Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

2-09-53321 makseettepanekus nimetatud võlg koos menetluskuludega kokku summas 19 089.44 krooni, millele lisandub jooksev viivis /t.l. 17//. Nimetatud määrus on edastatud R.Dile elektrooniliselt ning 17.03.2010.a. on R.D kinnitanud elektrooniliselt selle kättesaamist /t.l. 19/.

2-09-53321 Käesoleval juhul võttis kaebuse esitaja Lepingust ja lisaks nr 2 olevast maksekorraldusest nähtuvalt laenu 3000 krooni, mille puhul oli tegemist tagastamisele kuuluva põhinõudega. Seega oleks avaldaja saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitada vaid 3000 kroonise põhinõude ning ka vaid 3000 krooni ulatuses kõrvalnõudeid (intressinõue, viivisenõue, leppetrahvid jms). Samas nähtuvalt Maksekäsust on avaldaja soovinud nõuda välja kõrvalnõudeid summas 26 286 krooni (30 036 – 3000 – 750). Millisel alusel on avaldaja kirjutanud maksekäsu kiirmenetluse avaldusse, et põhinõude suuruseks on 14 643 krooni, mitte aga 3000 krooni nagu oli ette nähtud Lepingus, ei ole teada. Eeldatavalt on avaldaja põhinõude hulka kuuluvaks arvestanud ka kuni avalduse esitamise ajani arvestatud intresse (sellele viitab ka krooni täpsusega väljatoodud summa), milliste näol aga esiteks ei saa olla tegemist põhinõudega ning teiseks, mille sellises mahus arvestamise õigust avaldajal ei olnud (vt p 2.2.1.1). Isegi kui tegelikule põhinõudele summas 3000 krooni oleks lisatud avaldaja poolt mitte intressinõue, vaid leppetrahvinõue vms, siis ka selliste lisasummade puhul ei oleks olnud tegemist Lepingu kohaste põhinõude hulka kuuluvate summadega. Kaebuse esitaja rõhutab, et ka SMS Laen OÜ ja avaldaja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust ei saa tuleneda, et põhinõue kasvaks 3000 kroonilt 14 643 kroonini. Nõue kaebuse esitaja vastu saab tuleneda vaid kaebuse esitaja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud Lepingust (mh on ka Makseettepanekus viidatud Lepingule nr 151520), mitte nõude loovutamise lepingust. Kui SMS Laen OÜ loovutas avaldajale tegelikkuses mitteeksisteeriva nõude (põhinõuet summas 14 643 krooni ei ole SMS Laen OÜ kaebuse esitaja vastu kunagi omanud), siis on see avaldaja ja SMS Laen OÜ vahel lahendamisele kuuluv küsimus, mis ei puutu kaebuse esitajasse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et avaldaja kui õigusteadmistega isik on teadlikult esitanud põhinõudena ka kõrvalnõudeid ning soovinud seega viia kohut eksitusse. Põhinõuet on pahatahtlikult ja alusetult suurendatud eesmärgiga nõuda kaebuse esitajalt suuremas summas kõrvalnõudeid (viiviseid). Tegemist on eriti küünilise käitumisega ning sooviga kasutada ära laenuvõtja kui füüsilise isiku eeldatavalt piiratumaid õigusteadmisi. TsMS § 4891 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. TsMS 4891 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Lähtuvalt eeltoodust on ilmselge, et käesoleval juhul ei olnud maksekäsu kiirmenetluse eeldused täidetud, kuna kõrvalnõudeid on 11 643 krooni suuruses summas kajastatud põhinõudena ja seega kõrvalnõuded ületasid oluliselt põhinõuet. Tulenevalt kõrvalnõuete põhinõudena kajastamisest on kohus ebaõigesti arvutanud Maksekäsus välja tasumisele kuuluvad viivised ning seega rikkunud maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. Avaldaja poolt on rikutud maksekäsu kiirmenetluse tingimusi sellega, et avaldaja on teadlikult esitanud kohtule valeandmeid. Ülaltoodud põhjendustest tulenevalt kuulub Maksekäsk tühistamisele. Avaldaja on esitanud Makseettepanekust ja Maksekäsust nähtuvalt põhinõude summas 14 643 krooni, viivisenõude summas 13 143 krooni, õigusabikulude nõude summas 1500 krooni ja riigilõivu hüvitamise nõude summas 750 krooni. Arvestades punktis 2.1 toodut peab järeldama, et nö põhinõude näol on tegelikult esitatud põhinõue summas 3000 krooni ning kõrvalnõudeks olev intressinõue summas 11 643 krooni. Avaldaja nõuet analüüsides on selgelt tuvastatav, et nõue kui tervik on ilmselt põhjendamata. Nõudest võivad teatud osad olla põhjendatud (põhinõue summas 3000

