Elisa Oy hagi Bunker Company Flagship SPB LLC (ka Bunker Company Flagship SPB OOO) vastu 2 068 242,70 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetlus Vaidlustatud kohtulahend
2 068 242,70 krooni Harju Maakohtu 30.10.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Bunker Company Flagship SPB LLC apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
27.05.2010, avalik kohtuistung Hageja Elisa Oy (Soome äriühing; postiaadress PL 499, Helsinki), esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja Carry Plaks; Kostja Bunker Company Flagship SPB LLC (Vene Föderatsiooni äriühing, asukoht Prospekt Stachek 170, 198207 St Peterburg, Vene Föderatsioon), esindajad vandeadvokaat Asko Pohla ja advokaat Taimar Ehrlich.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2009 otsus Elisa Oy hagis Bunker Company Flagship SPB LLC vastu 2 068 242,70 krooni saamiseks osaliselt hagi rahuldamise õigusliku aluse ja viivisearvestuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Bunker Company Flagship SPB LLC-lt välja põhinõudena 2 068 242,70 krooni ning viivistena alates 01.07.2007 kuni 30.10.2009 463 952,40 krooni, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendustes toodud õigusliku alust ja arvestust. Alates 31.10.2009 mõista Bunker Company Flagship SPB LLC-lt Elisa Oy kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta kohtumenetluse kulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.16.06.2008 esitas Elisa Oy Harju Maakohtule hagi Bunker Company Flagship SPB LLV vastu kahju 2 068 242,70 krooni, 30.04.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 421 468,20 krooni ja alates 01.05.2009 viivise kuni otsuse kohase täitmiseni viivisemääras, mis tuleneb VÕS § 113 lg 1, väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostjale kuuluv alus ML FLAGMAN-3 (IMO 8013106) lõhkus 02.05.2007 kell 20.19 hagejale kuuluva Lauttasaari (Helsinki) - Viimsi (Tallinn) vahelise merekaabli FEC-2. Sündmus leidis aset Eesti territoriaalvetes (piirkonnas koodinaatidega umbes N 59-38,67 ja E 24-52,02 Soome poolt ja N 59-37,81 ja E 24-54,03 Eesti poolt), kus FLAGMAN-3 takerdus oma ankruga hageja merekaablisse ja rebis selle katki. Veeteede Ameti andmetega (kirjad 07.05.2007, 02.06.2008 ja ekirjad 05.05.2008 ning 14.05.2008) on tõendatud, et nimetatud ajal oli FLAGMAN-3 ainus laev hagejale kuuluva lõhutud merekaabli asukohas ja radaritega fikseeritud laeva manööverdamine viitab selgelt, et laev takerdus millessegi ja üritas manööverdamisega sellest vabaneda. Ka laev ise informeeris Veeteede Ametit, et ta jäi ankrusse, kuna takerdus kas kaablisse või vaierisse. Veeteede Amet on kinnitanud, et nende andmed on usaldusväärsed, mis tähendab et muid laevu sellel ajal selles piirkonnas olla ei saanud. Nimetatud laev kuulub kostjale ja samuti on kostja ise laeva operaator. Eeltoodud asjaoludest on üheselt ja vaieldamatult selge, et hageja merekaabli lõhkus kostja oma laevaga FLAGMAN-3 ja seega on kostjal kohustus hagejale kahju hüvitada.
3.Pelgalt merekaabli parandamine läks hagejale maksma 132 184,80 EUR (s.o. 2 068 242,70 EEK). Summa koosneb järgnevast: kaabli (3060 meetrit) maksumus – 39 617,82 EUR; kaks ühendust – 10 970 EUR; parandustööd merel - 67 000 EUR (käibemaksuga 81 740 EUR); mõõtetööd maal – 2 296,98 EUR (käibemaksuga 2 802,31); hageja täiendav tööjõukulu - 12 320 EUR. Kõik need kulutused on hageja reaalselt kandnud ja need on ka dokumentaalselt tõendatud. Vastavad dokumendid koos nõude ja selle põhjendustega saadeti kostjale juba 31.05.2007. Kostja, FLAGMAN-3 omanik, ei eita laeva viibimist antud piirkonnas kahju tekkimise momendil.
