Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

otsustamiseks. 8.Saata määrus võlgnikule, ajutisele haldurile ja Pärnu Maakohtu registriosakonnale.

MENETLUSKULDE JAOTUS

Menetluse käik 03.02.2010. a esitas OÜ Arpexis juhatuse liige Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale võlgniku pankrotiavalduse ettevõtte suhtes pankroti väljakuulutamiseks seoses tekkinud püsiva maksejõuetusega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 4 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 79 lg 1 alusel edastati pankrotiavaldus kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale, kuhu avaldus saabus 09.02.2010. a. 05.04.2010. võttis Pärnu Maakohus esitatud pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri. 27.04.2010.a. vaatas kohus pankrotiavalduse läbi kohtuistungil. 27.04.2010. tegi Pärnu Makaohus kohtumääruse, millega tegi võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda 35 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest Rahandusministeeriumi deposiitarvele 10220034799018 SEB Pank või

221013921094 Swedbank, viitenumber 3100057277 OÜ Arpexis pankrotimenetluse kulude katteks 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni. Kohtu määratud ajaks (viimane päev oli 01. juuni 2010) ega käesoleva ajani, ei ole keegi tasunud kohtu deposiiti raha OÜ Arpexis pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku pankrotiavaldus ja seisukoht kohtus Kohtule esitatud võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks olnud ehitus- ja remonditööd. Võlgnik on äriregistrisse kantud alates 07.10.2005.a. Põhiliselt paiknesid võlgniku kliendid Rootsi Kuningriigis. Võlgnikul tekkisid 2008. aastal majanduslikud raskused ja põhitegevus muutus kahjumlikuks. Kui 2007. aastal oli võlgniku majanduskäive 10 806 445 krooni, siis 2008 aastal oli see 4 645 752 krooni. Võlgniku majandustegevus lõppes lõplikult 2009.a. kevadel. Äriühingu majandusraskused olid tingitud asjaolust, et vähenes nõudlus ehitusturul, samal ajal võlgniku jaoks olulised kliendid pankrotistusid ning seetõttu ei laekunud ka raha osutatud teenuste eest. Võlgnik ei olnud võimeline enam tasuma oma võlgnevusi võlausaldajale. 2009 ja 2010 tegeles võlgnik võlgnevuste kättesaamisega enda võlgnikelt, kuid tulemusteta. Võlgniku kohustused on pankrotiavalduse esitamise seisuga 1 637 651.90 krooni. Vara on 35 000 krooni eest. Võlgnik on maksejõuetu. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetluse kulude katteks raha ei ole. Ajutise halduri aruanne

HALDURI TOIMINGUD ARUANDE KOOSTAMISEKS

Võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustuste väljaselgitamiseks on haldur teinud alljärgnevad toimingud:

esitanud järelpärimised krediidiasutustele: Tallinna Äripanga AS, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, AS BIGBANK, AS Swedbank, AS SEB Pank, Parex Banka Eesti filiaal, Nordea Bank Plc Eesti filiaal AS, Marfin Pank Eesti AS, Eesti Krediidipank AS, AS DnB NORD Banka Eesti filiaal, Danske Pank A/S Eesti filiaal (lisa nr 1 – järelepärimised kokku 11 lehel); esitanud järelepärimise Maanteeametile (lisa nr 2); esitanud järelepärimise Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskusele (lisa nr 3); kogunud andmeid Kinnistusregistrist (lisa nr 4); kogunud andmeid Äriregistrist (lisa nr 5).

II

VÕLGNIKU ÜLDANDMED

Võlgniku majandusaasta on 01. jaanuarist 31. detsembrini.

III

VÕLGNIKU VARAD, KOHUSTUSED JA PANDIÕIGUSED. HALDURI

HINNANG SELLE KOHTA KAS

VÕLGNIKU VARA KATAB

PANKROTIMENETLUSE KULUD

Võlgniku kohustused

Võlgniku poolt koostatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul alljärgnevad kohustused:

Võlgniku seletuse kohaselt on kaubiku asukoht Rootsis ning arvestades kaubiku seisukorda (võlgniku poolt esitatud foto ja selgituse põhjal) on ajutine haldur seisukohal, et kaubiku Eestisse toomise kulud ületavad tema võimaliku realiseerimisel saadava tulu, samuti oleks võlgnikule kuuluva muu vara väärtus selle positiivse realiseerimise korral minimaalne. IV

