Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

kohtutäitur peatab täitemenetluse kohtumääruse alusel. 03.04.09 pidas kostja hageja kontolt sissenõude pööramisega võlgniku varale kinni töövaidluskomisjoni 20.10.08 otsuse alusel viivitamatult tasumisele kuuluva summa koos täituri tasudega kokku summas 29 676.03 krooni ning kandis nimetatud summa oma arveldusarvele. 07.05.09 jättis kostja hageja kaebuse rahuldamata, kinnipeetud summa hagejale tagastamata ning kandis töövaidluskomisjoni otsusega viivitamatult tasumisele määratud summa 23 738,60 krooni üle JP arvelduskontole. Kostja otsuse põhjenduste kohaselt ei tühistatud kohtumääruses täitmisel olevat töövaidluskomisjoni otsust viivitamata täitmise osas, mistõttu kuulub see osa täitmisele. Hageja täiendavatest avaldustest tuleneb, et kostja käitus õigusvastaselt kui ta kandis 03.04.09 hageja arvelt 29 676,03 krooni ja kandis selle 07.05.09 sissenõudjale täites seega jõustumata töövaidluskomisjoni lahendit. Kohtutäitur oleks saanud hagejale kahju tekkimist vältida täitemenetluse peatamisega TMS § 46 lg 1 p 1 ja täitemenetluse lõpetamisega TMS § 48 p 4 alusel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt viib kohtutäitur läbi avaliku täitemenetluse ja annab sellest saadud raha üle sissenõudjale, kui täitemenetluse käigus pöörati sissenõue alusetult võlgniku rahalistele vahenditele on alusetust rikastumisest tuleneva nõude subjektiks soorituskonditsiooni alusel sissenõudja. TsMS § 474 lg 2 sätestab, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või see tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. Kostja leiab, et ta ei saanud hageja 03.03.09 avalduse alusel täitemenetlust TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kuna kostjale ei esitatud viivitamata täitmist tühistatavat lahendit. Hageja ei vaidlustanud kohtutäituri otsust 07.05.09, millega kostja jättis täitemenetluse lõpetamata, mistõttu on ta kaotanud õiguse tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtuotsuse põhjendused Kohtutäituri seadus § 6 lg 1 ja 3 sätestavad, et kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Riigivastutuse seadus § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Lg 4 kohaselt kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekkimise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hagiavaldusest tuleneb, et hageja kahjuks on täitemenetluse käigus tema arvelt 03.04.09 kinni peetud ja sissenõudjale 07.05.09 üle kantud 29 676.03 krooni ning et kostja käitus õigusvastaselt täites jõustumata töövaidluskomisjoni lahendit. Kohtutäitur oleks saanud hagejale kahju tekkimist vältida täitemenetluse peatamisega TMS § 46 lg 1 p 1 ja täitemenetluse lõpetamisega TMS § 48 p 4 alusel. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS) kehtis kuni 01.07.09 redaktsioonis, milles ITLS § 26 lg 1 sätestas, et töövaidluskomisjoni otsus täidetakse pärast selle jõustumist, välja arvatud viivitamatu täitmine, otsuse täitmine toimub täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras, sama paragrahvi lõige 2, et töövaidluskomisjoni otsuse täitmine toimub täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras ning ITLS § 27 lg 1 p 1, et viivitamatult täidetakse otsused palga väljamaksmiseks, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest, sama paragrahvi lõige 2, et otsuse viivitamatu täitmise nõue peab kajastuma otsuses.

