Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud ja hageja nõue Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kohustada OÜ Incure Inkasso Agentuur ja AS Krediidiinfo lõpetama kahju tekitav käitumine, mis seisneb hageja väidetava võlgnevuse kohta informatsiooni avaldamises erinevates kanalites. Kostjad avaldasid informatsiooni, nagu omaks hageja võlgnevust Maxit Estonia AS ja AS Puumarket ees (Maxit Estonia AS ja hageja vahel 01.03.2005 sõlmitud koostöölepingu nr 26 ja 19.03.2008 toodete tarnimise lisakokkuleppe ning AS Puumarket ja hageja vahel 22.12.2004 sõlmitud püsikliendilepingu nr 530-PM alusel). Samuti keelata OÜ-l Incure Inkasso Agentuur ja AS-l Krediidiinfo avaldamast mistahes kanalite kaudu infot hageja väidetava võlgnevuse kohta, mis olevat tekkinud Maxit Estonia AS ja AS Puumarket ees, välja arvatud juhul, kui nõuet on tunnustatud jõustunud kohtuotsusega. Hageja avastas 09.03.2009, et OÜ Incure Inkasso Agentuur on AS Krediidiinfo poolt peetavas Ametlikus Maksehäireregistris (www.krediidiinfo.ee) avaldanud ebaõige teate, nagu oleks hagejal maksehäire alates 09.02.2009 vahemikus 50 001 – 200 000 krooni (väidetav AS Puumarket nõue 148 145, 55 krooni) ja alates 20.02.2009 vahemikus 200 001 – 1 000 000 krooni (väidetav Maxit Estonia AS nõue 867 164, 19 krooni). Samas ei ole OÜ Incure Inkasso Agentuur esitanud hagejale mitte ühtegi võlgnevust kinnitavat dokumenti, hoolimata hageja nõudmistest. Hageja ei ole vastavat nõuet kunagi tunnistanud ja on sellele vastu vaielnud. Hoolimata hageja vastuväidetest ja sellest, et hageja on juba varasemalt olnud sunnitud pöörduma kohtu poole AS Krediidiinfo õigusvastase käitumise tõttu, ei ole AS Krediidiinfo senini eemaldanud oma domeenilehelt hageja poolt vaidlustatud väärinfot. Ametliku Maksehäireregistri infosisestusnõuete punkt 10 kehtestab nõude, mille kohaselt: „Sisestaja kohustub sisestama andmebaasi üksnes tõeseid, kontrollitud ja vaidlustamata andmeid”. OÜ Incure Inkasso Agentuur on sisetanud ja hoiab nähtaval vaidlustatud andmeid ning AS Krediidiinfo ei kavatse seda takistada, hoolimata hageja esitatud vastuväitest. OÜ Incure Inkasso Agentuur poolt valeandmete sisestamine on äärmiselt pahauskne, sest jätab kolmandatele isikutele hagejast mulje kui võlgnikust, samuti on pahauskne AS Krediidiinfo poolt väärandmete jätkuv avaldamine, hoolimata esitatud pretensioonidest. OÜ Incure Inkasso Agentuur tegevus on ka heade kommete vastane ning selle eesmärgiks on ilmselgelt hagejale kahju tekitamine, kahjustades tema mainet nii klientide kui koostööpartnerite ees. Samuti ei saa käsitleda heausksena AS Krediidiinfo tegevust, kes peab Ametlikku Maksehäireregistri valdajana teostama kontrolli esitatud andmete õigsuse üle, kuid ei ole seda hoolimata korduvatest pretensioonidest teinud. AS Krediidiinfo on näiliselt teinud kõik, jätmaks enda poolt peetavast registrist usaldusväärset muljet, kuid sisuliselt jätab oma kohustused täitmata. AS Krediidiinfo ei ole arvestanud hageja seisukohti ega tema enda poolt koostatud infosisestusnõuete punkti 10. Kui hageja praeguste ja tulevaste klientide ja koostööpartneriteni jõuab sellisest kui usaldusväärset muljet jätvast allikast info hageja võlgnevuse kohta, siis on sellel äärmiselt tõsised tagajärjed. Asjaolu, et hetkel nähtub Ametlikkust Maksehäireregistris suurem võlgnevus kuni 1 000 000 krooni, teeb antud potentsiaalse kahju veelgi suuremaks. Seega on üheselt selge hagejale kahju tekkimine. Esitatud ei ole ühtegi tõendit, mille kohaselt hagejal oleks AS Puumarket ees olnud 09.03.2009 seisuga võlgnevus, mida hageja oleks tunnistanud. Hagejal olid varem küll mõned tasumata arved, kuid need on tasutud AS-le Puumarket 27.02.2009 ja 06.03.2009, kokku 47 798, 47 krooni (poolte vahel valitses segadus seoses saatelehtede ja kauba vastuvõtmisega). Ülejäänud sumasid ei ole hageja mitte kunagi tunnitanud ning nende üle on pooltel vaidlus tsiviilasjas 2-09-14270, mis ei ole lõppenud. Seega puudub OÜ-l Incure Inkasso Agentuur alus väita, et oleks tõendatud AS Puumarket nõude olemasolu 09.03.2009. Nõudeid, mille üle oli vaidlus, pole hageja kunagi tunnistanud. Samas, kui poolte vahel on vaidlus, poleks tohtinud vaidlusaluseid nõudeid kajastada. Seega oli AS Puumarket nõude kajastamine õigusvastane.

Ka Maxit Estonia AS nõude kajastamine on ebaõige. Selle nõude osas ei eksisteeri ühtegi selget dokumenti, mis kinnitaks nõude olemasolu. OÜ Incure Inkasso Agentuur viited kaupade tagastamisele ei ole õiged. Hageja on küll müünud Maxit Estonia AS-ile mitmeid kaupu, kuid need ei ole need kaubad, millele tuginedes on väidetud hageja võlgnevuse olemasolu 09.03.2009 seisuga. Lisaks on OÜ Incure Inkasso Agentuur toodud summad ja esitatud tõendid omavahel vastuolus, mis viitab sellele, et nõue ei ole ka kostjale selge ning selle üle on vaidlus. Vaidluse olemasolu korral oli õigusvastane avaldada tõendamata ja vaidlusaluseid numbreid avalikkusele hageja võlana. Kostjate vastused Mõlemad kostjad vaidlesid hagile vastu. OÜ Incure Inkasso Agentuur on seisukohal, et ta ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Hagejal on võlgnevus kostja ees, millest on hagejat korduvalt teavitatud, hageja on võlgnevuse olemasolu ka ise korduvalt kinnitanud ning osa võlgnevusest on ka tasutud. AS Krediidiinfo hallatavas maksehäirete registris 10.03.2009 seisuga hageja maksehäirete kohta kajastatud info oli õige, sest hagejal oli võlgnevus AS Puumarket ees 148 145, 55 krooni ja Maxit Estonia AS ees 867 164, 19 krooni. Mõlemad nõuded on kostjale loovutatud, vastavalt 09.02.2009 ja 19.01.2009. Nõuete loovutamisest teavitati hagejat posti teel, kusjuures hagejale teatati, et võlgnevuse tasumata jätmisel või põhjendatud pretensioonide mitteesitamisel