ÜLEVAADE VÕLGNIKU RAAMATUPIDAMISE JA

ARUANDLUSE

KORRALDUSE KOHTA NING HINNANG JUHTORGANITE JA TEGEVJUHI

TEGEVUSE KOHTA

Ajutise halduri esialgsel hinnangul on Võlgniku raamatupidamine ja aruandlus korraldatud vastavalt raamatupidamise seadusele. Käesoleva aruande koostamise ajaks kogutud teabe põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku pankrotiavaldus on sisse antud hilinemisega. Võlgniku majandustegevus peatus lõplikult juba 2009.a. kevadeks, kogu 2009.a. ja 2010.a. alguse tegeles võlgnik oma selgituse kohaselt võlgade kättesaamisega enda võlgnikelt ja lootis võlgnevuste laekumistele läbi pankrotimenetluste ja täitemenetluste, mille käigus rahalisi laekumisi ei toimunud. Võlgnikul oli juba varasemalt kohustus pankrotiavalduse esitamiseks, kuna võlgniku raamatupidamisbilansis seisuga 31. detsember 2009.a. kajastatud omakapital oli negatiivne, kuid võlgnik esitas pankrotiavalduse alles 22. märtsil 2010.a. Ajutise menetluse mahtu arvestades ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku teos sisalduva kuriteo tunnuste kohta, kuid võttes arvesse asjaolu, et võlgniku pankrotiavaldus on esitatud hilinemisega peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et võlgniku tegevuses võivad esineda kuriteo tunnused. V

HINNANG

VÕLGNIKU

MAJANDUSTEGEVUSE

TERVENDAMISE VÕIMALUSTE KOHTA

JÄTKAMISE

JA

Võlgniku tegevus on lõpetatud. Selle jätkamist läbi tervendamise ajutine haldur võimalikuks ei pea. Võlgnikul on ajutises pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal võlgnevusi kokku summas 2 271 641,20 krooni. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. VI

AJUTISE

HALDURI

HINNANG

TEKKIMISE PÕHJUSTE KOHTA

VÕLGNIKU

MAKSEJÕUETUSE

Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. OÜ Arpexis on kantud Pärnu Maakohtu registriosakonda 07.10.2005 aastal. Äriühingu juhatuse liikmeks on ainuosanik Aivar Pajusalu. Äriühingu tegevusaladeks on asutamisest alates olnud ehitus- ja remontteenuste osutamine. Põhilised kliendid, kellele teenust osutatakse paiknevad Rootsis.

Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetus põhjustatud üldisest majanduslangusest ja kinnisvaraturu jahenemisest, millest tulenevalt on langenud nõudlus teenuste järele ja ka viimaste hind. Võlgniku maksejõuetuse tekkimisel on suurt rolli mänginud ka klientide pankrotistumine, mille tõttu ei ole võlgnik saanud raha osutatud teenuste eest ning ei ole seetõttu omakorda saanud tasuda enda rahalisi kohustusi. Kui võlgniku majandustegevuse käive ulatus 2007 aastal 10 806 445 kroonini, siis langes see 2008 aastaks 4 645 752 kroonini. Ehitusturu iseloomust tulenevalt ei olnud võimalik saada kasumlikke lepinguid ja viimasest tulenevalt peatus võlgniku majandustegevus lõplikult 2009.a. kevadeks. Oma majandustegevuse kestel on võlgnik kaasanud osanikult täiendavat kapitali majandustegevuse jätkamiseks, kuid see ei ole võimaldanud tagada äriühingu jätkusuutlikust. Tänaseks päevaks ei ole võlgnikul ühtegi töötajat. Võlgnik on tegelenud 2009.a. ja 2010.a. alguses võimaluste otsimisega võlgnevuste kättesaamiseks enda võlgnikelt ja lootnud võlgnevuste laekumisele läbi pankrotimenetluste, kuid pankrotiavalduse esitamise ajaks on ilmnenud rahaliste laekumiste võimatus ning ilmnenud vajadus võlgniku pankrotiavalduse esitamiseks. Arvestades, et võlgniku tegevus on lõppenud, igasugune vara kohustuste täitmiseks puudub, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. VII

ANDMED TAGASIVÕITMISE JA TAGASINÕUDMISE VÕIMALUSTE

KOHTA

Võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud.