Kohtule esitatud töövaidluskomisjoni otsusega on tõendatud, et 20.10.08 tegi Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon otsuse, millega mõistis hagejalt JP kasuks välja palga detsembri, jaanuari ja märtsikuu eest kokku 27 710,60 krooni, millest detsembri ja jaanuari kuude palgad kokku 23 738,60 kuuluvad viivitamatule täitmisele. Hageja esitas Harju Maakohtule taotluse 20.10.08 töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras väljamõistetud töö- ja puhkusetasude ning viivise osas, kokku summas 34 803.93 krooni, tsiviilasi 2-08-84901. 09.02.09 algatas kostja JP avalduse ja täitedokumendi, mille alusel alustas kostja täiteasjas 034/2009/270 menetluse ja tegi täitemenetluse algatamise tasu 295,00 krooni ja kohtutäituri tasu 4775,42 krooni kohta otsuse. Hageja otsuseid ei vaidlustanud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 12 lg 1 kohaselt võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Eelnevast tuleneb, et kohtutäitur alustas täitemenetlust viivitamata täitmisele määratud töövaidluskomisjoni otsuse alusel kooskõlas ITLS §§-de 26 lg-ga 1 ja 2 ja 27 lg 1 p-ga 1 ja lg 2 ning TMS § 12 lg-ga 1 ega ole viivitamata täitmisele määratud töövaidluskomisjoni täitmisele pööramisega täitemenetluse seadustiku järgi käitunud õigusvastaselt. 27.02.09 avaldustest nähtuvalt esitas hageja maakohtule tsiviilasjas 2-08-84901 taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni ja kostjale avalduse, milles teatas töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisest paludes täitetoimingu peatada. 10.03.09 otsusega täiteasjas 034/2009/270 jättis kostja avalduse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata märkides muuhulgas, et kohtutäitur peatab täitemenetluse kohtumääruse alusel. Hageja väide, et kostja oleks saanud kahju tekkimise ära hoida hageja avalduse alusel täitemenetluse peatamisega TMS § 46 lg 1 p 1 järgi, ei ole kooskõlas seadusega, sest TMS § 46 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur peatab täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Sissenõudjaks täitemenetluses oli aga JP, mitte hageja, kes oli võlgnikuks. Sissenõudja JP ei ole aga esitanud avaldust täitemenetluse peatamiseks. Võlgniku ehk hageja avalduse alusel oleks kostja pidanud täitemenetluse peatama TMS § 46 lg 1 p 5 alusel, (võlgniku piiratult teovõimeliseks muutumisel kuni talle eestkostja määramiseni või p 6 alusel (võlgniku abikaasa või otseses ülenevas või alanevas liinis sugulase või õe või venna surma puhul – avalduse alusel surmapäevast alates 30 päevaks). Asjaolu, et kohus võib viivitamata täitmisele pööratud otsust muuta, ei ole täitemenetluse peatamise aluseks, antud olukorras tekib võlgnikul alusetu rikastumise nõue sissenõudja vastu VÕS § 1027 jj alusel. TMS § 45 tulenevalt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohus oleks hageja avalduse alusel täitemenetluse kohtumäärusega peatanud või sellekohane kohtumäärus oleks kostjale esitatud. Järelikult ei ole kostja täitemenetluse peatamata jätmisega hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. 02.03.09 kohtumäärusest nähtuvalt jättis kohus JP hagi tsiviilasjas 2-08-84901 läbi vaatamata märkides, et töövaidluskomisjoni otsus hageja poolt vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Maakohtu otsus jõustus 05.05.09. 03.03.09 edastas hageja kostjale maakohtu 02.03.09 kohtumääruse koos avaldusega, milles taotles täitemenetluse lõpetamist. 03.04.09 pidas kostja hageja kontolt sissenõude pööramisega võlgniku varale kinni töövaidluskomisjoni 20.10.08 otsuse alusel viivitamatult tasumisele kuuluva summa koos täituri tasudega kokku summas 29 676.03 krooni ning kandis nimetatud summa oma arveldusarvele. Hageja ei vaidlustanud kohtutäituri tegevust täitemenetluse lõpetamata jätmisel TMS § 217 lg 6 järgi, seega ei saa ta enam tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. 24.04.09 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale pangakontode arestimist ja seoses täitmisteate väidetava mittekättetoimetamisega. 07.05.09 jättis kostja hageja kaebuse rahuldamata märkides, et täitmisteade toimetati võlgnikule kätte koos kohtutäituri tasu otsusega ning, et 25.02.09 kinnipeetud summa hagejale tagastamiseks puudus, kuna kohtumääruses ei ole

töövaidluskomisjoni otsust tühistatud ja viivitamata täitmise osa kuulub täitmisele. Eelnevast saab kohus järeldada, et kohtutäitur jätkas õiguspäraselt täiteavalduse ja - dokumendi täitmist ning kandis töövaidluskomisjoni otsusega viivitamatult tasumisele määratud summa 23 738,60 krooni üle JP arvelduskontole, kuna kaebuse lahendamise ajaks ei esitatud kohtutäiturile TMS § 48 p 4 sätestatud kohtulahendit, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita oleks tühistatud või sundtäitmine lubamatuks tunnistatud või määratud sundtäitmise lõpetamine. Seega ei ole kohtutäitur rikkunud süüliselt oma ametikohustust, mistõttu tuleb hagi 29 676,03 krooni kahju väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.