Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Torma Soojus esitas 21.01.2010. a kohtule hagiavalduse Exxxxx Lxxxx vastu üürilepingust tuleneva võla summas 18 175,70 krooni nõudes.

1 (3)

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 25.03.2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus on kostja elukohas 05.03.2010. a kätte toimetatud tema elukaaslasele M. Mxxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega loeb kohus kostjale menetlusdokumendid TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. Kohus määras otsuse tegemise 10.maile 2010. Kohtuotsuse tegemise käigus ilmnes, et esitatud tõendid on oma sisult vastuolus ja nende alusel tehtav otsus saab olla ainult hagi rahuldamata jätmine. Seetõttu kohus määrusega 10.05.2010 uuendas menetluse. Kohus nõudis hagejalt täiendavate tõendite esitamist ja määras kohtuistungi. Hageja esitas täiendavate tõendid. Kohtuistungile 07.juunil ilmus hageja. Hageja jäi nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja enam selles korteris faktiliselt ei ela ja seetõttu ei ole kostjalt 2009 aasta eest nõutud prügiveoraha. Varasem prügiteenuse hind on 25 krooni inimese kohta ja kostja korteris elas kuus inimest. Korteris on veemõõtja, mille järgi käib arvestus. Varem oli veetarbimise tasu arvestuslik. Arvelt on näha, et vee tarbimist korteris ei ole pidevalt toimunud ja veekulu on võetud detsembrikuu näidu järgi, mis on kogunenud eelnevate kuudega. Muud teenuste tasud on muutunud vastavalt riigis kehtestatud maksude muutustele. Põhitariife ei ole muudetud aastaid. Tasud on määratud vallavalitsuste korralduste alusel, mis on kohtule esitatud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse käes 12.mai 2010.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 410 järgi kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus leiab, et asjas saab teha sisulise otsuse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud üürileping, mille alusel on hageja on andnud tasu eest kostja kasutusse eluruumi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx(tl.4). Kostja pole täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 kohaselt kannab üürileandja asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2 (3)

Üürilepingus on pooled leppinud kokku, et üürnik Exxxxx Lxxx üürib korterit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, üürileandja kohustub talle osutama teenuseid ja üürnik kohustub nende eest tasuma kehtivate tariifide alusel jooksva kuu 20.päevaks (p.3.1). Lepingu lisas (tl.5) on kirjas, et eluruumi halduskulu summa on 171.90 krooni kuus (p.1), vee kulunorm on 3,9m3 inimese kohta kuus, veemõõtja olemasolul arvestatakse veemõõtja näidu järgi (p.2.2). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et prügiteenuse hind on alates 01.03.2004 25 krooni inimese kohta, vee- ja kanalisatsiooni hind on muutunud 01.05.2005 vee piirhinnaks 13 krooni m3 kohta ja kanalisatsiooni piirhind 11 krooni m3 kohta ja 01.01.2008 vee piirhind 12.72 krooni m3 kohta ja kanalisatsiooni piirhind 14.41 krooni m3 kohta. Kõigist muutustest hindades on elanikke teavitatud vastava kirjega neile esitatud arvetel ja Torma valla koduleheküljel ja ajalehes „Torma valla teataja“. Hageja esitas neist teavitustest tõendid: kostjale esitatud arved, millel kirjas rakenduvad hinnad, väljavõtted Torma valla teatajast ja viidatud internetiaadressid. Tl.6,7 on üürniku isikukonto OÜ-s Torma Soojus, millest nähtub, et Exxxxx Lxxx kasutuses olevale korterile on kogu 2007.a. kestel arvutatud vee ja kanalisatsiooni tasu 561,60 krooni kuus, prügiveotasu 150 krooni kuus ja üüri-hooldustasu 171.92 krooni kuus. Kohus kontrollis vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna arvutamist üürilepingu lisa p.2.2. alusel, mille järgi on vee kulunorm 3,9 m3 inimese kohta kuus, see teeb veekulu 23,40 m3 kostja korteri kohta kuus (kuus inimest) Võttes aluseks 01.maist 2005 kehtestatud vee- ja kanalisatsioonihinnad (määrus 28.01.2005), on tasu vee- ja kanalisatsiooni eest 561,60 krooni põhjendatud. Nn. arvestuslikku tasu on arvutatud kuni veebruarini 2008 ja pärast seda veemõõtja näidu alusel. Prügiteenuse hind 150 krooni kuus vastab 6 inimese tasule (6x25=150). Tasu prügiteenuse eest on nõutud kuni augustikuuni 2008. Aasta 2009 eest ei nõua hageja tasu osutatud teenuste eest ja nõue on esitatud üüri- ja hooldustasu ja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise abonementtasuna (Torma vallavolikogu 21.08.2007.a. korralduse alusel). Kohus nõustub, et selline nõue on kooskõlas kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud teenuste hindadega ja arvestusmetoodikaga. Perioodi eest, mil kostja korterit faktiliselt ei kasuta ja teenuseid ei osta, ei ole nõuet esitatud. Halduskulude nõude esitamine kostjale on põhjendatud kuni ajani, mil korter oli kostja valduses ja see ei olnud üürileandjale üle antud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 3000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik Ü.Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.