Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.juulil 2010.a. Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-573
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi V. B. ja M. L. vastu 97 990 kr ja 07 s nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja BIGBANK AS reg.kood 101837757 aadress Rüütli 23,51006 Tartu , volitatud esindaja Artur Maljukov epost:[email protected] Kostja V. B. ik.kood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx, esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik, AB Nõmmik Hommiku 414 Pärnu 80010 e-post:[email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
15.juunil 2010.a.
Hagihind
48 270 kr ja 97 s
Resolutsioon : Juhindudes TsMS § 410, 434-436, VÕS §-d 113 lg 1, 143, 142 lg 1, 145 lg 1, 402, 416 lg 1, 415 lg 1, kohus otsustas: Rahuldada hagi. Välja mõista M. L`lt ja V. B`lt solidaarselt BIGBANK AS-i kasuks 79 020 kr ja 42 s (seitsekümmend üheksa tuhat kakskümmend krooni ja 42 s), millest tagastamata krediidisumma moodustab 48 270 kr ja 97 s ,sissenõutavaks muutunud tasumata intress 4 919 kr ja 58 s, võla sissenõudmisega seotud kulud 264 kr ja viivis 25 565 kr ja 87 s . Välja mõista M. L-lt ja V. B`lt solidaarselt BIGBANK AS-i kasuks alates 15.06.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24, 99 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtukulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 07.01.2009 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. L. ja V. B. vastu 97 990 kr ja 97 s nõudes.Võlgnikele tehti makseettepanek 08.02.2009, mis toimetati V. B. kätte 14.01.2009. V. B. esitas 26.01.2009 nõudele vastuväite.
Kostja M. L`le toimetati makseettepanek kätte välisriigis 20.03.2009, millele esitas kostja vastuväite 09.04.2009. Kohus jättis maksekäsu kiirmenetluses hageja nõude rahuldamata, sest kostjad esitasid vastuväited ja sellest tulenevalt jätkas kohus asja arutamist hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostjad sõlmisid 16.03.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700140/35 kt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 50 000 krooni krediiti. Lepingu järgi on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 24,99 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule BIGBANK AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 16.03.2007 V. B-ga käenduslepingu. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning TsMS § 97 lg 1 alusel kohtusse pöörduma. Hagi õiguslikud põhjendused VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 50 000 krooni krediiti. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 03.04.3008 kostjatele saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjaid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule, kostjad ei reageerinud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pärast lepingu üles ütlemist on tasutud krediidisumma katteks 1 133 kr ja 88 s. Seega on lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 48 270 kr ja 97 s, mis tuleb käenduslepingu ,üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 24, 99 % krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 4 919 kr ja 58 s. 11.03.2010 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 22 393 kr ja 16 s. Samuti lubab TsMS § 367 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjatelt solidaarselt alates 12.03.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24, 99 % tagastamata krediidisummalt aastas.
Võla sissenõudmisega seotud kulud Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud, mille tasumist hageja nõuab seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 9.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Võla kohtuväliseks sissenõudmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks algatas hageja inkassomenetluse, kuid see ei olnud tulemuslik, mistõttu on inkassomenetlus lõpetatud. Seega on jäänud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 264 kr inkassomenetlusega seotud kuludest. Käendaja vastutus Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu, millega võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja rahalise vastutuse maksimummääraks 225 187 kr ja käenduse tähtajaks 01.04.2019.a. Hageja palub 15.06.2010 esitatud hagi täpsuste kohaselt kostjatelt solidaarselt välja mõista 779 020 kr ja 42 s, millest 48 270 kr ja 97 s moodustab tagastamata krediidisumma, 4 919 kr ja 58 s sissenõutavaks muutunud intress, 264 kr võla sissenõudmisega seotud kulud ning 25 565 kr ja 87 s viivis; Mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 15.06.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,99 % tagastamata krediidisummalt aastas; Jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate kirjalikud vastused Kostja V. B. kirjalikus vastuse kohtule ( tl 59-60) ei tunnista hagi. Kostja V. B. väitel sai laenu M. L., mitte tema. Kostja V. B. väidab, et hageja ei ole kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi, et võlga M. L-lt kätte saada. Kostja arvates on alusetu ka viiviste ja leppetrahvi nõuded. Kostja M. L. teatab vastuseks hagile e-kirjaga (tl 76), et ei ole üksi nõus laenu maksma, sest tema väitel V. Belov ei saanud laenu ja palus temal seda teha.V. B. olevat M. L`le kinnitanud, et maksab laenu ise tagasi. Kui aga sai raha, läksid kostjad lahku ning võlg jäi tema maksta. Kostja väitel kolis ta ära, sest ei saanud seoses V. B. pideva ähvardamisega temaga koos enam elada. Hageja kirjalik arvamus kostjate vastuste kohta ( tl 80) Hageja jääb endiselt selle juurde, et kostja V. B. ( käendaja) vastutab solidaarselt põhivõlgniku M. L-ga. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt neist. Asjaolul, et V. B. ei ole ise laenu saanud ei oma siinjuures mingit tähtsust. Hageja on kostjatega suhelnud telefoni ja e-kirja teel ning teavitanud neid samuti tekkinud võlgnevusest ning pakkunud erinevaid kokkuleppeid. Kahjuks ei ole kostjad probleemi lahendamiseks midagi ette võtnud ja hageja oli sunnitud alustama 07.01.2009 maksekäsu kiirmenetlust. Seega ei ole hageja venitanud võla sissenõudmisega ega suurendanud kunstlikult menetluskulusid, nagu on väitnud kostja V. B. Hageja märgib, et on nõus pidama läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks.
Kohtu seisukoht Kohtuistungile kostja M. L. ei ilmunud, kutse on käes ja on teatanud e-kirjaga ( tl 107), et ei tule 15.06.2010 kohtusse. Kohus määras hageja taotlusel TsMS § 410 alusel asi sisuliselt läbi vaadata. Poolte vahel puudub vaidlus nõude suuruse osas. Hagile ei ole sisulisi vastuväiteid esitanud ka kostja M. L. Kostja V. B. vastuväited on paljasõnalised, ei tugine kehtivale seadusele ja tuleb jätta tähelepanuta. Põhiliselt on kostja V. B. väitnud, et võla tasumist tuleb nõuda M. L ́lt, kes raha sai, mitte temalt kui käendajalt. Võlaõigusseaduse (VÕS § 142 ) kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral (VÕS § 145 lg 1) vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Solidaarvastutus isesenesest tähendab seda, et võlgnevuse täitmist võib nõuda nii põhivõlgnikult kui käendajalt või mõlemalt korraga, ning seejuures on võlausaldajal võimalik otsustada , kelle käest ta võlgnevuse tasumist nõuab. Tarbijakäenduse korral ( VÕS §143 lg 2), et käendaja jaoks ei kujuneks käendatav kohustus ülemäära suureks, on sätestatud rahaline maksimummäär, millest rohkem käendaja ei ole kohustatud võlausaldaja nõudeid rahuldama. Hagi on tõendatud lisatud kirjalike tõenditega: Tarbijakrediidilepinguga nr 0700140/35 kt 16.märtsist 2007.a ( tl 44) , mille kohaselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS on andnud M. (L.) L`le 50 000 kr krediiti aastase intressimääraga 24,99 % ja lepingust tulenevad kohustused on tagatud krediidiandja ja V. B. vahel sõlmitud käenduslepinguga. Käenduslepingu järgi (tl 27) kohustub kostja V. B. vastutama M. (L.) L. ja hageja vahel krediidilepingust nr 0700140/35 kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on lepingus kokku lepitud 225 187 kr ja käendusleping on sõlmitud tähtajaga 1.04.2019.a. Pinker Albert Detektiivbüroo arve kohaselt ( tl 29) on hageja kandnud kulutusi summas 264 kr võla sissenõudmiseks M. L`lt. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 142 lg 1, § 143, § 145 lg 1, § 402, § 416 lg 1 , § 415 lg 1 § 113 lg 1 toodud alustel. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.