Võlaõigus › Võõrandamislepingud

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 29.03.2009 Harju Maakohtule hagi kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungile 07.05.2010 algusega kell 11.00 kostja ei ilmunud. Istungiaeg oli kostja esindajaga kooskõlastatud ja kohtukutse kostja esindajale isiklikult e-posti teel kätte toimetatud, mida K. Meier kinnitas 22.03.2010 e-kirjaga (tl 131). Kohtusse ilmumata jätmisest ega selle põhjustest kostja esindaja kohut ei ole teavitanud. Hageja kohtuistungil taotles tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § -le 410 juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Tulenevalt TsMS § 413 lg-st 1 teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS Puumarekt ja kostja vahelise püsilepingu alusel 2008.a. kostjale väljastatud kaupade eest tasumata arvetest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 208 lg 1 alusel on ostja kohustatud tasuma saadud kauba eest müüjale asja ostuhinna. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu kokku 16 500 krooni: 10 000 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõivu näol ning 6500 krooni õigusabikuludena. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja õigusabikulude suurus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud piirmääraga, mis kuni 100 000 kroonise hinnaga tsiviilasja puhul on 50 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 70 671,15 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulud 6500 krooni käesolevas asjas vajalikud ja põhjendatud ning kohus mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Samuti on põhjendatud riigilõivu 10 000 krooni kostjalt hageja kasuks väljamõistmine. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.