Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-09-43084 Tsiviilasi AS SEB Panga hagi Pilleriina Loiti vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 18 308,57 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS SEB Pank ( reg.nr 10004252, asukoht Tallinn Tornimäe 2) esindaja Liivi Väärsi, kostja Pilleriina Loit ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx x) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Pilleriina Loitilt 22 101,61 krooni ja viivis alates 14.06.2010 18 aastas põhinõudest kuni põhinõude 18 308,57 krooni täitmiseni AS SEB Panga kasuks. Menetluskulud jätta Pilleriina Loiti kanda. Välja mõista Pilleriina Loitilt riigilõiv 4000.- krooni AS SEB Panga kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 05.06.2008 püsimaksega krediitkaardilepingu nr xxxxxxxxxx, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi Magnet krediidilimiidiga 20 000.- kr ja lepingus oli kokku lepitud kohustuslik tagasimakse summa, milleks oli 835.- kr. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 08.päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid kostja arvelduskontolt kaardikontole. Vastavalt lepingule oli kokku lepitud, et kostja maksab intressi 18% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kostja oli kohustatud garanteerima maksepäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol. Tasumisega viivitamisel leppisid pooled kokku, et kui kostja kontol ei ole järgneva kuu 08.kuupäevaks piisavalt rahalisi vahendeid eelmise kuu võlgnevuse kustutamiseks, siis arvestab hageja viivist 18% aastas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kostja intressi ega kohustuslikke tagasimakseid alates 08.06.2009 tähtaegselt ei teostanud ja hageja blokeeris vastavalt lepingu p-le 6.7 kaardi ühepoolselt ja algatas lepingu ülesütlemise ning hageja lõpetas kostjaga lepingu 26.08.2009. Vastavalt lepingu p-le 1.13 lepingu lõpetamisel oli kostja kohustatud tagastama hagejale kasutatud krediidilimiidi osa ja tasuma muud lepingust tulenevad maksed. Kostja poolt lepingu alusel tasumata laenu põhiosa summas 18 308,57 kr, intress 1053,02 kr, viivis 2712,57 kr. Kokku võlgnevus 22 101,61 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja Liivi Väärsi palub VÕS §-de 113, 158 lg 1; 396, 397 lg 1; 398 lg 1 p 1; 415 alusel kostjalt välja mõista: 1) laenu põhiosa 18 308,57 kr, intressi 1053,02 kr ja viivise 2740,02 kr ning viivise alates 14.06.2010 18% aastas põhinõudest kuni põhinõude 18 308,57 krooni täitmiseni; 2) riigilõivu 4000.- kr. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni.