Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud Hageja ja kostja AS S vahel on 16.04.1996.a. sõlmitud ostu-müügileping nr xxx/xxx pagaritoodete ostmiseks (tl 7-8). Ostja kohustus kauba eest tasuma müüja poolt koostatud arvete alusel, lähtudes sularahata arvelduste eeskirjadest. Ostja on kohustatud kauba eest tasuma 15 kalendripäeva jooksul arvete esitamise kuupäevast alates. Maksetähtajaületamisel on müüjal õigus kauba väljastamine peatada kuni arve tasumiseni või leping ühepoolselt lõpetada. Maksmisega hilinemisel maksab ostja müüjale viivist 0,2% päevaks tähtajaks tasumata jäänud summast (tl 7-8). OÜ-l Y on saadud kauba eest müüjale tasumata arvetest nr 8963c, 9322c, 9670c, 10011c, 10382c, 11041c, 11411c, 11793c, 12197c, 46d, 398c, 788c, 1186c, 1553c, 1853d, 2253d, 3700d ja 4109d tulenevalt 53 664,25 krooni. P L AS ja T. V. sõlmisid 20.04.2005.a. kokkuleppe võlaga ühinemise ja võlgnevuse ajatamise kohta (tl 5-6), mille aluseks on Y OÜ võlg tulenevalt ostu-müügilepingust nr xxx/xxx. Kostja T. V. kinnitas, et on vastutav lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kokkuleppega võetud kohustusi T. V. ei täitnud ning 05.09.2005 on hageja esindaja lepingu üles öelnud (tl 36-37). Hageja nõue Hageja esindaja kinnitab, et kostjad pole lepinguid nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale maksed tasumata. Lepingu – kokkulepe võlaga ühinemise ja võlgnevuse ajatamise kohta tingimuste kohaselt kohustus kostja tegema makseid alates 22.04.2005.a. igaks reedeks summas 3 000 krooni kuni võla täieliku tasumiseni, millele lepingu p 3.4 kohaselt lisandub igakuine intressi tasumise kohustus 12% aastas võlgnevuse jäägilt mis 26.09.2005.a. seisuga on 1957,11 krooni. Kostja likvideeris võlgnevusest 23.04.2005.a. 3000 krooni ja 09.05.2005.a. 6000 krooni ehk kokku 9000 krooni. Rohkem T. V. kokkulepitud makseid nõuetekohaselt ei tasunud ning on põhivõlgnevuse 44 664,25 krooni tasumisega viivituses. Vastavalt kokkuleppe p5.1 on kostja T. V. kohustatud oma kohase täitmisega viivitamise korral tasuma võlasummalt iga tasumisega viivitatud päeva eest 0,5% viivist, mis 26.09.2005.a. seisuga moodustab 18 943 krooni. Lisaks on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist 7% aastas ehk 0,019% päevas, mis 26.09.2005a. seisuga on 719.83 krooni. Hageja ütles kokkuleppe võlaga ühinemise ja

võlgnevuse ajatamise kohta üles. Vastavalt kokkuleppe p5.6 kohustub T. V. tasuma lepingu ülesütlemisega seotud leppetrahvi summas 10 000 krooni. Hageja esindaja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt 76 284,19 krooni, millest põhivõlgnevus 44 664,25 krooni (53 664,25-9000), leppetrahv 10 000 krooni, viivis 18 943 krooni ja seadusjärgne viisis 719,83 krooni ning intress 1957,11 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 5 500 krooni ning õigusabikuludena 3 540 krooni. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohtumäärusega 04.06.2010.a. on jäetud X AS hagi Y OÜ (pankrotis) vastu läbi vaatamata ning pankrotihaldur on nõudest teadlik. Kostjad ei ole kohtu nõudmisele esitatud tähtajaks kohtule vastanud (tl 63-64). Kostja T. V. on 04.06.2010 esitanud kohtule avalduse, milles palub asja arutada ilma tema kohalolekuta, kuna on töötu, ei oma sissetulekut ning seetõttu pole võimalik Valka sõita. Kostja palub AS X hagi jätta rahuldamata, sest on tasunud võlgnevusest nii palju kui oli võimalik OÜ Y pankroti saabumiseni. X AS rikkus ka ise lepingu tingimusi, kui lubas võlal üle 100 000 tuhande piiri kasvada. Nimetatud võlgnevusest on tasutud pool ning õigusbüroo töötajad sundisid kostjat lepingule alla kirjutama, sest vastasel korral oleksid jätnud leivatooted kauplusesse saatmata. Kostja märgib lisaks, et on kõik oma vara, pere ja tervise selle firma ohvriks andnud, kuid vaatamata pingutustele ettevõte hävines majanduslikult. Kostja perekond on maapiirkonnas kaubandusega tegeledes andnud positiivse tõuke maaelu arendamiseks, kusjuures samas on pere ise pidanud kannatama. Kostja kinnitusel on tal hetkel võlgnevus SEB Pangale 20 000 krooni ringis ja xxxxxxx-xx ühistule kommunaalvõlgnevused 6 500 krooni, lisaks on kostja töötu ning ei näe lähiajal ka oma elus ja majanduslikus olukorras positiivseid muutusi. Hageja esindaja jääb kohtuistungil nõude juurde ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 44 662,83 krooni, leppetrahv, viivis hagis märgitud ulatuses ning intress. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning kantud õigusabikulud.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja ära kuulanud hageja esindaja seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja AS S vahel on 16.04.1996.a. sõlmitud ostu-müügileping nr xxx/xxx pagaritoodete ostmiseks (tl 7-8). Ostja kohustus kauba eest tasuma müüja poolt koostatud arvete alusel, lähtudes sularahata arvelduste eeskirjadest. Ostja on

kohustatud kauba eest tasuma 15 kalendripäeva jooksul arvete esitamise kuupäevast alates. Maksetähtajaületamisel on müüjal õigus kauba väljastamine peatada kuni arve tasumiseni või leping ühepoolselt lõpetada. Maksmisega hilinemisel maksab ostja müüjale viivist 0,2% päevaks tähtajaks tasumata jäänud summast (tl 7-8). OÜ-l Y on saadud kauba eest müüjale tasumata arvetest nr 8963c, 9322c, 9670c, 10011c, 10382c, 11041c, 11411c, 11793c, 12197c, 46d, 398c, 788c, 1186c, 1553c, 1853d, 2253d, 3700d ja 4109d tulenevalt 53 664,25 krooni. P L AS ja T. V. sõlmisid 20.04.2005.a. kokkuleppe võlaga ühinemise ja võlgnevuse ajatamise kohta (tl 5-6), mille aluseks on Y OÜ võlg tulenevalt ostu-müügilepingust nr xxx/xxx. Kostja T. V. kinnitas, et on vastutav lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kokkuleppega võetud kohustusi T. V. ei täitnud ning 05.09.2005 on hageja esindaja lepingu üles öelnud (tl 36-37). Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon Võlatunnistus Võlaõigusseaduse § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. T. V. on ühinenud kohustusega, isik on astunud võlasuhtesse senise võlgniku - OÜ Y kõrvale. Senine võlgnik kohustustest ei vabane, vaid tema kõrval omandab kohustused ka võlasuhtesse astunud kolmas isik, antud juhul T. V. , kes vastutab võlausaldaja ees kohustuse täitmise eest solidaarselt algse võlgnikuga. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Lepingu ülesütlemine “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) VÕS 116 lg 1 ja 196 sätestab lepingupoole õiguse lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja T. V. ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, jättes hagejale alates juunikuust 2005.a. tasumata lepingujärgsed maksed. Kuna kostja T. V. on lepingu järgset maksekohustust rikkunud ning hageja on järginud seadusega ettenähtud ülesütlemistoiminguid, oli hageja õigustatud VÕS § 196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema. Võlaõigusseadus § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

VÕS §108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asja materjalidega on tõendatud, et lepingu ülesütlemisel 05.09.2005.a. võlgnesid kostjad hagejale põhivõlgnevusena 44 664,25 krooni. Hagi OÜ Y vastu solidaarvõlgnikuna esitatud hagi on PanrS § 43 lg 2 alusel jäetud läbi vaatamata ning seega tuleb kostjalt T. V. `ilt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 44 664,25 krooni. Kohtuistungil hageja esindaja vähendas oma nõuet ning lisaks põhivõlgnevusele 44 664,25 krooni palub kostjalt välja mõista leppetrahv 10 000 krooni, viivis hagis märgitud ulatuses 18 943 krooni ning intress 1957,11 krooni. Intress VÕS § 94 annab hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Lepingu kokkuleppe tingimuste kohaselt kohustus kostja maksma intressi 12 % võlgnevuse jäägilt mis 26.09.2005.a. seisuga on 1 957,11 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 1 957,11 krooni. Viivis VÕS §113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viivise arvutamisel võtnud aluseks lepingujärgse viivisemäära 0,5% võlasummalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, saades lepingu ülesütlemise ajaks (26.09.2005.a.) sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks kostjate poolt võlgnetavalt summalt 18 943 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjatelt viivist määras, mis vastab lepingus kokkulepitule. Samas leiab kohus, et esineb antud juhul alus VÕS §113 lg 8 viitega § 162 lg 1 sätestatu kohaldamiseks ning viivise vähendamiseks. Kohus märgib esmalt, et VÕS §s 101 loetletud nn. „sanktsioneerivad“ õiguskaitsevahendid (leppetrahv lepingu täitmise nõudena ja viivis) on suunatud eeskätt võlausaldajal lepingu rikkumise tõttu kaasneva võimaliku kahju ärahoidmisele-vähendamisele ning seeläbi võlausaldajale rikkumiseelse seisundi tagamisele. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et VÕS-i vastav regulatsioon seob sanktsioneerivate õiguskaitsevahendite rakendamise võlausaldaja kahju suurusega (VÕS § 113 lg 5 ja §161 lg 2) ning annab kohtule õiguse vähendada nii viivise, leppetrahvi kui ka kahju suurust (VÕS §§113 lg 8, §162 lg 1, §140). T. V. on kohustusega ühinenud sõlmides 20.04.2005.a. hageja esindajaga kokkuleppe võlaga ühinemise ja võlgnevuse ajatamise kohta (tl 4-5). Võlg on tekkinud OÜ Y poolt 16.04.1999.a. ostu-müügilepingu nr xxx/xxx mittenõuetekohasest täitmisest. OÜ Y rikkus lepinguga võetud kohustust tasuda müüjale saadud kauba eest. Maksetähtaja ületamisel oli müüjal õigus kauba väljastamine peatada kuni arve tasumiseni või leping ühepoolselt lõpetada. Ostu-müügilepingu p 5.5 sanktsioonina on kokku lepitud maksmisega hilinemisel ostja kohustus maksta müüjale viivist 0,2 % päevas tähtajaks tasumata summast (tl 7). Kohustusega ühinenud isik peaks vastutama eelduslikult sama ulatuses kui senine võlgnik ning seetõttu leiab kohus, et kohaldamisele kuuluks 16.04.1999.a. ostu-müügilepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas tähtajaks tasumata summast. 44 664.25 kroonist 0,2% on 89,32 krooni päevas. Kohus arvestab asjaolu, et OÜ Y on pankrotistunud ja pankrotimenetluses jääb nõue rahuldamata. Kostja T. V. on kohustusega ühinenud ning oma võimaluste piires

suutnud ka kohustust täita, tasudes hagejale 23.04.2005.a. 3000 krooni ning 09.05.2005.a. 6000 krooni ehk kokku 9000 krooni. Kohus arvestab kostja majanduslikust olukorrast tulenevat suutmatust tasuda viivist hageja poolt nõutavas määras. Kostja on kohtule avaldanud, et ta ei tööta, võlgneb krediidiasutusele 20 000 krooni ringis korteriühistule kommunaalmaksete võlgnevusena 6500 krooni. ning Arvestades ülaltoodud põhjendusi ning kostja materiaalsest seisundist tulenevat otsuse reaalse täidetavuse printsiipi, peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks antud juhul vähendada kostjalt väljamõistetava viivise suurust 446,64 kroonini. Seega tuleb kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis seisuga 23.04.2005.a. summas 446,64 krooni ning jätta rahuldamata hageja nõue seda summat ületava viivisesumma väljamõistmiseks. Rahuldatavad nõuded VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja T. V. on lepingutejärgseid kohustusi rikkunud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 47 068.- krooni (põhivõlgnevusena 44 664,25 krooni, intress summas 1 957,11 krooni ja viivis seisuga 26.09.2005.a. summas 446,64.- krooni. Menetluskulud TsMS §163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama põhimõte kehtis ka kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik ja põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, sest puudub alus ja mõistlik põhjus kõrvale kalduda nimetatud põhimõttest. Samas lähtub kohus menetluskulude proportsiooni kindlaksmääramisel hageja poolt algselt esitatud nõudemahust ja kohtuotsusega rahuldatavast mahust. Hageja on hagiavalduses nõudnud kostjatelt 76 284.19 krooni väljamõistmist /tl.1/, kuid kohus rahuldab hagi 47 068 krooni ulatuses, milline moodustab 61,70 % esialgsest nõudest. Seega tuleb antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud 61,70 % ulatuses kostja kanda TsMS §174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda iseseisva määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist poole sellekohase taotluse alusel. Aivar Pellja kohtunik 18.06.2010.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.