Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-68177 jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Viasat kostjaga 17.11.2004.a liitumislepingu, millega kostja kohustus tasuma talle osutatud telekominaktsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, hagi koostamise seisuga 12.05.2010.a. on kostjale esitatud arved tasumata summas 6044.00 krooni, millele lisandub viivis 8679.18 krooni. AS Viasat on loovutanud nõuded hagejale. Hageja palub kohtult mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 087.00 krooni, millest 6044.00 kr on tagastamata põhivõlgnevus, viivis vähendatud kujul põhivõla lähedases ulatuses summas 6043.00 kr, lisaks palub hageja jaotada menetluskulud, välja mõista hageja kasuks 1400 kr riigilõiv ja õigusabi tasu summas 2800 kr ning viivis menetluskuludelt seaduses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva arvates hagimaterjalide kättesaamisest. Hagimaterjalid on Toomas Männi’le isiklikult allkirja vastu üle antud 31.05.2010.a hagiavalduses märgitud aadressil. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja Toomas Männi kanda.

2 (3)

2-09-68177 TsMS § 173 ja § 1741 lg 3 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõiv summas 1400.- kr. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluna, arvesse võttes asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks õigusabikulud vähendatud ulatuses summas 1400.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimummäära. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.