lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-23165/4

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 18.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-10-23165/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2078
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Õigusbüroo Faktootum10609096

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-23165

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülo Vijar

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2010 Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-23165

Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Rivoly AS avaldus pankroti väljakuulutamiseks. võlgnik Rivoly AS, registrikood 10182433, asukoht Meremäe 2-16 Meremäe küla Meremäe vald Võru maakond, esindaja juhatuse liige Aivar Kooli. 14. juuni 2010

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Kuulutada välja Rivoly AS, registrikood 10182433, asukoht Meremäe 2-16 Meremäe küla Meremäe vald Võru maakond, pankrot 18. juunil 2010 kell 16.00. Nimetada pankrotihalduriks Küllike Mitt, pankrotihalduri tunnistus nr 17, asukoht OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9 a 51003 Tartu, sidevahendid: tel 7 420 583, 50 533 44, fax 7 420 586, e-post: [email protected]. Pankrotiteade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 7. juulil 2010 kell 10.00 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtusaalis nr 2, Vabaduse 13 Võrus. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast, teatama haldurile, aadressil Õigusbüroo Faktootum OÜ, Õpetaja 9 a 51003 Tartu, kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtajast. Kui nõuet ei ole tähtajaks esitatud ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Rivoly AS-le võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Jätta kehtima Tartu Maakohtu 21. mai 2010 ajutise halduri nimetamise määrusega pankrotiavalduse tagamiseks rakendatud Rivoly AS-le kuuluva vara käsutamise keelamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta ja jätta kehtima sama määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõuna Rivoly AS vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise peatamine. Määrata ajutise halduri Küllike Mitti tasuks 14 525 (neliteist tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Kinnitada ajutise halduri Küllike Mitti hüvitatavate vajalike kulutuste suuruseks koos käibemaksuga 6 908 (kuus tuhat üheksasada kaheksa) krooni ja 34 senti. Kohustada Rivoly AS juhatuse liiget Aivar Kooli, isikukood xxxxxxxxxxx, registrisse kantud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. juulil 2010 kell 10.00 Tartu Maakohtu Võru kohtumajas, saal nr 2, Vabaduse 13 Võru. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Määrus saata võlgnikule, haldurile ning Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnale. Menetluskulude jaotus Pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotivarast. Välja mõista ajutise halduri Küllike Mitti tasu summas 14 525 (neliteist tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, Küllike Mitti kasuks arvelduskontole 10102011224006 AS-s SEB Pank. Välja mõista ajutisele haldurile Küllike Mittile vajalike kulutuste hüvitamiseks 6 908 (kuus tuhat üheksasada kaheksa) krooni ja 34 senti OÜ Õigusbüroo Faktootum, registrikood 10609096, kasuks arvelduskontole nr 221013804535 AS-s Swedbank). Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates pankrotiteate avaldamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur võib kohtumääruse peale ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seadusest ei tulene teisiti.

PANKROTIAVALDUSE SISU JA SELLE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse sisu ja selle põhjendused on järgmised. Rivoly AS on 1997.aastal asutatud äriühing, mis tegutseb tekstiilikaupade ning valmisriiete õmblemise ning hulgi- ja jaemüügi valdkonnas. Võlgniku aktsiakapitali suurus on 400 000 krooni. ÄS § 306 lg 31 kohaselt on aktsiaseltsi juhatus kohustatud viivitamata esitama kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse, kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS §-le 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 13 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse ning oma maksejõuetuse põhistamiseks lisama pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Üldisest majanduslangusest tingituna vähenes nõudlus Rivoly AS suuremate ostjate, tellijate poolt. Rivoly AS maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et 2009. aastal lõpetas Danske Bank AS ühepoolselt Rivoly AS-ga sõlmitud finantseerimislepingud ja täiendava kapitali kaasamine osutus võimatuks. Kuna Rivoly AS-i võlgnevused ulatuvad ca 4,6 miljoni kroonini ning varasid on ca 2,8 miljoni krooni väärtuses ja varadest ca 2,3 miljoni krooni väärtuses moodustavad nõuded, mille laekumine sellises ulatuses on ebaselge, siis hindab võlgnik edasise äritegevuse jätkamise võimatuks. Võlgnik on veendunud, et arvestades olemasolevaid ja veel tekkida võivaid kohustusi ning asjaolu, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku varade väärtust, on vajalik esitada kohtule pankrotiavaldus. Võlgnik on teinud kõik endast oleneva Rivoly AS makseraskuste ületamiseks, kuid soovitud tulemusi ei ole saavutada õnnestunud. Neil asjaoludel palub Rivoly AS PankrS §-de 9 lg 1; 13; 15 lg 1; 17 lg 1 alusel kuulutada välja Rivoly AS pankrot. KOHTU TUVASTATUKS LOETUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED

2 (5)

1.Võlgnik on esitanud pankrotiavalduses PankrS §-s 13 lg 2 ettenähtud seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja (tl 3-4, 6-8). Võlanimekirjas on märgitud võlgniku kohustused, samuti andmed võlgniku vara kohta. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul varasid kokku 2 802 855 krooni väärtuses ja kohustusi kokku 4 836 591 krooni. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik asjaolu, et nõudlus nende toodangu ja teenuse järgi vähenes ja pank lõpetas finantseerimislepingud.
2.PankrS § 1 lg 2, 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kusjuures juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1, 3, 4 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
3.Ajutine haldur on aruandes (tl 20-203) esitanud järgmised järeldused. Ajutise halduri hinnangul ei ületa võlgniku vara väärtus 500 000 krooni. Rivoly AS teadaolevad lühiajalised kohustused on vähemalt 7 705 728 krooni. Võlad kasvavad seoses tähtaegselt tasumata võlgadelt viivitusintresside lisandumisega. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis võimaldaks ümber lükata PankrS §-s 31 lg 4 sätestatud maksejõuetuse eelduse. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid, on ajutine haldur seisukohal, et Rivoly AS on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingu aktiivne majandustegevus on 2009. aasta sügisel lõppenud – st äriühingul ei teki edaspidi ka regulaarset müügitulu. Võlgnikul olemasolevad nõuded on kas ebatõenäoliselt laekuvad, lootusetud või tasaarveldatavad. Võlgnikule kuuluva kaubavaru osas võib juba ette prognoosida müügiprotsessi pikaajalisust ning suure tõenäosusega ka müügihinna jäämist alla võlgniku juhatuse liikme poolt avaldatu. Võlgniku arvestuslik netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole teada, et aktsionär sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõu käivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Ajutine haldur on märkinud, et aruande esitamise ajaks ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning vara tagasivõitmiseks või nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Seoses eeltooduga ei näe ajutine haldur võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Neil asjaoludel teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja Rivoly AS pankrot.
4.Seega, arvestades kohtule esitatud tõendeid ja ajutise pankrotihalduri aruannet ning ajutise pankrotihalduri seletusi kohtuistungil, leiab kohus järgmist. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Likviidsusprobleemide lahendamine on ebatõenäoline. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Seega on võlgnik maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgniku vara ei kata tema

3 (5)

kohustusi. Neil asjaoludel on võlgnik, Rivoli AS, maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada tema pankrot.

5.PankrS § 28 lg 1, 2 kohaselt, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteotunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. PankrS § 22 lg 5 kohaselt peab ajutine haldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine haldur leiab sellega seoses järgmist (tl 36-39). Rivoly AS juhatuse liige on formaalselt rikkunud ÄS §-des 292; 301 lg 31 sätestatud kohustusi ja nende kohustuste rikkumine vastab formaalselt ka karistusseadustiku §-des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Kas kaubavarude mahakandmine/alla omahinna müümine oli seotud äriühingu juhtkonna sooviga muuta äriühing varatuks ning teenis Rivoly AS-i võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärki, selgitatakse edasises pankrotimenetluses. Kas perioodil oktoober-detsember 2009 äriühingu raamatupidamisarvestuses olulises mahus väidetavalt varem tekkinud varaliste kohustuste arvele võtmine isikute ees, kellele Rivoly AS oli ise varasemalt müünud kaupu faktooringutingimustel ja seejärel vastastikuste nõuete tasaarvestamine on toimunud äriühingu raamatupidamisarvestuse korrastamise ja õigsuse huvides või teenib faktooringupettuse varjamise ja/või võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärki, selgitatakse samuti pankrotimenetluses. Seoses Rivoly AS maksejõuetuse tekkimisega märgib ajutine haldur formaalse rikkumisena ära ka Rivoly AS-i juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea toimepanemise, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Äriühingu omakapital on hiljemalt 2009. aasta detsembrist olnud negatiivne. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse §-s 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Kohtuistungil kinnitab ajutine haldur, et kas on tegemist kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimisveaga, selgub pankrotimenetluse käigus (tl 206207). Neil asjaoludel leiab kohus, et asjaolu kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga selgitatakse edasise pankrotimenetluse käigus.
6.PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus leiab, et tuleb jätta kehtima enne pankroti välja kuulutamist ajutise halduri nimetamise määrusega pankrotiavalduse tagamiseks rakendatud võlgnikule kuuluva vara käsutamise keelamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta ja jätta kehtima sama määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõuna Rivoly AS vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise peatamine. Ajutine haldur Küllike Mitt on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina (tl 39) ja kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Mitti. PankrS §-s 31 lg 6 sätestatut arvestades otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.
7.PankrS §-s 23 lg 1, 2, 3 on sätestatud järgmist. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

4 (5)

kulutuste hüvitamiseks koos sama seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse (tl 204-205) määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 14 525 krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma täiendavalt sotsiaalmaksu summas 4 793 krooni ja hüvitatavate vajalike kulutuste suuruseks koos käibemaksuga 6 908,34 krooni. Kohus, arvestades ajutise halduri tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, ülesannete täitmisele kulunud aega, määrab tasu suuruseks 14 525 krooni. Kohus, kontrollinud ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust, kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse summas 6 908,34 krooni. Ajutine haldur kinnitab, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Ajutine haldur on taotlenud välja mõista tasu tema kasuks ja hüvise kulutuste eest OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Neil asjaoludel mõistab kohus ajutise halduri tasu välja Küllike Mittile ja kuluhüvise büroole, mille kaudu ta tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus on pankrotiavalduse rahuldanud ja seega tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotivarast.
9.PankrS § 86 lg 1, 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra teisiti. Kohus, arvestades ajutise halduri taotlust võlgniku vande kohta, peab vajalikuks kohustada võlgniku juhatuse liiget Aivar Kooli andma PankrS §-s 86 lg 1 sätestatud vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 7. juulil 2010 kell 10.00 Tartu Maakohtu Võru kohtumajas, saal nr 2.

Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja