Tsiviilasi nr.2-05-2443
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.juuli 2010.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-2443
Tsiviilasi
P. L. hagi H. K. vastu laenulepingu järgse võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmise nõudes. Hageja : P. L. (ID xxxxxxxxxxx, eluk xxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja : T. I. (X OÜ (reg kood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja : H. K. (Läti Vabariigi isikukood xxxxxx-xxxxx; elukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;) Kostja lepinguline esindaja : O. P. (OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) 04.06.2010.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Juhindudes TsÜS § 5 ning VÕS §76, §101, §113 lg.1, §115, §128, ning TsMS §162 lg 1, 2; § 173; §630 ja §632, kohus
otsustas: Rahuldada P. L. hagi H. K. vastu täielikult. Välja mõista H. K. laenulepingu järgi võlguolevad summad : võlgnevus summas 208 000 (kakssada kaheksa) tuhat krooni ning viivis summas 208 000 (kakssada kaheksa) tuhat krooni P. L. kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (09.07.2010.a.).
Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS §174 lg.1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Menetluse käik 06.06.2005.a on Tartu Maakohtule laekunud P. L. hagi H. K. vastu, milles hageja nõuab kostjalt laenulepingute järgsete võlgnevuste kogusummas 416 000 krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 208 000 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 208 000 krooni väljamõistmist /tl.1-3/. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 26.05.2005.a. tagaseljaotsusega (kuna kostja ei ilmunud vaatamata kätte saadud kohtukutsele kohtuistungile) rahuldas kohus hagi täies ulatuses /tl.34-38/. Kostja poolt esitatud kaja /tl.40/ alusel taastas kohus 12.05.2005.a. määrusega menetluse antud kohtuasjas /tl. 46/. Hageja nõue Hageja esindaja avaldab, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud alljärgnevad laenulepingud: 1) 17.04.2003.a., mille järgi on hageja andnud kostjale laenu summas 30 000 krooni, ilma intressita, laenu tagasimaksmise tähtajaga 16.10.2003.a. 2) 17.04.2003.a., mille järgi on hageja andnud kostjale täiendavalt laenu summas 78 000 krooni, ilma intressita, laenu tagastamise tähtajaga 31.10.2003.a. 3) 07.07.2003.a., mille järgi on hageja andnud kostjale laenu veel täiendavalt summas 100 000 krooni, ilma intressita, laenu tagastamise tähtajaga 07.07.2004.a. Esindaja kinnitab, et kostja pole lepingut täitnud nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt laenu täielikult tasumata. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata sellele kostja võlgnevust ei tasunud. Laenulepingute punkti 3.2 kohaselt peab kostja tasuma laenusumma mittetähtaegsel tasumisel leppetrahvi (viivist) 0,25% tähtaegselt tasumata laenusummalt iga viivitatud päeva eest. Hageja viivisenõude kogusuuruseks on käesoleval ajal rohkem kui 1,1 miljonit krooni, millest nõuab hageja põhinõude suuruses, s.o 208 000 krooni. Kokku moodustab hageja nõue seega 416 000 krooni. Kohtukulud palub hageja esindaja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja tunnistab hagi osaliselt. Vastuväidete kohaselt tunnistab kostja, et laenas P.L. 2003.a. rahalisi vaheneid. P.L kohtus kostja tol perioodil ühel korral, nimelt 07.07.2003.a dateeritud laenulepingu vormistamisel. Varasemate lepingute sõlmimist korraldas /lepingu esitamine, raha üleandmine laenusaajale/ hageja usaldusisik E. K. /elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/. Et kostja lepingueksemplaridest kahte pole P.L allkirjastanud, siis puudub kostjal ka tõsikindel teave selles, kas laenatud raha kuulus nimelt P. L. . P. L. esindajana võttis E. K.