2-09-53321 krooni, intressid summas 550 krooni, mõistlikus ulatuses viivised), kuid enamikus osas on nõue täielikult põhjendamata. Vastavalt Lepingu punktile 4 kohustus kaebuse esitaja tasuma 3000 krooniselt laenult intressi summas 550 krooni. On üldtunnustatud ja ka kohtu poolt aktsepteeritud seisukoht (vt RK 29.01.2007. a lahend nr 3-2-1-137-06, Tartu Maakohtu otsused nr 2-08-56268 ja 2-08-56273, Harju Maakohtu otsused 2-07-42540 ja 2-07-42415), et peale laenusumma tagastamise tähtpäeva möödumist ei ole võimalik laenuandjalt enam nõuda intressi tasumist olenemata sellest, kuidas on intressi tasumises lepitud kokku pooltevahelises lepingus. Peale laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumist on võimalik laenuvõtjalt nõuda vaid viiviseid või kahjuhüvitist (kahjuhüvitisnõuet ei ole seejuures kaebuse esitajale kunagi esitanud). Arvestades, et kaebuse esitaja kohustus Lepingu kohaselt tagastama laenusumma 20.05.2008. a (st 15 päeva peale laenu saamist), millise perioodi eest kohustus ta tasuma intressi summas 550 krooni, siis peale nimetatud tähtpäeva ja 550 krooni suuruse intressisumma ei kohustu kaebuse esitaja tasuma enam intressi. Et eelnimetatud käsitlus intressinõude põhjendamatuse osas on tõene ning seda on ka aktsepteerinud avaldaja nähtub Tartu Maakohtu 20.11.2008. a otsusest tsiviilasjas nr 208-56319 (lisa nr 5). Nimetatud tsiviilasja asjaolud on põhimõtteliselt identsed käesolevaga, mistõttu on võimalik vastava lahendi alusel ka hinnata, kas mingi avaldaja nõue on kohtu poolt aktsepteeritav ja seega kas see on põhjendamatu või mitte. Et vastav lahend on jõustunud tähendab, et ka avaldaja (kes oli ka nimetatud vaidluses hagejaks) on vastavaid kohtu seisukohti ja põhimõtteid aktsepteerinud. Eelnimetatu lahendi punktides 8 ja 9 on kohus käsitlenud intressinõuetega seonduvat ja asunud seisukohale, et „Pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist kaotas kostja laenu kasutamise aluse ning seeläbi kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi tasumist lepingu p 4.2.3. a kokkulepitud ulatuses, s.o summas 700 krooni. 700 krooni ületavas osas tuleb intressinõue rahuldamata jätta.”. Et ka Lepingus on soovitud järgida ülaltoodud Tartu Maakohtu poolt esitatud põhimõtet, nähtub Lepingu punktist 13, mille kohaselt peale laenu tagastamise tähtpäeva on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist. Oleks absurdne, kui laenusaajal oleks laenu põhiosa tagastamisega viivitamisel õigus nõuda laenusaajalt korraga nii viivist kui ka intressi. Kuna avaldaja poolt on esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses intressinõue summas 11 643 krooni ning esitatud summas ei ole intressinõuet võimalik maksma panna, siis on ka avaldaja nõue selles osas ilmselt põhjendamatu. Avaldaja on käesoleval juhul nõudnud Lepingu punkti 13 alusel viivist 0,5% tagastamata laenusummalt iga viivitatud päeva eest. Nagu ülal kirjeldatud on viivisenõue alusetu eelkõige seetõttu, et seda on arvestatud põhinõudena kajastatud 14 646 kroonilt, kuigi tegelikult oli põhinõudeks, millelt sai viivist arvutada, vaid 3000 krooni. Ka Lepingu punktis 13 on viidatud selgelt, et viivist määraga 0,5% arvutatakse vaid tähtaegselt tagastamata laenusummalt (st 3000 kroonilt). Viivisenõue on ilmselt põhjendamatu ka seetõttu, et on üldiselt rakendatav ja ka kohtute poolt aktsepteeritav praktika, mille kohaselt saab viivist nõuda mitte suuremas summas kui on põhinõue, millelt viivist nõutakse. Põhinõuet ületavat viivist loetakse heade kommetega ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ning kohtud sellist ületavat viivist üldjuhul välja ei mõista. Kuna põhinõue oli käesoleval ajal vaid 3000 krooni, siis saaks ka viivisenõue olla vaid kuni 3000 krooni.

