Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-27153 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Urmet Jõema vastu 12 777,84 krooni ja viivise väljamõistmiseks Hagi hind 9999,62 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Urmet Jõema ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx, xxxx x) Resolutsioon Välja mõista Urmet Jõemalt 12 777,84 krooni ja viivis alates 09.06.2010 kuni põhinõude ( 9999,62 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks. Menetluskulud jätta Urmet Jõema kanda. Välja mõista Urmet Jõemalt riigilõiv 2750.- krooni AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Urmet Jõemalt viivis menetluskuludelt ( 2750.- krooni) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras AS Swedbanki kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Urmet Jõema võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 29.12.2006 sõlmisid pooled arvelduskrediidilepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 10 000.kr kostja arvelduskontol nr xxxxxxxxxx. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16 % aastas kasutuses olevast limiidist. Kostja kohustus tagastama intressi iga kuu 08.kuupäeval. Lepingu kohaselt kohustus kostja tähtaegselt omama piisavalt rahalisi vahendeid intressi tasumiseks. 08.10.2007 kuni 08.12.2007 kostja intressi ei maksnud. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist tekkinud võlgnevuselt VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 18.02.2010 saatis hageja kostjale kirja lepingu lõppemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 05.03.2010 ja hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, rakendab seaduslikke meetmeid oma nõuete rahuldamiseks. 24.04.2008 sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xx-xxxxxx-xx alla. 08.06.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 12 777,84 kr: põhiosa 9999,62 kr; intress 388,62 kr, põhiosa viivis 2389,60 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 12 777,84 kr ja viivise alates 09.06.2010 kuni põhinõude ( 9999,62 kr) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 2750.- kr; viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja keeldus hagi vastu võtmast. Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 02.07.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.