Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand, Viivi Tomson, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-71451
Tsiviilasi
Ehitus Service OÜ hagi Imre Aduson vastu võlgnevuse 60 982.20 krooni ja viiviste väljamõistmiseks 72 668.96 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. märtsi 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ehitus Service OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Ehitus Service 10636638), esindaja Jürgen Kirsis
esindajad
Edasikaebamise kord
OÜ
(registrikood:
Vastustaja (kostja): Imre Aduson , esindaja vandeadvokaat Rene Varul Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 17. märtsi 2010 otsus täielikult ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei
ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
nimetati põhivõlgniku juhatuse liikmeks A.L. 20.10.2006 esitas kostja hagejale ja põhivõlgnikule avalduse, milles teavitas soovist käendusleping üles öelda. Kostja on seisukohal, et tema tagasikutsumisega võlgniku juhatuse liikme kohalt muutus 27.07.2006 sõlmitud käendusleping tarbijakäenduslepinguks VÕS § 143 mõttes. Seetõttu saab kostjat alates 17.10.2006 käsitleda ainult kui tarbijat. Kuna käesolev käendusleping muutus alates 17.10.2006 tarbijakäenduslepinguks, oli 20.10.2006 kostjale ja põhivõlgnikule saadetud avaldus oma olemuselt lepingu ülesütlemine VÕS § 154 lg 1 järgi. Kuna kostja on tarbijakäenduslepingu seadusega kooskõlas üles öelnud, on hageja poolt esitatud nõue õigusliku aluseta. Samuti leiab kostja, et hageja nõue on ka ebaotstarbekas. Pooled on müügilepingus kokku leppinud omandireservatsioonis ning hageja on endiselt asja omanik, seega on hagejal võimalus põhivõlgnikult müüdud asju välja nõuda. Hageja ei ole ka tõendanud, et hageja on põhivõlgnikule esitanud mitmeid arveid, samuti on tõendamata, millisel viisil on põhivõlgnik nõuet tunnistanud. A. L oli Emtital OÜ juhatuse liige kuni 04.02.2008. Seega on hageja poolt esitatud arved koostatud umbes kaks kuud pärast A.L. juhatuse liikme volituste lõppemist. A. L puudus volitus kaupa vastu võtta Emtital OÜ juhatuse liikmena. Hageja ei ole tõendanud, et on väljastanud arvetel toodud kaubad õigustatud isikule. Antud juhul on hageja väljastanud kauba esindusõiguseta isikule, seega on tehing tulenevalt TsÜS § 129 lg-st 1 tühine.
1) esitas hageja vastuväite A.L. esindusõiguse puudumise kohta alles viimasel kohtuistungil. Kirjalikes vastuväidetes ega ka varasematel kohtuistungitel ei ole kostja nimetatud väidet välja toonud. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal võimalust tõendada, et A.L. olid volitused olemas. Hageja soovis tõendada A.L. esindusõigust, kuid tema esindusõigust tõendav dokument asus Ehitus Service OÜ arhiivis ning selle leidmine võttis aega. Samuti märgib hageja, et I. Aduson oli teadlik (või oleks pidanud olema) asjaolust, et A. L on volitatud isik tema enda kui selleaegse juhatuse liikme volikirja alusel. Hageja taotleb TsMS §-st 633 lg 4 alusel võtta vastu dokumentaalne tõend, milleks on vastustaja poolt allkirjastatud volitus, mis annab A. L tähtajatu volituse Emtital OÜ eest kaupa vastu võtta; 2) esitas kostja hagile vastuväiteid, et tema ei ole enam Emtital OÜ juhatuse liige ning ta on esitanud nii hagejale kui ka Emtital OÜ-le avalduse käenduslepingu ülesütlemiseks. Faktiliselt ta seda aga ei tõendanud.
TsMS § 436 lg 1 alusel peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus TsMS § 348 lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, ja TsMS § 348 lg 3 teist lauset ning TsMS § 351 lg-t 2, mis paneb kohtule kohustuse tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Asja ammendava arutamise kohustus tähendab muu hulgas kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust. Muutunud menetluslikus olukorras pidi maakohus hagejale selgitama esitatud asjaolude tõendamiskoormist vastavalt TsMS § 230 lg-tele 1 ja 2 ning vajadusel andma hagejale tähtaja uute tõendite esitamiseks tulenevalt kostja esitatud täiendavast vastuväitest. Nimetatud rikkumised maakohtu poolt on menetlusõiguse normide olulised rikkumised TsMS § 656 lg 2 tähenduses ning kuna neid ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Egon Konsand
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.