4.Hageja on korduvalt palunud kostjal kahju kohtuväliselt hüvitada, kuid seni on kostja esitanud vaid asjakohatuid vastuväiteid, mis on hagimaterjaliga ümberlükatud. Kuivõrd kostja on keeldunud kahju vabatahtlikust hüvitamisest, on hageja sunnitud pöörduma käesoleva nõudega kohtu poole. RVEÕS § 50 kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Sama sätte lõige 2 täpsustab, et kui tagajärg ei saabu selles riigis, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus, kohaldatakse kannatanu nõudel selle riigi õigust, kus saabus selle teo või sündmuse tagajärg. Antud juhul saabus teo tagajärg nii Eestis, mistõttu kuulub asja sisu osas kohaldamisele Eesti õigus.
5.Asjas on keskse tähtsusega kostja laeva paiknemine ja liikumine 02.05.2007. Veeteede Amet on esitanud väljatrüki reast radariandmete ekraanipiltidest ning neid võib välja võtta erinevate ajahetkede kohta. Kõrvaldamaks kahtlusi laeva paiknevuse, kiiruse, kursi jms osas konkreetsetel ajahetkedel esitas hageja videomaterjali VTA salvestise radariandmete ekraanipildist. Laeva liikumist ajavahemikul 20.10-22.43 on võimalik jälgida asja materjalide juurde lisatud CD-l olevalt videolt „2007-05-02 Elisa kaabli VTA andmed.MPG“. Vajadusel on võimalik korraldada Veeteede Ameti radariandmete ekraanipildi paikvaatlus kohtu osalusel Veeteede Ameti asukohas. Lisaks on CD-l fotod ankru vabastamisest ja FLAGMAN 3 enda kaardist, millele on märgitud laeva kurss vaidlusaluste sündmuste ajal. Laeva kaardile on märgitud laeva liikumine ankruala „I“ ja ankruala „K“ vahel. Esitatud kaardimaterjal kinnitab, et ka laeva enda kaardi kohaselt manööverdas FLAGMAN 3 ajavahemikul 20.00-21.40 hageja merekaabli kohal. Seejuures näitavad kanded 20.30-21.00 laeva edasi tagasi vingerdamist täpselt merekaabli kohal.
6.Kostja laev manööverdas 02.05.2007 järgilohiseva ankruga kaabli kaitsetsoonis (s.o.0,5 miili kummalegi poole kaablit), kus on keelatud igasugune ankurdamine ja traalimine. Seega oli kostja tegevus selgelt õigusvastane. On selge, et ankru vabastamise võimalused sügavas vees on piiratud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ankrut vee peale tõsta ega vabastada ei õnnestunud. Seda kinnitavad ka CD-l olevad fotod ankru vabastamisest 03.05.2007 tuukrite poolt ankrupaigas K. Seega jääb loogiliselt logiraamatus kirjeldatud ankru vabastamise manöövriteks kolm alternatiivi – lasta ankur kiiresti põhja ja tõsta uuesti lootuses, et see vabaneb takistusest, või tõmmata täie võimsusega lootes, et takistus katkeb. Samuti kasutatakse ankru lohistamist. Üksi nendest ei ole lubatav ega mõistlik merekaabli kaitsetsoonis. Kahetsusväärselt on FLAGMAN 3 ilmselt kasutanud kõiki kolme võimalust, millest kõik kolm olid hageja merekaablit ohustavad. Ankur on libisenud piki kaablit ja kahjustanud ka kiudusid, kuid lõpuks on kaabel jõuga puruks tõmmatud. Seda kinnitab ka hagi lisaks 4 olev 30.05.2007 raport, mis kirjeldab vigastusi nii muljumise ja jõuga tõmbamisena ning viitab kaabli rebimisele. Samuti hagi lisa 13. Tegemist on suure mootoriga tankeriga, millel on oluliselt rohkem jõudu, kui vaja kaabli lõhkumiseks ja ankruga puruks tõmbamiseks. On selgelt ebamõistlik ja lubamatu teha ankru vabastamise manöövreid kaabli kaitsetsoonis, rääkimata manööverdamisest merekaabli kohal ankru vabastamiseks tundmatust ja väga raskest takistusest.
7.Arvestades laeva liikumist, paiknemist, lubamatuid manöövreid merekaabli kaitsetsoonis ja ka otse merekaabli kohal ning kostja kinnitust, et seal üritati takistusest vabaneda, on tõendatud, et hageja merekaabel lõhuti just laeva FLAGMAN 3 poolt. On usutav, et laev vedas endaga kaasas vana kaablit ning üritas sellest kogu aja vabaneda. Seejuures ei liikunud laev otse ankrupaigast I ankrupaika K, vaid liikus põhja, kirdesse, loode suunas jne, suundudes teadlikult nii sügavamasse osasse, kui ka Nygrundi madaliku poole. Lohistades ankrut ja selle küljes olevat vana kaablit takerdus FLAGMAN 3 hageja merekaablisse. Fakt, et kostja laev oli juba enne hageja kaabli lõhkumist takerdunud ka vanasse merekaablisse, kinnitab hageja väidet, et kostja laev oli hageja merekaablile ohtlik. Seejuures võis hageja kaabli lõhkuda nii kostja laeva ankur, kui ka kostja
laeva poolt kaasa lohistatud vana merekaabel ja selle külge takerdunud muud esemed (sh näiteks vanad ankrud jne).
