450 krooni /tl.84/, millest 1⁄2 moodustab 2 725 krooni. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool summat s.o. 2 725 krooni. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et ei soovi oma menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt. Seega tuleb poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagi tagamise tühistamine Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.10.2009.a. määrusega on kohus hagi tagamiseks arestinud kostja valduses asuvad vaidlustatud tehingute objektiks olnud rehvid /tl.95108/. Samuti on Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 11.11.2009.a. määrusega kohus hagi tagamiseks arestinud kostja või teiste isikute valduses asuvad vaidlustatud tehingute objektiks olnud rehvid /tl.135-136/, kuid sellekohane kohtumäärus on tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2010.a. määrusega /tl.167-168/. Siit johtuvalt on hetkel kehtiv maakohtu 05.10.2009.a. hagi tagamise määrus. TsMS §386 lg.4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuigi pooled ei ole kompromissilepingus viidanud hagi tagamise tühistamisele, on hageja esindaja kohtule kinnitanud kompromissilepingu p. 4 (realiseerimata rehvide ja velgede tagastamine) täidetust /tl.199/. Siit johtuvalt on kohtu hinnangul ära langenud vajadus hagi tagamise abinõu säilitamiseks, mistõttu hagi tagamise abinõu tühistamine ei kahjusta menetlusosaliste huve ja õigusi. Seega kuulub hagi tagamise määrus tühistamisele.
A.Kaldma kohtunik 14.07.2010.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.