Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06 2010. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-27178
Tsiviilasi
VMhagi OÜ Avastu tehingu tühisuse tunnustamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja VM(isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja Oksana S (Markus Õigusbüroo OÜ ); Kostja OÜ A(registrikood XXX XXX); Kostja esindaja vandeadvokaat Sven S (Advokaadibüroo Sven Sillar ).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
30.05.2006.a. sõlmisid hageja ema LM ning kostja esindajana SK ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja ema võõrandas kostjale kinnistu asukohaga XXX, (kinnistu registriosa osa XXX Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonnas).
Tsiviilasi nr 2-07-27178
16.04.2009.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega kr asjas nr 1 – 07 – 8224 mõisteti SK süüdi LMtapmises omakasu motiivil, mis muuhulgas seisnes ka süüdimõistetu soovis hoiduda tagastamast eelmainitud kinnistut tapetule. Tallinna Ringkonnakohus muutis otsust karistuste liitmise osas. Kohtuotsus on jõustunud.
Hageja palub tunnistada 30.05.2006.a. ostu-müügi ja asjaõiguslepingu tühisust, kuna tegemist on näiliku tehinguga. Hageja leiab, et näilikuks muudab tehingu see, et pooled ei pidanud silmas õiguslike tagajärgede saavutamist, vaid soovisid saavutada vaid lühiajalise näivuse sellest, et L.M omand on üle antud kostjale. Sellele viitavad järgmised asjaolud: Tehing on rahatu, kuna ei ole mingeid rahalisi vahendeid L.M le üle antud. L.M jätkas tegutsemist suvilas, muu hulgas ka kinnistut koormava hüpoteegi alusel antud laenu tasumist. Kostja esindajana tegutsenud S.K on korduvalt nii hagejale kui teistele tunnistajatele kinnitanud, et tagastab kinnistu ilma probleemideta. Ainsaks kinnistu müügi põhjuseks oli L.M hirm, et seoses tema kohtuvaidlustega võidaks antud kinnistu talt ära võtta. Samuti tugineb hageja nii tunnistajate kui ka kriminaalkohtu 16.04.2009.a. otsuse motiividel ja põhjendustel.
Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus ja põhjused. L.M võõrandas kostjale suvilaks oleva kinnistu omal vabal tahtel ja soovis sellise tagajärje saabumist. Põhjendamatud on hageja toodud väited rahatuse osas, kuna müüja on kinnitanud notariaalses lepingus, et ta on müügihinna kätte saanud enne lepingu sõlmimist. Kostja ei ole teadlik müüja müügi motiividest, kuid see ei ole ka talle vajalik. Väited sellest, et võõrandamine oli ajutine, on põhjendamatud. Samuti muud hageja poolt esitatud asjaolud.
Kohus, kuulanud ära pooled, vande all ülekuulatud hageja, tunnistajate N Ž ja SKi ütlused ning tutvunud toimiku materjalidega, kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust /.../ TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine. Hinnates esitatud tõendeid, kohus loeb tuvastatuks järgneva: Vaidlusalune lepingu on rahatu, kuna puuduvad igasugused tõendis, et OÜ A ise või keegi tema eest oleks tasunud kokkulepitud müügihinna 800 000,00 kr.