2-09-53321 Täiendavalt on viivisenõue Maksekäsus esitatud summas 13 143 krooni ilmselt põhjendamatu ka seepärast, et see on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. 0,5% määraga viivist ei mõistaks kohus sisulise vaidluse korral tarbijaks olevalt isikult eeldatavalt välja, milline nähtub ka lisana nr 5 esitatud kohtulahendist. Nimetatud kohtulahendis (kus samuti nõuti 0,5% suurust viivist tarbijaks olnud ja SMS laenu võtnud isikult) leidis kohus punktides 10-17, et SMS laenu saamiseks sõlmitud laenulepingu näol oli tegemist suures osas tüüptingimustega (p 11), millest tulenevalt sai laenuvõtjalt nõuda viiviseid vaid seaduses sätestatud määras (p 17). Kuna ka käesoleval juhul oli Lepingu näol tegu tüüptingimustega (vt Juridica 2010 I, lk 42, ptk 2, kus on selgitatud, et SMS-laenu lepingute puhul on alati tegemist tüüptingimustega), siis kohalduvad ka käesoleval juhul kõik eelkirjeldatud tingimused, mistõttu avaldaja poolt esitatud viivisenõue on ilmselt põhjendamatu (vähemalt osas, milles see ületab seaduses sätestatud viivise määra). Kaebuse esitaja soovib seejuures juhtida tähelepanu ka asjaolule, et võrreldes eelnimetatud kohtuotsuses tooduga on tarbijaks oleva laenusaaja kaitse käesolevaks ajaks veelgi paranenud ning nüüdsest on otse kohalduvad ka tarbijat kaitsvad sätted, mille puhul Tartu Maakohus pidi veel rakendama analoogiat (vt otsuse p 16). Võttes aluseks ülalkirjeldatu on üheselt tõendatud, et avaldaja poolt esitatud viivisenõue on suures osas ilmselt põhjendamatu. Juhul, kui avaldaja peaks asuma seisukohale, et põhinõudeks kujunes 14 643 krooni, kuna see sisaldab endas ka leppetrahvinõudeid, hoiatuskirjade saatmise kulusid, vms Lepingu järgseid sanktsioneerivaid kulusid, siis lisaks sellele, et vastavate summade puhul ei saa olla tegemist põhinõudega (vt p 2.1), siis vastavate nõuete puhul oleks tegemist ka ilmselt põhjendamatutega, mille kaebuse esitajalt sissenõudmine ei ole võimalik. Tegemist oleks tühiste ja seega ilmselt põhjendamatute nõuetega, kuivõrd sellised tüüptingimustes olevad leppetrahvi jms kokkulepped on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi (vt RKTKo 14.01.2009. a otsus nr 3-2-1-120-08 ning Juridica 2010 I, lk 45 lõpp ja 46 algus). Eeltoodust tulenevalt oleks avaldaja poolt esitatud nõue mistahes leppetrahvinõuete jms osas ilmselt põhjendamatu. TsMS § 1471 lg 2 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses näeb kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele ette ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulusid, maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Makseettepanekust ja Maksekäsust on nähtav, et avaldaja on soovinud, et kaebuse esitajalt mõistetaks tema kasuks välja õigusabi kulud summas 1500 krooni. Vastavalt ülalkirjeldatule ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulusid. Kuna avaldaja õigusabikulusid ei hüvitata, on avaldaja vastav nõue ilmselt põhjendamatu. TsMS § 4891 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda asjaolule, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on ilmselt põhjendamatu. TsMS 4891 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Kuna vastavalt ülaltoodule on avaldaja poolt esitatud nõuded, mille osas maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, suures osas ilmselt põhjendamatud, siis kuulub käesolev määruskaebus rahuldamisele ja maksekäsk tühistamisele.

2-09-53321 Juhul, kui kohus peaks olenemata eeltoodule mingil põhjusel leidma, et Maksekäsk ei kuulu tühistamisele, on kaebuse esitaja seisukohal, et Maksekäsk kuulub tühistamisele tulenevalt asjaolust, et Makseettepanekut ei toimetatud kaebuse esitajale kätte allkirja vastu ning seetõttu ei saanud ta esitada vastuväidet õigeaegselt. TsMS § 4891 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. TsMS § 314 lg 5 kohaselt loetakse dokument lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis, mille korral registreerib e-toimiku süsteem kättetoimetamise kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Nagu ka ülal kirjeldatud, siis toimetati käesoleval juhul Makseettepanek kaebuse esitajale e-posti teel. Vastav e-kiri on käesoleva asja toimikus. Kuna kaebuse esitaja ise ei viibinud Eestis, siis ei kontrollinud ta oma elektronpostkasti enne kui 09.04.2010. a, milliseks ajaks oli sinna lisaks Makseettepanekule saabunud ka juba Maksekäsk. Ilmnes, et kaebuse esitaja elukaaslane, kes kasutas kaebuse esitaja elektronpostkasti, oli kaebuse esitaja nõusolekuta saatnud vastavalt kohtu palvele teate kättesaamise kohta, kuid seejuures unustas teavitada Makseettepanekust kaebuse esitajat. Et kaebuse esitaja isiklikult ei esitanud kohtule kättesaamise kinnitust nähtub asjaolust, et vastavalt TsMS § 314 lg-le 5 oleks kaebuse esitaja omapoolse kinnituse pidanud ka digiallkirjastama, mida aga ei tehtud. Kaebuse esitajal puudub mistahes süü, et talle ei saadetud Makseettepanekut isiklikult allkirja vastu ja et selle saanud isik ei edastanud talle Makseettepanekut koheselt peale seda, kui selle kohta oli saadetud teade kättesaamise kohta. Koheselt, kui kaebuse esitaja sai Makseettepanekust teada, saatis ta kohtule ka omapoolse digitaalselt allkirjastatud vastuväite. Vastavalt ülalkirjeldatule esinevad käesoleval juhul TsMS § 4891 lg 2 p-s 1 esitatud tingimused, mistõttu kuulub käesolev määruskaebus rahuldamisele ja Maksekäsk tühistamisele. Lähtudes ülalkirjeldatust palub kaebuse esitaja tühistada Pärnu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-09-53321 tehtud kohtumäärus (maksekäsk), millega kohustuti R D’it tasuma Era Liisingu Inkassoteenused AS-le põhinõudeid summas 14 643 krooni ja kõrvalnõudeid summas 14 643 krooni ja hüvitama riigilõivu 750 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

2-09-53321 üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. TsMS § 4891 lg 4 sätestab, et kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. See ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses.

2-09-53321 on soovinud, et võlgnikult mõistetaks tema kasuks välja õigusabi kulud summas 1500 krooni, kuid TsMS § 1471 lg 2 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulusid. Esitatud nõude sisu tekitab küsitavusi ka intressi ja arvestatud viivise suuruse õigustatuse osas. Eeltoodu alusel tühistab maakohus Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 7.04.2010 kohtumääruse.

Reena Undrest kohtunik

2-09-12635

9(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.