Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) 30 päeva jooksul, alates

Tsiviilasi nr 2-09-70638

otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

28.12.2009 esitas OÜ AKTIVA FINANTS hagi T R vastu 4329 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS Ekspress Hotline (edaspidi: Teenuse osutaja) sõlmis kostjaga tellimus-lepingu(d), mille alusel teenuse osutaja kohustus osutama kostjale info/reklaami avaldamise teenust infotelefoni 1182 kaudu ning kostja kohustus teenuse eest tasuma. Tellimus-lepingu(te)s kinnitas kostja oma allkirjaga, et on tutvunud tellimus-lepingu(te) tingimustega ning kohustub neid täitma. Pärast tellimuse vastuvõtmist väljastas Teenuse osutaja kostjale vastavalt sõlmitud tellimus-lepingu(te)le arve(d), mille tasumise kohustus tellimus-lepingu tingimuste p.3.1 järgi oli 5 kalendripäeva jooksul alates teenuse osutaja poolt arve väljastamise kuupäevast. Kostja ei reageerinud Teenuse osutaja nõudele tasuda tellimus-lepingu(te)st tulenev võlgnevus ning Teenuse osutaja loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Teenuse osutaja loovutas 31.05.2007.a. hagejale nõude kostja vastu summas 2360 krooni, koos õigusega nõuda viiviseid ja muid kõrvalnõudeid. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult tellimus-lepingu(te)st tuleneva nõude tasumist, kuid käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Hagiavalduse lisa nr 3 on ärakiri hageja poolt kostjale edastatud võlateatisest. Kostja võlgneb 18.12.2009.a. seisuga hagejale tellimus-lepingu(te)st tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus 2360,00 krooni ja viivised summas 1969,00 krooni (arvestatud 18.12.2009.a. seisuga). Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele oli viivisearvestus järgmine: võla põhisumma jääk x viivitatud päevade arv x 0,15%: Viivituse periood (1363) 25.03.2006-18.12.2009, 2359,00 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2359,00 krooni. Peale hageja-poolset nõude omandamist on võlgnik tasunud 390,00 krooni. Selle summa arvelt vähendas OÜ Aktiva Finants Võlgniku kohustusi esmalt arvestatud vähendatud viivisvõlgnevuselt (VÕS § 88, lg 8) ning seejärel põhinõudelt. Seega on kostja võlgnevus hagejale hagi esitamise seisuga järgmine: Põhivõlgnevus 2360,00 krooni, viivised 1969,00 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 76 ja 82 tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse maksta kohustise tähtaegselt. Selle kohustuse mittekohase täitmisega rikkus aga Kostja poolte vahel sõlmitud lepingut VõS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist, loetakse kohustuse rikkumiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks väljapõhivõlgnevus 2360 krooni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks kõrvalnõudena viivised 1969 krooni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 1000 krooni ning OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 1500 krooni. Mõista kostjalt T R välja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised perioodi 2(5)

Tsiviilasi nr 2-09-70638

hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,15% päevas tasumata võlasummalt; Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses;

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

Kostja 25.02.2010 vastuse kohaselt (tl 20-21) ta tunnistab hagi ja puuduvad vastuväited selle kohta, et antud asi on võetud menetlusse ning põhivõlgnevuse osas. Vastuväited on viiviste ja menetluskulude osas. Firmal ei olnud piisavalt kliente, need aga kes kasutasid kostja individuaalõmblusteenuseid, said teada teistest allikatest: klientide küsitlusest ajalehe reklaam. Põhivõlgnevusele vastu ei vaidle, kuid viivisteosas palub kohtul vähendada viiviste summat seoses sellega et kostja ei tasunud võlgnevust mitte kuritahtlikult, võlgnevus tekkis seoses üldise majandusolukorraga. Kostja püüdis võimaluste piires tasuda võlgnevust, mida kinnitab lisatud pangaväljavõte. Seoses sellega palub kostja vähendada kõrvalnõudeid. Menetluskulud õigusabi osas – TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Antud juhul on tegemist OÜ Aktiva Finants tüüplepinguga ning vaevalt et lepingulise esindaja töö on nõudnud nii suuri kulutusi, võrreldes hagi summaga on see summa liiga suur. Alates 2007 kuni 2008 mul puudusid kliendid ning vahendid arvete tasumiseks. Sellel ajal kostja loobus paljudest teenustest, vähendas renditud ruumi, mille eest oli samuti suur võlgnevus (570 000 krooni). Võimaluse piires tasus osaliselt hagejale arveid. See kinnitab et kostja ei loobunud kohustuste täitmisest. Käesoleval ajal kostja on töötu, puudub sissetulek ja oli arvel töötukassas alates 2009 maikuust kuni 2010 jaanuar. Ülalpidamisel on poeg, kes õpib Narva kutseõppekeskuses ning vajab kostja abi. Vastuhagi esitada ei soovi. Soovib lahendada tsiviilasja ilma kohtuistungita kompromissina, palub ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva ning osadena tasumise, samuti vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Nõustub põhivõlgnevusega 2360 krooni, kuid palub vähendada kõrvalnõudeid viiviste osas. Palub osaliselt vähendada õigusabikulusid 1969 krooni.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSTE KOHTA

Kostja on avaldanud soovi vaidluse lõpetamiseks kompromissiga. Hageja esindaja pöördus telefoni teel kostja poole, et läbi arutada kompromissi tingimused, kuid selgus et kostja ei ole võimeline mitte mingeid summasid hagejale tasuma. Seetõttu ei ole võimalik ka kompromissi sõlmimine. Hageja on seisukohal et puuduvad alused hageja kõrvalnõude summa ja õigusabikulude vähendamiseks. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja viited TsMS § 175 lg 1 ja menetluskulude riigituludesse arvamise kohta. Kuna kostja tunnistab hageja nõuet, palub hageja hagi rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna kostja ei soovi asja lahendamist kohtuistungil siis palub ka hageja lahendada vaidluse kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus 03. juuni 2010 määrusega määras menetleda tsiviilasi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei asja arutamist kohtuistungil ega ka nende ärakuulamist 3(5)

Tsiviilasi nr 2-09-70638

kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustisi kohaselt täitnud ja kostja esitatud väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Poolte vahel puudub vaidluse selle üle, et AS Ekspress Hotline ja kostja vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping ning kostja kohustus lepingujärgselt tähtaegselt tasuma osutatud teenuste eest esitatud arvete alusel 5 päeva jooksul alates arve saamisest (Lepingu p 4.1, tl. 10). Kostjale on esitatud arved nr 50002776, 50002773, 50002774, 50002775 (tl. 5-8). Samuti puudub poolte vahel vaidlus nõude loovutamise üle. Nõue on loovutatud hagejale 31.05.2007, millest tulenevalt on AS Ekspress Hotline asemel uueks võlausaldajaks OÜ Aktiva Finants. Nõude omandajale lähevad võlaõigusseaduse (VÕS) § 167 lg-st 3 tulenevalt üle ka kõik senise võlausaldaja kõrvalnõuded. Seega läheb kindlustusandjale üle ka õigus nõuda viivist. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus õigustatud isikule täita õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 2360 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõudeks on viivis kindla summana 1969 krooni hagi esitamiseni ja edaspidi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgselt 0,15% päevas tasumata võlasummalt kuni kuni põhinõude täitmiseni. Kostja taotleb viivise summa vähendamist seoses sellega et ei tasunud võlgnevust mitte kuritahtlikult, võlgnevus tekkis seoses üldise majandusolukorraga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine 0,15% päevas (lepingu p 4.2.). Ka ei ole kostja väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid ning viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kohus leiab, et viivise vähendamiseks alus puudub. Viivise vähendamisel tuleb eelkõige hinnata võlausaldajale tekkinud kahju (õigustatud huvi kriteerium) ja viivise proportsionaalsust. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja poolt nõutav viivise summa ei ületa põhivõlgnevust, kuna hageja on viivist vähendanud põhivõla summani (2359 krooni) ning hiljem on kostja tasunud hagejale 390 krooni ja hageja on viivist veelgi vähendanud 1969 kroonini. Viivituse 4(5)

Tsiviilasi nr 2-09-70638

perioodiks on 1363 päeva (25.03.2006-18.12.2009), mis teeks lepingujärgseks viivise suuruseks mida hagejal oleks õigus nõuda 4825, 02 krooni. Viivise rakendamine ei sõltu sellest kas võlgnik rikkus raha maksmise kohustust tahtlikult või mitte. Kostja väiteid menetluskulude riigituludesse tasumise kohta ei pea kohus vajalikuks käsitleda, kuna antud asjas ei ole kostjal kohustust menetluskulusid riigile tasuda.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna otsus tehti kostja kahjuks, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.