2-10-6977
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
6. juuli 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number Tsiviilasja hind
2-10-6977 3 106 krooni
Hagi ese
AS Eesti Väärtpaberikeskuse hagi AS Evetom Grupp ja J. A. D. L. M. vastu 4 552,90 krooni nõudes. hageja AS Eesti Väärtpaberikeskus, registrikood 10111982, asukoht Tartu mnt 2 Tallinn, esindaja Silver Eensaar; kostja AS Evetom Grupp, registrikood 11239603, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja juhatuse liige J. A. D. L. M. ; kostja J. A. D. L. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, hagiavaldusejärgne aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata.
Pooled ja nende esindajad
rahuldada AS Eesti Väärtpaberikeskuse hagi AS Evetom Grupp ja J. A. D. L. M. vastu. Välja mõista solidaarselt AS-lt Evetom Grupp ja J. A. D. L. M. AS Eesti Väärtpaberikeskuse kasuks 4 552 (neli tuhat viissada viiskümmend kaks) krooni ja 90 senti. Välja mõista solidaarselt AS-lt Evetom Grupp ja J. A. D. L. M. AS Eesti Väärtpaberikeskuse kasuks alates 8. veebruarist 2010 viivis 0,05 % iga maksmisega viivitatud päeva eest tasumata põhinõudelt, so 3 106 kroonilt, kuni põhinõude täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Jätta AS Eesti Väärtpaberikeskuse menetluskulud solidaarselt AS-lt Evetom Grupp ja J. A. D. L. M. kanda. Välja mõista solidaarselt AS-lt Evetom Grupp ja J. A. D. L. M. AS Eesti Väärtpaberikeskuse kasuks menetluskulud 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb AS-l Evetom Grupp ja J. A. D.
L. M. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord AS Eesti Väärtpaberikeskus võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. AS Evetom Grupp ja J. A. D. L. M. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama (tl 42-44), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. AS Evetom Grupp seaduslikuks esindajaks on J. A. D. L. M. . Seega on kostja J. A. D. L. M. teise kostja seaduslikuks esindajaks. Hagiavalduses märgitud J. A. D. L. M. aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on postiasutus tagastanud hagimaterjalid märkusega, ei ela sellel aadressil, adressaat J. A. D. L. M. ei ole xxxxx valla elanike registris (tl 47). Rahvastikuregistris on märgitud J. A. D. L. M. kohta, et elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut
2 (4)
arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt esitas AS Evetom Grupp hagejale taotluse aktsiate registreerimise kohta, mille alusel kohustus hageja registreerima aktsiad ja teostama sellega seotud teenuseid ning AS Evetom Grupp kohustus tasuma hagejale osutatud teenuste eest. AS Evetom Grupp ei tasunud esitatud arveid ja 8. veebruari 2010 seisuga on võlg 3 106 krooni. Eesti Väärtpaberite Keskregistri Seaduse § 23 lg 3 kohaselt registris aktsiate registreerimise ja registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste eest tasumise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Neil asjaoludel nõuab hageja kostjatelt 4 552,90 krooni tasumist, millest põhivõlgnevus on 3 106 krooni ja viivised 1 446,90 krooni. Lähtudes TsMS §-st 367 taotleb hageja kostjatelt välja mõista alates 8. veebruarist 2010 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,05 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, millede kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 552,90 krooni ja arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis 0,05 % iga maksmisega viivitatud päeva eest tasumata põhinõudelt, so 3 106 kroonilt alates 8. veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud välja mõista solidaarselt kostjatelt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2 500 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja taotleb kostjatelt menetluskulude suurust
3 (4)
kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Eeltoodut arvestades tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja riigilõiv teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kusjuures Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Eeltoodust lähtudes ning kuna kostjad ei ole hageja esindaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud, loeb kohus TsMS § 175 alusel 2 500 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kostjad ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskulu kokku 3 600 krooni. Kostjatel tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.