Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja asjaolud Hageja esitas 12. veebruaril 2010 kostja vastu hagi 86 822,97 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti K.K.lt Harju Maakohtu 06. veebruari 2009a otsusega tsiviilasjas nr 2-05-2417 AS Hansa Liising Eesti kasuks välja 86 822,97 krooni. K.K. apelleeris otsuse Tallinna Ringkonnakohtus, kuid tema apellatsioonkaebust kohus ei rahuldanud. Täitemenetluse käigus on K.K. 03. juunil 2010 võlgnevuse 86 822,97 krooni, menetluskulud 4560 krooni ja täitekulud tasunud. Kokku tasus ta kohtutäiturile summa 97 382,97 krooni. Jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaoludel sõlmisid Hansa Liising Eesti AS ja TÜ Lactis kapitalirendilepingu kombain Jenissei kasutamiseks. TÜ Lactise poolset lepingust tulenevate kohustuste täitmist käendas K.K. käenduslepinguga nr 994205-KÄ 05.10.1999.a. TÜ Lactis kapitalirendilepingut ei täitnud ning Hansa Liising Eesti AS ütles lepingu üles. Kohustuste täitmise eest Hansa Liising Eesti AS –le vastutasid solidaarselt nii põhivõlgnik TÜ Lactis kui käendaja K.K.. Eelnimetatud käenduslepingu p 7 on sätestatud, et Liisingufirma poolt käendajalt rentniku kohustuste täitmisel sissenõutud summade osas tekib käendajal Tsiviilkoodeksi (TSK) § 209 järgi regressiõigus rentniku vastu. See on sätestatud ka Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 152 lg 1.

Hageja soovib ka viivise väljamõistmist kostjalt, kuna kostja on olnud teadlik oma kohustustest hageja ees ja ei ole neid täitnud. Kostja oli kaasatud tsiviilasja nr 2-05-2417 kolmanda isikuna. Hageja soovib viivise välja mõistmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Hageja on arvestanud viivitusintressi suuruseks päevas 17,36 krooni tuginedes seadusjärgse intressimäära suurusele 8% aastas, so. 0,02% päevas.

Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu . 19.03.2010 esitatud vastuses hagile viitab kostja Tsiviilkoodeksi § 211 p.2-le, mille kohaselt käendusleping lõppes kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise kuupäeva saabumisest ei esitanud hagi käendaja vastu. Kohustise täitmise kuupäevaks oli 27.04.2001. Seega oli kreeditoril aega käendaja vastu nõude esitamiseks kolm kuud, so.kuni 27.07.2001. Kreeditor selle aja jooksul nõuet ei esitanud, mille tõttu tuleb käendusleping lugeda kehtetuks. Harju Maakohtu otsuset nähtuvalt esitas AS Hansa Liising Eesti 06.06.2005 hageja vastu hagi poolte vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevalt. Hagejal oli selles kohtumenetluses võimalus tugineda asjaolule, et käendusleping oli lõppenud ning sel alusel hagiavaldusele vastu vaielda. Seda asjaolu hageja kohtus esile ei toonud, mille tõttu kohus sellele tuguneda ei saanud.

Kostja ja hageja olid AS Hansa Liising Eesti suhtes solidaarvõlgnikud. VÕS § 67 lg 2 kohaselt võib iga solidaarvõlgnik esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. VÕS § 67 lg 3 kohaselt kui solidaarvõlgnik ei esita võlausaldaja nõudele vastuväidet, mille oleks võinud esitada iga solidaarvõlgnik, ei ole tal teiste solidaarvõlgnike suhtes tagasinõudeõigust osas, milles solidaarkohustus oleks vähenenud vastuväite esitamise korral ,välja arvatud juhul, kui ta vastuväite aluseks olevat asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. Sama põhimõte toimis ka tsiviilkoodeksi kehtivuse ajal,mis käsitles regressiõigust. Regressiõigus langes ära kui solidaarvõlgnik oma tahtliku tegevusega või hooletuse tõttu halvendas teise solidaarvõlgniku olukorda. Hageja on tema vastu esitatud nõude menetlemisel jätnud kasutamata võimaluse enda vastu esitatud hagi rahuldamata jätmiseks ning on sellega halvendanud kostja kui solidaarvõlgniku olukorda,mille tõttu on hageja kaotanud õiguse solidaarvõlgniku vastu hagemiseks. Kostja on nõus asjas kirjaliku menetlusega.

Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja oma seisukohas 07.04.2010 ei ole nõus kostja vastuses toodud asjaolude käsitlusega. Hageja leiab, et vastuväite esitamata jätmine solidaarkohustust ei vähenda ja pole seega VÕS § 676 lg 3 kohaselt tagasinõudeõiguse minetamise aluseks. Kohtuvaidluses oli olnud käenduse võimalik lõppemise teemaks, kuid menetluses selgus, et käendus lõppenud ei ole, kuivõrd käenduslepingu kohaselt kehtis käendus kuni käendatava nõude täitmiseni. TsK § 211 p 2 sätestatud tähtaeg praeguses vaidluses ei kohaldu,kuna käenduslepingu p 7 on pooled kokku leppinud, et leping kehtib kuni laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Riigikohtu tsiviilkollegium tsiviilasjades 3-2-1-137-03; 3-2-1-100-06; 3-2-1-50-07 on olnud seisukohal, et TsK § 211 p.2 ei ole keelanud käenduslepingu pooltel sõlmida kokkulepet, millega välistatakse TsK § 211 p-s 2 ettenähtud võimalus käenduse lõppemiseks juhul, kui võlausaldaja kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu. Antud juhtumil tuleb lähtuda käenduslepingu punktis 7 sisalduvast kokkuleppest. Hageja andis 12.04.2010 oma nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja täiendav vastus hagiavaldusele Kostja väidab, et nii maakohus kui ka ringkonnakohus on ebaõigesti määranud nõude suuruse. Nõude suurus oleks pidanud olema arvestatud kombaini jääkväärusest. Käendaja ei ole kasutanud kõiki võimalusi nii enda kui põhivõlgniku õiguste kaitsmiseks nõude suuruse määratlemisel. Kuna puuduvad andmed, et hageja oleks esitanud kassatsioonkaebuse apelltsiooniastme kohtu otsusele, siis on käendaja tekitanud olukorra, mis on võimaldanud põhjendamatult välja mõista summa, mis ei ole kooskõlas seadusega. Hageja seisukoht kostja täiendavale vastusele Hageja seisukoht on, et põhinõude ebaõigele suurusele ei ole enam võimalik vastu vaielda,.kuna TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtuotsuse põhjendused Hageja oli käendajaks Hansa Liising Eesti AS ja TÜ Lactis vahel sõlmitud liisingulepingule nr 994205L. Käendajana tagas ta TÜ Lactis kohustuste kohase ja täieliku täitmise .Lepingu summaks oli 235 000 krooni. Käenduslepingu nr 994205 –KÄ 05.10.1999 koopia on lisatud hagimaterjalidele, tl 50.

Käenduslepingu p 7 on märgitud, et käendajal tekib rentniku kohustuse täitmisel sissenõutud summade osas kooskõlas TSK § 209 regressiõigus rentniku, so. TÜ Lactis vastu. Käendaja täitis rentniku kohustuse 03.06.2010 (tl 52). Kohustuse täitmise kohustus oli kirjas Harju Maakohtu kohtuotsuses 2-05-2417 06.02.2009 ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuses 2-05-2417 19. juunist 2009. Kohtuotsused on tehtud Võlaõigusseaduse kehtivuse ajal viidetega käendaja kohustustele,mis olid sätestatud tsiviilkoodeksi sätetega. Tuginedes TSK § 211 p 3 lõpeb käendus võla ülekandmisega, seega käendus kestis kuni võla ülekandmiseni 03.06.2010.aastal. Kuna solidaarvõlgnik täitis oma kohustuse Võlaõigusseaduse kehtivuse ajal, siis tema tagasinõue ei aegu enne 6 kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik kohustuse täitis tuginedes Võlaõigusseaduse § 70 lg 2-le. Seega tagasinõue ei ole aegunud ning käendajal on tuginedes käenduslepingu p 7 õigus rentnikult TÜ Lactis tema eest tasutud summa 86 822,97 krooni tagasi saada. Viivist kohus välja ei mõista, kuna hageja ei ole märkinud konkreetset viivisevõla summat ega ka märkinud oma taotluses, millises suuruses on ta tasunud selle väljamõistmise taotlemisel riigilõivu. Haginõue on selles osas täpsustamata, ka kostja ei ole viiviseõude küsimuses hagejale midagi vastanud. Viivis mõistetakse välja juhul, kui hagejale on kostja poolt tekkinud kahju. Kuna hageja ise täitis oma käendaja kohustuse alles 03.06.2010, ei saa kohus hageja kahju tuvastada ja viivist välja nõuda. Tuginedes VÕS § 113 lg 4 võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita. Antud juhul kostjal alles tekkis kohustus tasuda käendajale oma võlg kui viimane oli tema võla tema eest 03.06.2010 tasunud.

Menetluskulud

Menetluskulud jäävad kostja kanda tuginedes TsMS § 162 lg 1-le. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.