võidakse hageja maksehäire kohta edastada info AS-le Krediidiinfo ja teistele koostööpartneritele. Hageja pretensiooni nõuete kohta ei esitanud. Eelnimetatud nõuete osas esitas OÜ Incure Inkasso Agentuur 06.03.2009 hagejale ka pankrotihoiatuse. OÜ Incure Inkasso Agentuur ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Registris avaldatud asjaolu, mille kohaselt esines hagejal seisuga 10.03.2009 maksehäire alates 09.02.2009 summas 50 001 – 200 000 krooni ja alates 20.02.2009 maksehäire summas 200 001 – 1 000 000 krooni, vastab tegelikkusele. OÜ Incure Inkasso Agentuur on uue võlausaldajana hageja võlgnevuste esinemist kontrollinud Maxit Estonia AS ja AS Puumarket esitatud dokumentide alusel ja tuginenud hageja kohta registrisse andmete esitamisel. Isegi juhul kui eeldada, et info hageja võlgnevuste kohta ei olnud õige, on kostja vastutus VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 kohaselt ikkagi välistatud. Asja õigeks lahendamiseks tuleb tuvastada vaid asjaolu, kas hageja kohta registris kajastatud andmed olid õiged või mitte ja juhul kui andmed ei olnud õiged, siis kas kostja tegevuse õigusvastasus on välistatud või mitte (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 3). AS Krediidiinfo väitel on hageja võlgnevused reaalselt eksisteerivad ning hageja enda poolt tunnustatud. Kostja valduses on info, mis kinnitab konkreetsete nõuete olemasolu ja hageja poolt nende nõuete tunnustamist. Hagejal oli võlgnevus AS Puumarket ees (nõue võõrandati OÜ-le Incure Inkasso Agentuur), mida hageja on muuhulgas tunnustanud oma 17.02.2009, 25.02.2009 ja 02.03.2009 e-kirjades. Hageja on tunnustanud nimetatud võla olemasolu ka selle osalise tasumisega 27.02.2009 ja 06.03.2009. Ülejäänud võla sissenõudmiseks on OÜ Incure Inkasso Agentuur pöördunud Harju Maakohtusse. Samuti oli hagejal võlgnevus Maxit Estonia AS ees (nõue võõrandati OÜ-le Incure Inkasso Agentuur) ning hageja on ka nimetatud võlgnevust faktiliselt tunnistanud. AS-le Krediidiinfo teadaolevalt on hageja tänaseks tagastanud Maxit Estonia AS-le tema poolt tellitud kaubast ca 80% ja lähiajal peaks hageja tagastama ka ülejäänu tema poolt tellitud kaubast. Mõlema hagis vaidlustatud võla osas on hagejal olemas täielik ülevaade ja võlgnevusi puudutav dokumentatsioon. Eeltoodust tuleneb, et kostjad ei ole avaldanud hageja võlgnevuste kohta ebaõigeid andmeid. Hageja, kelle vastu eksisteerivad reaalsed nõuded, mida hageja on ise tunnustanud ja täitnud, on kohtule hagi esitamisel ja kostjate laimamisel (justkui kostjad avaldaksid hageja suhtes väärinfot) käitunud selgelt pahauskselt. Hageja väited talle kahju tekitamise kohta on paljasõnalised ja isegi kui hagejal oleks tekkinud mingi kahju seoses tema võlgnevuste avaldamisega maksehäireregistris, siis saaks sellise kahju tekkimises süüdi olla üksnes oma kohustusi mittetäitnud hageja ise.

Maksehäireregistrile edastatavate andmete õigsuse ja seaduslikkuse eest vastutab andmete sisestaja, mitte AS Krediidiinfo. Siiski on AS-l Krediidiinfo võimalus (mitte kohustus) piirata sisestatud andmete avaldamist, kui tegemist on selgelt valede andmetega ning isik on esitanud AS-le Krediidiinfo põhistatud avalduse oma võlgnevuse puudumise kohta. Käesoleval juhul on ilmne, et hageja võlad on reaalselt eksisteerivad. Hageja ei ole esitanud enne kohtusse pöördumist registrile ühtegi põhjendatud pretensiooni OÜ Incure Inkasso Agentuur poolt sisestatud võlgnevuse kohta. 06.03.2009 pretensioon on paljasõnaline ja keskendub üksnes ebaõigele väitele, justkui oleks Harju Maakohus 17.10.2007 määrusega keelanud AS-l Krediidiinfo hageja võlgnevuste avaldamise. Hageja näol on tegemist juriidilise isikuga, kellele isikuandmete kaitse seadus ei laiene. Kuid isegi juhul, kui hageja suhtes laineks isikuandmete kaitse seadus, ei ole kostjad antud seadust rikkunud, kuna hageja võlgnevus on reaalselt eksisteeriv, kontrollitud ja hageja enda poolt tunnustatud. Hageja eemärgiks on formaalse hagi abil, mitte aga sisulistele argumentidele tuginedes tekitada olukord, kus tema kohta saadav krediidiinformatsioon oleks eksitav ning krediidiandjad võiksid saada suuri kahjumeid tänu info puudulikkusele. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et võlainformatsiooni võiks sisestada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel, kuna konkreetse vaidlusaluse võla saab isik alati vaidlustada ning seega on isiku õigused tagatud iga võlajuhtumi puhul eraldi, kuid mitte automaatselt kõigi võlgnevuste puhul ja kindlasti mitte etteulatuvalt tulevikuks arvult ja sisult määratlemata mistahes võlgnevuste osas. Juhul, kui isik ei tunnista Krediidiinfo süsteemi kaudu avaldatud võlgnevust, siis selleks on olemas pretensioonide lahendamise kord. Lisaks hagis esitatud ebaõigetele faktiväidetele on hagi ka õiguslikult põhjendamatu. Hageja keskseks väiteks on, et igasugune informatsioon, mis hageja võlgnevuste kohta avaldatakse, on ebaõige, kuni võlgnevus ei ole kinnitatud jõustunud kohtulahendiga või hageja enda poolt. Hageja taoline seisukoht on väär. Kohtulahendi või hageja nõusoleku puudumine ei muuda võlgnevust olematuks ega ebaõigeks. Esitatud kujul hageja nõue ei tugine kehtivale õigusele ning on AS-le Krediidiinfo põhjendamatult koormav, piirates tema äritegevust sisult ja mahult täpsustamata võlgnevuste tähtajatu avaldamise keeluga. Lisaks eeltoodule pole hageja tõendanud kahju olemasolu, mis samuti välistab VÕS § 1055 kohaldamise. Hageja ei ole esitanud hagi VÕS § 1047 lg 4 alusel ning ta ei nõua andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist, mistõttu nimetatud säte ei ole kohaldatav. Info avaldamine hageja sissenõutavaks muutunud võlgnevuste kohta on õiguspärane. Maksehäireregistri eesmärgiks on anda krediteerijatele vajalikku lisainformatsiooni krediidiotsuse langetamiseks ning registri pidamine soodustab Eesti finantseerimiskeskkonna usaldusväärsuse ja efektiivsuse suurenemist.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kohustades kostjaid lõpetama kahju tekitav käitumine, mis seisneb hageja osas väidetava võlgnevuse kohta informatsiooni avaldamises erinevates kanalites, mille aluseks on väidetavad nõuded hageja vastu: Maxit Estonia AS ees Maxit Estonia AS ja hageja vahel 01.03.2005 sõlmitud koostöölepingu nr 26 ja 19.03.2008 toodete tarnimise lisakokkuleppe alusel ning AS Puumarket ees AS Puumarket ja hageja vahel 22.12.2004 sõlmitud püsikliendilepingu nr 530-PM alusel. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Vaidlust ei ole, et OÜ Incure Inkasso Agentuur on AS Krediidiinfo poolt peetavas Ametlikus Maksehäireregistris (www.krediidiinfo.ee) avaldanud teate, et hagejal on alates 09.02.2009 maksehäire summas 50 001 – 200 000 krooni ning alates 20.02.2009 maksehäire summas 200 001 – 1 000 000 krooni. Juhinduvalt VÕS § 1047 tähendusest on avaldajateks nii OÜ Incure Inkasso Agentuur, kes hageja kohta on andmed kolmandatele isikutele teatavaks teinud, kui ka AS