kostjalt ka lepingute täitmise, kinnitades raha saamist kostja käsutuses olevate laenulepingute pöördel. Nimelt on E.K omakäeliselt kinnitanud 59 000 krooni saamist. Kostja kinnitusel on võlg tasutud lepingu p-s 2 näidatud maksetega, ülejäänud osas aga muul viisil. H. K. on lepingu järgi saanud laenu summas 100 000 krooni ning 8000 krooni oli E.K vahendustasu. Kostja on tagastanud 59 000 krooni ning seega on hagi põhjendatud 41 000 krooni suuruses summas. Seega palub kostja jätta hagi rahuldamata või vähendada väljamõistetavaid summasid; samuti palub kostja jätta rahuldamata hageja nõue viivise väljamõistmiseks.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks kostjalt on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi nendes nõuetes kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Samuti rahuldab kohus täielikult hagi viivisenõude osas. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud alljärgnevad laenulepingud: 1) 17.04.2003.a., mille järgi on hageja andnud kostjale laenu summas 30 000 krooni, ilma intressita, laenu tagasimaksmise tähtajaga 16.10.2003.a. 2) 17.04.2003.a., mille järgi on hageja andnud kostjale täiendavalt laenu summas 78 000 krooni, ilma intressita, laenu tagastamise tähtajaga 31.10.2003.a. 3) 07.07.2003.a., mille järgi on hageja andnud kostjale laenu veel täiendavalt summas 100 000 krooni, ilma intressita, laenu tagastamise tähtajaga 07.07.2004.a. (tl 4-6). Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul laen) puudutavad õigusnormid. Laenulepingud on sõlmitud P. L. ja H. K. vahel. Kostja väited mille kohaselt sõlmis ta laenulepingud 17.04.2003.a. E. K. on paljasõnalised ning tõendamata. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. 17.03.2003.a sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama laenu 16.oktoobriks 2003.a. (tl 4). Samal päeval sõlmitud laenulepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama laenuna saadud 78 000 krooni hiljemalt 31.oktoobriks 2003 (tl 5). 07.juulil 2003.a. sõlmitud laenulepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama laenu 07.juuliks 2004.a. (tl 6). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1,3,4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; lõike 2 järgi võib võlausaldaja
kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt laenu tagastamist. Kostja on esitanud laenulepingutest enda eksemplarid. Lepingute pöördelt nähtub, et osaliselt on keegi isik raha saanud, mida kinnitavad käsikirjaliselt summade suurus ning allkiri (tl 55-60). Kostja väidab, et on laenust E. K. 59 000 krooni tagasi maksnud. Kostja väited on tõendamata. E. K. suhtes on kohtus menetlemisel kriminaalasi nr 1-07-5185. E. K. vahistati Vene Föderatsioonis 12.12.2007.a. ning on süüdi mõistetud. Karistuse määr ning karistuse kandmise koht Vene Föderatsioonis ei ole kohtule teada. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 79 lg 1, mille esimese lause kohaselt, kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Vastavalt TsÜS § 111 lg-le 1 on heakskiit tagantjärele antud nõusolek. Hageja kinnitusel ei ole ta volitanud E.K lepinguid sõlmima, raha üle andma ega ka vastu võtma. Nõusolekut ja heakskiitu ei ole antud. Nõusoleku või heakskiidu olemasolu ei õnnestunud kostjal tõestada ja seega ei saa lugeda tema täitmist kohaseks, kohustus ei ole lõppenud ning ta peab kohustuse täitma ikkagi võlausaldajale või muule täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laen summas 208 000 krooni. Viivis VÕS §113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgne viivise määr on kokkulepitud lepingu punktis 3.2 - 0,25% laenusummalt tasumisega viivitatud päeva pealt. Poolte poolt lepingus kokkulepitud viivisemäär on finantsoperatsioonides ja riiklike sissenõudeorganite poolt (maksuamet, kohtutäitur jne.) tavapäraselt kasutatavast oluliselt kõrgem. Kostja on olnud viivituses 520 päeva ja viivise suuruseks kujuneb üle 1,1 miljoni krooni. Hageja nõuab antud laenusummaga samaväärses määras. Lepingupooled on vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt nõutav viivis summas 208 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus tegi otsuse kostja
kahjuks ja seega tuleb antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS §174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda iseseisva määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist poole sellekohase taotluse alusel.
Aivar Pellja kohtunik 09.07.2010.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.