Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 13.07.2007. a otsusega mõisteti R. A. AS EMT kasuks välja 3750,30 krooni võla ja viiviste katteks. Menetluskulud jäeti 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda. Kohtuotsus on jõustunud 16.08.2007.a. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on esitanud kohtule 22.08.2007 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja õigusabikulud 752,31 krooni (s.o. 17% hagi rahuldatud osast, millele lisandub käibemaks 18%). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale kätte toimetatud 30.04.2010.a (tl.78), kostja ei ole oma seisukohta kohtule avaldanud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja poolt on 15.12.2006.a tasutud riigilõivu 250 krooni (maksekorraldus tl 7). Hageja õigusabikulud on 752,31 krooni tulenevalt AS EMT kinnituskirjast (tl.18), mille kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - L. Eesti AS-ile õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osalt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja L. E. A. S. kaudu. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kuni 11.09.2008.a. kehtisid piirmäärad, mis olid kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306, mille § 1 lg 1 sätestas, et tsiviilasja hinna puhul kuni 5000 krooni oli maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 2436,30 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 564,23 (752,31 x 75%) krooni. Kokku on hageja menetluskulud seega 1002,31 krooni, millest kostjalt kuulub hageja väljamõistmisele 75 % ehk 751,73 krooni.

2 (3)

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3000 krooni, ei ole määrus vaidlustatav. TsMS § 466 lg 3 alusel jõustub käesolev määrus menetlusosalistele kättetoimetamisest. Tulenevalt TsMS §-st 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele. Kuna käesoleva määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust ning see jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest, peab kohus otstarbekaks anda kostjale määruse vabatahtlikuks täitmiseks alates määruse kättetoimetamisest tähtaeg 3 päeva.

Epp Tombak Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.