Krediidiinfo, kes on tehniliste kanalite haldaja, mille vahendusel andmed hageja kohta edastati kolmandatele isikutele. AS Krediidiinfo, hallates domeeniaadressi www.krediidiinfo.ee on loonud keskkonna ja teinud avalikkusele kättesaadavaks kolmandate isikute kohta avaldatavaid andmeid. Seega on AS Krediidiinfo avaldaja ettevõtjana. Eeltoodust tulenevalt vastutavad mõlemad kostjad andmete tõelevastavuse eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas andmete avaldamine oli õiguspärane. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kuni OÜ Incure Inkasso Agentuur oli veendunud esitatud dokumentide põhjal, et talle loovutatud nõue on sissenõutav, ei olnud ta tegevus vastuolus TsÜS § 138 lg-ga 1, s.t OÜ Incure Inkasso Agentuur tegutses heas usus. Kuna AS Krediidiinfo on ainult tehnilise keskkonna haldaja, siis kuni teate saamiseni, et avaldatud andmed ei ole tõesed, on AS Krediidiinfo heas usus toimija, mille kinnituseks on andmete avaldamiseks sõlmitav leping, et sisestaja tohib avaldada tõeseid andmeid. AS Krediidiinfo saab oma tegevuses eeldada, et teine lepingupool täidab lepingut ja sisestab tõeseid andmeid. Maksehäireregistri eesmärgiks on anda krediteerijatele lisainformatsiooni krediidiotsuse langetamiseks, seega on tegemist avaliku huvi tähendusega andmetega. Väärinfo edastamist tuleb arvestada alates 09.03.2009, kuivõrd sellel kuupäeval on hageja esitanud AS-le Krediidiinfo pretensiooni. Varasemat perioodi ei ole kostja vaidlustanud. Hageja lepinguline esindaja, avastades teate Ametlikus Maksehäireregistris, teavitas kostjaid, et tegemist on valeinfoga, sest ta on nõuetele vastu vaielnud. OÜ Incure Inkasso Agentuur esitatud nõuete loovutamist tõendavad dokumendid ning hageja ja OÜ Puumarketi ja Maxit Estonia vahel sõlmitud lepingud ja arved ei tõenda võlgnevuse olemasolu olukorras, kus hageja hagile vastu vaidleb. Juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, tuleb võlausaldajal pöörduda vaidluse lahendamiseks (nõude maksmapanekuks) kohtusse. Käesolevas vaidluses nimetatud võlgnevuste maksehäirete registris avaldamise eelduseks on jõustunud lahend või hageja poolt võla omaksvõtt. Kostjad saades teada, et hageja vaidleb nõudele vastu, oleks pidanud koheselt kõrvaldama andmed Ametlikust Maksehäireregistrist. Kostjad ei teinud seda. Kui isik teatab kahjustavalt tegutsevale või ohu loonud isikule tema tegevuse kahjulikkusest või loodud ohust, siis saab viimase võimalikku järgnevat tegevusetust hinnata tahtluse või hooletusena. Eeltoodule tuginedes rikkusid kostjad, avaldades AS Krediidiinfo hallatavas tehnilises keskkonnas informatsiooni hageja kohta, Ametliku Maksehäireregistri infosisestusnõude punkti 10, mille kohaselt sisestaja kohustub sisestama andmebaasi üksnes tõeseid, kontrollitud ja vaidlustamata andmeid. Seega, alates hetkest kui kostjad teada said, et sisestatud andmed on hageja poolt vaidlustatud, on kostjate käitumine käsitletav tahtliku käitumisena ja seda ei saa pidada TsÜS § 138 lg 1 sättega kooskõlas olevaks. Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud kahjustada oma tegevusega teisi isikuid. OÜ Incure Inkasso Agentuur tegevus ei olnud kooskõlas heade kommetega tavalise inimese arusaama järgi. Vaidlustatud võlanõude avaldamine Ametlikust Maksehäireregistris jättis avalikkusele mulje, et tegemist on tõeste andmetega. Seega on vastav tegevus käsitletav isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisena ja sellel võivad olla hageja jaoks olulised tagajärjed. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et avaldatud teave võla olemasolu kohta vastab tegelikkusele. Seega saab võla teabe avaldamist pidada õigusvastaseks hetkest, mil kostjad said teada, et hageja on avaldatud andmed vaidlustanud. Õigusvastane kahju tekitamine, mis on kestev, tuleb lõpetada. Seega kuulub nõue kohustada kostjaid lõpetama kahju tekitav käitumine (hageja väidetavate võlgnevuste kohta informatsiooni avaldamine) kuulub rahuldamisele. Hageja nõue keelata OÜ-l Incure Inkasso Agentuur ja AS-l Krediidiinfo avaldamast mistahes kanalite kaudu infot hageja väidetava võlgnevuse kohta, mis olevat tekkinud Maxit Estonia AS ja AS Puumarket ees, v.a juhul, kui nõuet on tunnustatud jõustunud kohtuotsusega, ei kuulu rahuldamisele. Hageja

nõue on suunatud tulevikku ja annab õiguskaitse teabele, mille sisu ei ole võimalik käesolevas otsuses määratleda, mistõttu ei ole võimalik kohtuotsust täita. Juhul, kui tulevikus rikutakse hageja õigusi ja põhjustatakse kahju, on hagejal õigus pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudes. Apellatsioonkaebus OÜ Incure Inkasso Agentuur palub apellatsioonkaebuses tühistada osaliselt maakohtu otsuse ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus otsuse tegemisel olulisel määral menetlusõigusnorme, hindas valesti asjas kogutud tõendeid ning jättis kohaldamata materiaalõigusnormid. Maakohus ei ole hageja võlgnevuse tõendamiseks kostja esitatud tõendeid analüüsinud ega ka põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta hageja võlgnevuse olemasolu tõendamisel. Kohtule esitatud dokumentidega on üheselt tõendatud pooltevaheliste müügilepingute sõlmimine, hagejale kaupade müük ja hageja poolt vastavas ulatuses kauba kättesaamine, samas kui hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ei ole vastavat kaupa kätte saanud või et kauba eest on tasutud. Jääb arusaamatuks, milliste tõenditega on kauba müüjal võimalik üldse tõendada ostja võlgnevust. Hageja ei ole oma paljasõnaliste, ebaõigete ja eksitavate väidete (nagu tal küll oleks võlgnevus, aga mitte avaldatud suuruses, nagu ei oleks tegemist sama, vaid mingi muu võlgnevusega jne) kinnituseks mitte ühtegi tõendit esitanud. Kohus on jätnud tuvastamata, kas hageja kohta avaldatud andmed olid tõesed või mitte (ehk kas hagejal oli võlgnevus või mitte). Samuti ei ole maakohus põhjendanud, millise seaduse alusel jõudis ta täiesti ebaõigele seisukohale, et võlgnevuste maksehäirete registris avaldamise eelduseks on jõustunud lahend või hageja poolt võla omaksvõtt. Kohtuotsus on ka ilmselgelt vastuoluline, sest ühelt poolt on kohus asunud seisukohale, et tõeste andmete avaldamine ei ole õigusvastane/keelatud, asudes samas aga ka vastupidisele seisukohale, et olukorras, kus isik vaidleb nõudele vastu, oleks pidanud koheselt kõrvaldama andmed Ametlikust Maksehäireregistrist, vaatamata asjaolule, kas andmed on tõesed või mitte. Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt on võlgnevuste maksehäirete registris avaldamise eelduseks jõustunud lahend või võlgniku poolt võla omaksvõtt või nagu peaks kostja hagejapoolse võlgnevuse olemasolu tõendamiseks pöörduma ise kohtu poole. Kostja esitatud tõendite alusel on üheselt tuvastatav, et kostjad ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, sest hagejal oli vastavas summas võlgnevus. Samuti ei tulene seadusest, et kohtumenetluses peaks isiku võlgnevust tõendama vaid jõustunud kohtuotsuse või võlgniku omaksvõtuga. Vastus apellatsioonkaebusele AS Krediidiinfo nõustub apellatsioonkaebusega ja palub selle rahuldada. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb kaevatavas osas menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata tühistatud osas vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus käsitles kostjate poolt info avaldamist nende ühise tegevusena ning rahuldas hagi osaliselt mõlema kostja suhtes. Kolleegium on seisukohal, et antud vaidlust saab lahendada ka apellatsioonimenetluses vaid mõlema kostja suhtes ühiselt, mistõttu tuleb AS-i Krediidiinfo käsitleda kaasapellandina ning ka tema suhtes tehtud otsus tühistada. TsMS § 639 lg 2 kohaselt kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt, loetakse kassahageja ja -kostja kaasapellandiks või -vastustajaks, sõltumata sellest, kas nad apellatsioonkaebuse esitavad või kas apellatsioonkaebus esitatakse nende vastu.