Tsiviilasi nr 2-07-27178
Tunnistaja S.K i ütlusi kohus ei usalda. Vastavalt tunnistaja S.K i ütlustele toimus tasumine sularahas, mis ta isiklikult oli laenanud oma äialt. Äi oli selle sularaha saanud 2000.a.paiku kinnistu müügist kuskil Vääna-Vitis. Tunnistaja selgituste kohaselt oli tegu sisuliselt tunnistaja poolt OÜ-le A antud laenuga, mis aga jäi igat pidi raamatupidamises läbi kandmata ja laenulepinguna samuti vormistamata. Kohtu arvates on väheusutav, et sellised märkimisväärsed summad hoitakse pikka aega (ca 6 aastat) sularahas ning teostatakse selliseid tehinguid notaribüroodes. Puuduvad igasugused tõendid nii väidetava sularaha päritolu kohta, kui ka igasuguse laenusuhte kohta tunnistaja ja äriühingu vahel. Asjaolu, et isegi kostja raamatupidamises ei ole sellist suhet kirjeldatud, nagu väitis tunnistaja, viitab otseselt sellele, et sellist raha ei ole liikunud. Samuti kinnitab tehingu rahatust see, et puuduvad mis iganes tõendid selle kohta, et L.M oleks müügihinna saanud ja selle kusagile kulutanud. Sularaha peale L.M kadumist ei ole leitud. Samuti on üldsõnaliseks jäänud tunnistaja S.K i väited L.M võlgadest, mida ta olevat soovinud tasuda. Selliseid väiteid ei ole tunnistaja eelnevates menetlustes ka mitte esitanud. Võlgade kohta ei olnud teised tunnistajad samuti teadlikud, ega selliste versiooni ei ole ka kriminaalmenetluses kontrollitud. Arvestades seda, et L.M jäi kadunuks kõigest 28 päeva pärast peale väidetava raha saamist, oleks eeldatav, et sellise raha paigutamine kas võlgade tasumisena või muul viisil oleks lähedastele silma hakanud. Vastupidiselt aga on vande all hageja kinnitanud, et L.M l ei olnud talle isegi kooli lõpetamiseks vajalike kulutuste kandmiseks raha anda. Arvestades kooli lõpetamise tavapäraselt oluliseks pidamist, viitab antud asjaolu pigem just sellele, et L.M l ei olnud sellist raha. Hinnates tõendina esitatud Harju Maakohtu otsust kr asjas nr 1-07-8224 leiab kohus, et sellega on samuti leidnud tõendamist vaidlustatud lepingu poolte tahe. Kohus nõustub kriminaalkohtu ja süüdistuse järeldustega (tl 154 jj), et nii nagu OÜ A osakute võõrandamise kui ka vaidlusaluse tehingu eesmärgiks ei olnud pooltel mitte omandisuhete muutmine, vaid sellise muutuse näilikkuse tekitamine. Eesmärgiks oli võimaliku L.M suhtes negatiivse kohtulahendi saamise olukorras tekitada näilikus, et tema suhtes ei ole võimalik ühegi nõude rahuldamine seoses vara puudumisega. Antud otsuses kinnitamist leidnud järelduse ning põhjendused L.M tegutsemisele ning tema motiividele on kohtu arvates põhjendatult ning usutavalt ülesehitatud ning kohus arvestab neid antud vaidluse lahendamisel, kuna need ühtivad käesolevas asjas kogutud tõenditega. Seda, et L.M ei pidanud suvilat võõrandatuks, kinnitavad ka tunnistaja N.Ž ning hageja ütlused selles osas, et L.M jätkas suvila hooldamist ja seal töötamist. Arvestades, et tegu oli suve hakuga, siis ei oleks kohtu arvates, muul põhjusel, kui teadmine, et omand säilib, olnud mõtet seal suvilas tegutseda. Teine lugu oleks siis, kui müük oleks toimunud sügisel, kui juba valmiva saagi pärast oleks endine omanik jätkanud müüdud maal tegutsemist. Seega pidas L.M endale kuuluvaks vaidlusalust kinnistut ja jätkas sellel tegutsemist. Samuti on kohtu arvates oluline see, et antud kinnistu oli tähtis L.M le tänu tema asukohale. Nimelt on vaidlusalune kinnistu naabriks L.M vanemate suvila ning hageja