Ehitus Service OÜ hagi Imre Aduson vastu võlgnevuse 60 982.20 krooni ja viiviste väljamõistmiseks 72 668.96 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. märtsi 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ehitus Service OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Ehitus Service 10636638), esindaja Jürgen Kirsis
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
OÜ
(registrikood:
Vastustaja (kostja): Imre Aduson , esindaja vandeadvokaat Rene Varul Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 17. märtsi 2010 otsus täielikult ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei
ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Ehitus Service OÜ esitas maakohtule hagi Imre Adusoni vastu võlgnevuse 60 982.20 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja Emtital OÜ vahel 21.07.2006 sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr 2777. Leping reguleeris kauba tellimist hagejalt ning selle eest maksmise tingimusi. Lepingu punkt 0.19 sätestas hageja õiguse nõuda viivist 0,15 % päevas arve saatelehe alusel tuleneva makse tähtajaks tasumata jätmise eest iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni faktilise tasumiseni. Hageja ja kostja vahel oli 27.07.2006 sõlmitud käendusleping, mille punkti 1.1 kohaselt kohustus kostja hageja ees vastutama 21.07.2006 hageja ja Emtital OÜ vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingu nr 2777 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu punkti 1.1 alusel vastutab kostja hageja ees nimetatud kohustuse täitmise eest solidaarselt Emtital OÜ-ga, kuid mitte suuremas ulatuses kui 80 000 krooni. Asjaolu, et kostja ei ole mingist hetkest OÜ Emtital juhatuse liige, ei oma tähendust käenduslepingu kehtivusele. Kostja poolt esitatud dokumentaalsel tõendil käenduslepingu ülesütlemise kohta ei ole tähtsust enne, kui kostja tõendab, et need dokumendid on Emtital OÜ-le ja hagejale esitatud. Hageja tõendas kaupade vastuvõtmist Emtital OÜ poolt esitatud arvetega, millel on Emtital OÜ volitatud esindaja allkiri. Käenduslepingu punkt 2.1 sätestas, et kui Emtital OÜ ei täida hageja ees oma kohustusi tähtaegselt või nõuetekohaselt, võib hageja nõuda täitmist omal äranägemisel kas Emtital OÜ-lt või kostjalt või mõlemalt ühiselt. Ehitus Service OÜ on väljastanud Emtital OÜ-le mitmeid arveid, mis on tasumata. Kokku on võlgnevuse suuruseks 60 982.20 krooni ja viivise suuruseks 11 686.76 krooni. Emtital OÜ on võlgnevust tunnistanud, ei ole esitanud mingeid vastuväiteid ega pretensioone kauba kvaliteedi osas. Hageja ammendas kõik kohtuvälised võimalused olukorra lahendamiseks ning esitas oma nõude käendaja vastu. Hageja palus välja mõista I. Adusonilt põhivõlg 60 982.20 krooni ja viivis 11 686.76 krooni.
2.Imre Aduson vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt kuulus kostja ajavahemikus 11.07.2006-17.10.2006 Emtital OÜ juhatusse. Kostja ei eita hageja krediiditingimustega müügilepingu 21.07.2006 ja käenduslepingu 27.07.2006 sõlmimist. Kostja sõlmis need lepingud põhivõlgniku osanikelt saadud volituse alusel ning kokkuleppel teiste juhatuse liikmetega. Kostja kutsuti juhatusest tagasi ja tema seadusliku esindaja volitused lõppesid 17.10.2006. Pärast kostja juhatusest tagasi kutsumist
nimetati põhivõlgniku juhatuse liikmeks A.L. 20.10.2006 esitas kostja hagejale ja põhivõlgnikule avalduse, milles teavitas soovist käendusleping üles öelda. Kostja on seisukohal, et tema tagasikutsumisega võlgniku juhatuse liikme kohalt muutus 27.07.2006 sõlmitud käendusleping tarbijakäenduslepinguks VÕS § 143 mõttes. Seetõttu saab kostjat alates 17.10.2006 käsitleda ainult kui tarbijat. Kuna käesolev käendusleping muutus alates 17.10.2006 tarbijakäenduslepinguks, oli 20.10.2006 kostjale ja põhivõlgnikule saadetud avaldus oma olemuselt lepingu ülesütlemine VÕS § 154 lg 1 järgi. Kuna kostja on tarbijakäenduslepingu seadusega kooskõlas üles öelnud, on hageja poolt esitatud nõue õigusliku aluseta. Samuti leiab kostja, et hageja nõue on ka ebaotstarbekas. Pooled on müügilepingus kokku leppinud omandireservatsioonis ning hageja on endiselt asja omanik, seega on hagejal võimalus põhivõlgnikult müüdud asju välja nõuda. Hageja ei ole ka tõendanud, et hageja on põhivõlgnikule esitanud mitmeid arveid, samuti on tõendamata, millisel viisil on põhivõlgnik nõuet tunnistanud. A. L oli Emtital OÜ juhatuse liige kuni 04.02.2008. Seega on hageja poolt esitatud arved koostatud umbes kaks kuud pärast A.L. juhatuse liikme volituste lõppemist. A. L puudus volitus kaupa vastu võtta Emtital OÜ juhatuse liikmena. Hageja ei ole tõendanud, et on väljastanud arvetel toodud kaubad õigustatud isikule. Antud juhul on hageja väljastanud kauba esindusõiguseta isikule, seega on tehing tulenevalt TsÜS § 129 lg-st 1 tühine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 17. märtsi 2010 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on asja materjalide juures Ehitus Service OÜ-lt Emtital OÜ-le edastatud arved-saatelehed, mille kohaselt on kauba vastu võtnud „kliendi volitatud isik A. L“. A. L oli Emtital OÜ juhatuse liige kuni 04.02.2008. Arved on koostatud 04.04.2008, 08.04.2008 ja 11.04.2008, seega pärast kauba vastuvõtmist kinnitanud A. L volituste lõppemist. A. L puudus esindusõigus. Hageja ei soovinud ka tõendada, et A. L oli esindusõigus ja kauba võttis vastu selleks õigustatud isik. VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. I. Aduson leidis, et TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuna A.L. puudus kauba vastuvõtmise ajal volitus, oli tehing tühine. Hageja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud ega tõendanud, et Emtital OÜ on hiljem tehingu heaks kiitnud. Sellest tulenevalt ei saa Ehitus Service OÜ nõuda I. Adusonilt võla tasumist ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Ehitus Service OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. märtsi 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Kaebuse põhjenduste kohaselt:
1) esitas hageja vastuväite A.L. esindusõiguse puudumise kohta alles viimasel kohtuistungil. Kirjalikes vastuväidetes ega ka varasematel kohtuistungitel ei ole kostja nimetatud väidet välja toonud. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal võimalust tõendada, et A.L. olid volitused olemas. Hageja soovis tõendada A.L. esindusõigust, kuid tema esindusõigust tõendav dokument asus Ehitus Service OÜ arhiivis ning selle leidmine võttis aega. Samuti märgib hageja, et I. Aduson oli teadlik (või oleks pidanud olema) asjaolust, et A. L on volitatud isik tema enda kui selleaegse juhatuse liikme volikirja alusel. Hageja taotleb TsMS §-st 633 lg 4 alusel võtta vastu dokumentaalne tõend, milleks on vastustaja poolt allkirjastatud volitus, mis annab A. L tähtajatu volituse Emtital OÜ eest kaupa vastu võtta; 2) esitas kostja hagile vastuväiteid, et tema ei ole enam Emtital OÜ juhatuse liige ning ta on esitanud nii hagejale kui ka Emtital OÜ-le avalduse käenduslepingu ülesütlemiseks. Faktiliselt ta seda aga ei tõendanud.
5.Imre Adumson vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt: 1) taotleb hageja uue tõendi asja juurde võtmist tuginedes TsMS § 633 lg-le 4. Kostja leiab, et uue tõendi esitamine ringkonnakohtus on erandlik ja lubatav vaid mõjuval põhjusel, eelkõige kui tõend sai teatavaks pärast kohtumenetluse lõppemist maakohtus. Hageja kinnitas, et uus tõend oli tal kogu aeg olemas, kuid asus Ehitus Service OÜ arhiivis. Kostja leiab, et selline põhjus ei ole mõjuv, et uut tõendit asja juurde võtta. Samuti väljendas hageja istungil sõnaselgelt, et tema ei soovi A.L. esindusõigust tõendada, millest saab järeldada, et hageja ise loobus sellise tõendi esitamisest esimese astme kohtus. Kostja arvates ei ole uus tõend usaldusväärne ega saa kinnitada mingeid volitusi. Uue tõendi vastuvõtmiseks ei anna alust ka TsMS § 652 lg 4, sest isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et uus dokument on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks, ei ole vastustaja tõendi vastuvõtmisega nõus. See aga välistab võimaluse kirjeldatud alusel uue tõendi asja juurde võtmiseks. 2) esitas kostja vastuväited A.L. volituste puudumise kohta nii kohtule kui hagejale 18.02.2010. Kohtuistung toimus asjas 25.02.2010. Seega sai hageja täiendavad vastuväited kätte nädal enne kohtuistungit ning temal oli aeg tutvuda sellega ja esitada taotluse uue tõendi esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kostja nimel arve-saatelehtede (t.l 42-48) alusel kauba vastuvõtnud isikul A.L. puudusid volitused kauba vastuvõtmiseks. Kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt jättis hageja omapoolse tõendamiskoormise täitmata.
8.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 18.02.2010 täiendava vastuväite, et A.L. puudusid volitused 2008. a aprillis kauba vastuvõtmiseks ning et hageja kohustus on tõendada, et ta väljastas kauba õigustatud isikule. 25.02.2010 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et kostja esitas vastuväitena uue asjaolu ning kui kostja oleks nimetatud asjaolule tuginenud vastuses hagile, oleks hageja saanud kostja esitatud asjaolule vastu vaielda ja esitada vastavaid tõendeid. Samas kinnitas hageja esindaja, et kui kaup väljastati A. L, siis pidid tema volituste kohta tõendid olema.
TsMS § 436 lg 1 alusel peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus TsMS § 348 lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, ja TsMS § 348 lg 3 teist lauset ning TsMS § 351 lg-t 2, mis paneb kohtule kohustuse tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Asja ammendava arutamise kohustus tähendab muu hulgas kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust. Muutunud menetluslikus olukorras pidi maakohus hagejale selgitama esitatud asjaolude tõendamiskoormist vastavalt TsMS § 230 lg-tele 1 ja 2 ning vajadusel andma hagejale tähtaja uute tõendite esitamiseks tulenevalt kostja esitatud täiendavast vastuväitest. Nimetatud rikkumised maakohtu poolt on menetlusõiguse normide olulised rikkumised TsMS § 656 lg 2 tähenduses ning kuna neid ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormist ning andma hagejale tähtaja tõendite esitamiseks, millega ta oma põhiväidet tõendab. Kui kostja leiab, et hageja esitatud tõend on ebausaldusväärne, tuleb anda kostjale võimalus nimetatud asjaolu tõendada (kostja vastuväide apellatsioonkaebuses, et 17.07.2006 volitus on sisult ebausaldusväärne ega tõenda A.L. volitusi). TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Vajadusel peab maakohus arutama pooltega TsÜS § 118 lg-t 2 ning andma nendele võimaluse tõendada, kas A.L. olid volitused ka märgitud sättest tulenevalt. Samuti peab maakohus juhtima hageja tähelepanu, et toimikulehtedel 43 ja 44 asuvatel arvesaatelehtedel puudub kauba vastuvõtnud isiku allkiri. Kostja on oma 12.01.2009 vastuses (t.l 30) märkinud muu hulgas, et hageja ei ole tõendanud kauba kättesaamist kostja poolt.
10.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel rahuldamata hageja taotluse täiendava tõendi esitamiseks, kuna apellatsioonkaebuses ei ole põhistatud, miks seda ei esitatud maakohtule ja vastustaja ei olnud nõus uue tõendi vastuvõtmisega.
11.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Egon Konsand
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.