VIII

LÕPPJÄRELDUSED

Võlgnikul on kohustusi kolmandate isikute ees ajutises pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal kokku 2 271 641,20 krooni. Arvestades, et võlgnikul vara puudub ja, et reaalsed tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused samuti puuduvad, siis vastavalt PankrS § 30 lg 1 tulenevalt on põhjendatud nõuda võlausaldajatelt või võlgnikult endalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 50 000,00 krooni tasumist. Juhul, kui võlausaldajad või võlgnik ise ei tasu kohtu deposiiti 50 000,00 krooni, siis lõpetada Arpexis OÜ, registrikood 11175932 pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 27.04.2010. kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 35 päeva aega 50 000 krooni tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 27.04.2010.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 01. juuni 2010.a. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat OÜ Aprexis pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri kinnitusel on ta teavitanud Rootsi Kuningriigis asuvaid võlausaldajaid võimalusest tasuda pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti. Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi 2 271 641.20 krooni eest. Seisuga 09.04.2010.a. on võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 1 669 447.23, millest maksuvõlad on 1 203 707.64 krooni ja maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 465 739.59 krooni. Võlad võlausaldajatele on kokku summas 602 193.97 krooni. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgnikule kuulub kaubik Mercedes-Benz, riikliku registreerimismärgiga 682 AYM. Kaubik asub Rootsi Kuningriigis. Võlgnikule kuulub veel lasernivelliir, plate saag, tööriistade konteiner ja väikevahendid. Ajutine haldur hindab kogu vara turuväärtuseks 35 000 krooni. Võlgniku pangakontol raha puudub. Kaubiku realiseerimisel tuleb arvestada, et kaubiku Eestisse toomise kulud võivad ületada tema võimalikust realiseerimisest saadava tulu. Muu vara väärtus on minimaalne. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja tagasi nõudmise võimalusi, samuti võimalust esitada nõuet juhtorgani liikme vastu. Eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgnikul on sisuliselt ainult kohustused, vara puudub. Võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2009.a. kevadel. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kuna võlgnikul igasugune vara kohustuste täitmiseks puudub, kohustusi on aga vähemalt 2 271 641.20 krooni eest, siis on võlgnik ilmselgelt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et äriühingu teenuste järele kadus vajadus tingituna üldisest majanduslangusest ja kinnisvaraturu jahenemisest. Samuti langesid hinnad ehitus- ja remontteenuste turul. Võlgniku klientide pankrotistumise tagajärjel ei saanud võlgnik kätte raha enda poolt osutatud teenuste eest, mis omakorda tingis, et võlgnik ei

saanud täita kohustusi enda võlausaldajate ees. Kui võlgniku majanduskäive oli 2007a. aastal 10 806 445 krooni, siis 2008a. oli see vaid 4 645 752 krooni. Eeltoodu kinnitab, et vajadus võlgniku teenuste järgi langes drastiliselt. Kohtule on esitatud OÜ Arpexis raamatupidamisbilanss seisuga 31.12.2009a. /tl 7-12/. Bilansist nähtub, et käibevara ja põhivara kokku moodustab 32 049.75 krooni ning kohustusi on äriühingul 2 237 918.46 krooni eest. Seega võlgniku omakapital oli negatiivne juba seisuga 31.12.2009a. Äriseadustiku § 180 lg 5 1 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus nõustub täielikult ajutise pankrotihalduriga, et OÜ Arpexis juhatuse liikme poolt on jäetud täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 176 p 3 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama pankrotiavalduse esitamise. Äriühingu juhatuse poolt esitati pankrotiavaldus kohtule 22.03.2010.a s.o tunduvalt hiljem, kui ilmnes alaline maksejõuetus. Seejuures arvestab kohus, et võlgniku majandustegevus lõppes 2009a. kevadel. Kohus leiab, et OÜ Arpexis juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Äriseadustiku §’s 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustuste rikkumine vastab formaalselt karistusseadustiku §-des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Prokurörile tuleb edastada käesoleva määruse ärakiri, et prokuratuur saaks võtta seisukoha kas alustada kriminaalmenetlust OÜ Arpexis juhatuse liikme Aivar Pajusalu suhtes. PankrS § 28 lg 2 järgi kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mille tagajärjeks on võlgniku maksejõuetus. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud, et juhatus on rikkunud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt PankrS § 29 lg 4. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata tema nõusolekul OÜ Arpexis seaduslik esindaja Aivar Pajusalu. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg. 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 23,5 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 1200 krooni. Ajutise halduri tasu on 28 200 krooni. Ajutine haldur on teinud kulutusi büroo-, transpordi ja sideteenustele summas 1800 krooni. Nimetatud summas palub ajutine haldur kanda üle enda arveldusarvele nr * *. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis on kokku summas 30 000 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri tasu sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud sotsiaalmaks. Sotsiaalmaks 33 % on käesoleval juhul summas 9306 krooni. Tasu ja kulud koos sotsiaalmaksuga on kokku 39 306 krooni. Võlgniku vara arvelt tuleb ajutise pankrotihalduri kasuks välja mõista 1⁄2 ajutise halduri tasust ja kuludest, mis teeb 19 653 krooni. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikmelt Aivar Pajusalult tuleb välja mõista 1⁄2 ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 19653 krooni. Kohtuistungil 27.04.2010. oli juhatuse liige nõus nimetatud kulusid kandma /tl 93/. Võlgniku kanda jäävad ka muud ajutise pankrotimenetluse kulud (avalduse esitamisel tasutud riigilõiv).

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.