kinnitusel ootas L.M selle kinnistu müüki tulekut kaua ning oli sellest just seetõttu huvitatud, et saaks vanemate juures olla. Hinnates nii eelmainitud otsuses toodut, kui ka antud menetluses esitatud tõendeid ning eeltoodus tuvastatut, leiab kohus, et kostja poolt toodud põhjenduste aktsepteerimine tooks kaasa järeldused, mille kohaselt L.M tegevusel puudus igasugune tsiviilkäibele omane mõistlik sisu. Ilma tasuta (rahatu) kinnistu võõrandamine, alla igasuguse mõistliku hinna äriühingu osakute võõrandamine sümboolse tasu eest, kui sellele äriühingule kuulub mitu
Tsiviilasi nr 2-07-27178
miljonit maksev kinnistu ( XXX), kõik need tehingud ei oma mõistliku tsiviilkäibelist sisu, kuna toimunud on formaalselt ilma väärilist ekvivalenti vastu saades märkimisväärsete väärtuste üleandmine. Tavapäraselt toimub aga tsiviilkäibes võrdsete ekvivalentide vahetamine, mis tekitab tsiviilkäivet ning edendab seda. Sellises olukorras, nagu eelpool kirjeldatud, tuleb aga asuda seisukohale, et tegemist on kas otseselt enese majandusliku kahjustamisega või näilikku tsiviilkäibe tekitamisega. Kuna ei ole mingit alust oletada, et L.M oleks asunud oma vara tahtlikult hävitama/laiali jaotama, siis kohus leiab, et saab lugeda antud tehingu näilikuks, arvestades L.M eelnevat tegevust. Nii oli ta võõrandanud nn Kraavi tn kinnistu oma õele kuuluvale äriühingule, et säilitada kontrolli ja kui S.K veenis teda, siis andis ta ka õe poolt oleva kontrolli oma usaldusalusele st samale S.K ile. Hinnates kostja esindaja tegutsemist peale kinnistu omandamist leiab kohus, et kostjal puudus soov asuda omanikuna tegutsema. Just nimelt sellest tulenevalt, et kostja ei kavatsenud asuda teostama omaniku õigusi, tulenes kohtu arvates ka see, et kostja või tema volitusel keegi teine ei asunud tegutsema vaidlusalusel kinnistul enne aastat selle nn omandamisest. Vastavalt hageja ütlustele alles mais 2007.a. paluti hagejalt võtmeid, et suvilasse pääseda. Kohtu arvates, kui kostja ja tema esindajana S.K oleks kavandanud reaalselt omandada kinnistu, siis oleks eeldatav olnud ka selle kasutuse kava. Sellist ei ole keegi avaldanud. Erinevalt tavapärasest olukorrast, kus pooled sõlmides harilikult lihtkirjaliku lepingu tekitamaks tekkivate suhete näilikkuse, jätavad muus osas oma suhted muutmata (vara üle andmata, kokkulepitu tegemata jne), on antud juhul tegemist olukorraga, kus läbi notariaalse lepingu ning alles avalikus registris (kinnistusraamatus) kuulutamisega tekib omand, mille suhtes soovisid pooled tekitada näilikkuse. Kohus leiab, et TsÜS § 89 lg 1 tähenduses on näilikud ka tehingud, kus pooled omavad kokkulepet avalikes registrites nähtuvate õiguste tagasitäitmiseks selliste õiguste esmase muutmise ajal. Arvestades seda, et pooled avaldasid oma näiliku tehingu tagajärjed avalikes registrites, kus muuhulgas kinnistusraamatu kanne omab konstitueerivat st õigust loovat tähendust, oli kohtu arvates pooltel juba eelnev kokkulepe selles osas, et kostja tagastab omandi ilma tasu nõudmata (samuti nagu omandas omandiõiguse) poolte poolt kokkuleppel õigekspeetaval või eelnevalt kokkulepitud ajal. Arvestades kõike eeltoodut kohus leiab, et vaidlusalune tehing on näilik ning tulenevalt TsÜS § 89 lg 2 tuleb tunnustada selle tehingu tühisust.
Kohtukulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda tulenevalt TsMS § 162 lg 1.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.