Maakohus, asudes kohtuotsuse põhjendavas osas seisukohale, et seadus ei keela tõeste andmete avaldamist maksehäireregistris, leidis samas, et võlgnevuse kohta andmete avaldamine saab tugineda vaid jõustunud kohtuotsusele või võlgniku poolsele omaksvõtule. Sel põhjusel jättis kohus hinnanguta võlgnevuse kohta esitatud tõendid ning tuvastamata, kas kostjate avaldatud andmed vastavad tõele. Kohus, konstateerides, et pole võimalik tuvastada VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid, tugines eeldusele, et kostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et avaldatud teave võla olemasolu kohta vastab tegelikkusele. Sellest tulenevalt tegi maakohus järelduse, et võla kohta vaidlusaluse teabe avaldamist saab pidada õigusvastaseks alates hetkest, mil kostjad said teada, et hageja on avaldatud andmed vaidlustanud. Kohus tuginedes VÕS § 1047 lg-tele 1 ja 2, Kolleegium eeltoodud käsitlusega ei nõustu. Apellatsioonkaebuses sisalduv viide menetlusõiguse normide rikkumisele on õige. Kaevatav kohtuotsus on vastuoluline ega vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Nimetatud sätte kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Hagile 30.04.2009 esitatud vastusele (tl 96-102, I köide) on kostja OÜ Incure Inkasso Agentuur lisanud rea tõendeid (tl 103-131, I köide), millest enamusega soovis tõendada hageja võlgnevuse olemasolu ning et avaldatud andmed vastavad tõele. Ühtegi neist tõenditest ei ole maakohus hinnanud. 12.10.2009 esitas kostja oma seisukoha nõude täpsustuse kohta (tl 2-5, II köide) ning lisas täiendavaid tõendeid. Ka nendele tõenditele ei ole kohus hinnangut andnud. 13.10.2009 on hageja oma nõuet veelkord täpsustanud. Samal päeval toimunud eelistungil (protokoll tl 126-127, II köide) otsustas kohus jätkata menetlust kirjalikult, määras kostjale tähtaja dokumentide (tõendite) esitamiseks (03.11.2009), hagejale tähtaja omapoolse seisukoha esitamiseks (24.11.2009) ning kostjale tähtaja lõpliku seisukoha esitamiseks (08.12.2009). Ka 03.11.2009, s.o määratud tähtajaks, kostja esitatud dokumentaalsete tõendite suhtes ei ole kohus oma seisukohta väljendanud. Maakohus on sellega rikkunud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevat nõuet hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlus-osalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus, heites kostjatele ette hageja võlgnevuse tõendamatust, on jätnud täielikult hinnanguta OÜ Incure Inkasso Agentuur esitatud tõendid. Kuna maakohus on jätnud esitatud tõendid hinnanguta ning otsuse tegemiseks tähtsust omavad asjaolud tuvastamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik kaevatava otsuse tühistamisel teha uut otsust. Sel põhjusel tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus hinnata tõendeid ja tuvastada asjaolusid, mida esimese astme kohus pole hinnanud ega tuvastanud. Faktiliste asjaolude esmakordne tuvastamine apellatsioonimenetluses piiraks ebaproportsionaalselt isikute kaebeõigust. Kassatsioonimenetluses ei ole võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel vastavalt vaidluse lahendamise tulemusele.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.