8.Põhjendamatud on kostja väited süü puudumisest. Olukorras, kus kostjal ebaõnnestus ankru kättesaamine ankrualas I ja oli selge, et objekt, mis ankrut kinni hoidis oli piisavalt suur (objekti pikkus, raskus ja iseloom oli teadmata), on selgelt ebamõistlik ja lubamatu minna sõitma kaabli kaitsetsooni ja kaardile märgitud merekaabli kohale, rääkimata merekaabli kohal ankru vabastamise manöövrite tegemisest jne. Samuti ei saanud kostjale üllatusena tulla ilmateade. Seega oleks loogiline käitumine olnud ankru kinnijäämisel kohe abi kutsuda ning ankur tuukri abil vabastada juba ankrupaigas I. Isegi, kui kapten pidas vajalikuks minna proovima ankru vabastamist sügavamas vees, oli see tema kaalutlusotsus, mille tagajärgedega ta pidi arvestama. Lisaks, olukorras, kus ankru vabastamine sügavas vees ebaõnnestus, ei oleks kapten tohtinud merekaablit ületada. Kaabli kaitsetsoon on 0,5 meremiili mõlemale poole kaablit, mis on 926 meetrit ja see pidi olema kaptenile teada. Kaitsetsoonis on keelatud ankurdamine ja traalimine. Nimetatud asjaolu on Eesti merekaardil ka selgelt kirjas. Kapten pidi arvestama, et ankru küljes olev raske ese võib olla ohtlik. Kui sinna külge jäi FLAGMAN 3 ankur, võis sinna külge olla varem jäänud ka teiste laevade ankruid, mis on täiendavaks ohuks. Selles olukorras merekaabli kohale manööverdama minek ja ankru vabastamise katsete tegemine merekaabli kaitsealas on selgelt ebamõistlik ja lubamatu. Kostja väited hädaseisundist on ebaõiged. Kostjale olid ilmastikuolud teada, ometi lahkus kostja vabatahtlikult ja riski võttes ankrupaigast I. Samas ei suundunud kostja ankrupaika K, vaid tegi pikalt merel erinevaid manöövreid ankru vabastamiseks, sh pikaajaliselt merekaabli kohal. Kui laev oleks tõesti pidanud jõudma kiiresti ankrupaika K, oleks loogiline olnud sõita sinna otse ning oodata seal tuukrite saabumist. Seejuures ei ole kostja millegagi tõendanud, et ankrupaigast I lahkumine oli vajalik.
9.Kostja sai hageja kaabli lõhkumisest teada hiljemalt 03.05.2007, mil hageja esindajad viibisid kostja ankru vabastamise juures ankrupaigas K. Selleks hetkeks oli teada hageja merekaabli lõhkumise fakt. Viivise määr tuleneb VÕS § 113 lg-st 1. Vastavalt hagi hinnale 2 068 242,70 krooni arvestatud ja 30.04.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesumma on 421 468,20 krooni. Alates 01.05.2009 palub hageja viivis välja mõista kuni otsuse kohase täitmiseni viivisemääras, mis tuleneb VÕS § 113 lg 1. Kostja vastus
10.Kostja vaidles hagile vastu.
11.Hageja ei ole tõendanud oma kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, st tõendamata on väidetavalt kahjustatud FEC-2 kaabli kahjustamist puudutavad objektiivsed asjaolud. Hagiavaldusele ei ole lisatud mistahes dokumente, mis kinnitaksid FEC-2 kaabli väidetava kahjustamise aega. Selliseid dokumente ei ole hageja esitanud ka enne hagiavalduse esitamist. Hageja poolt on esitatud üksnes hageja enda poolt koostatud aruanded ning kokkuvõtted, milles on märgitud kaablirikke aeg, kuid mistahes andmeid kolmandate isikute poolt nende andmete kinnituseks esitatud ei ole. Ka hagiavaldusele lisatud Eesti Veeteede Ameti kirjast ja e-kirjast nähtuvalt on hageja kaablirikkest teatanud 03.05.2007 ning Veeteede Amet on laevade liikumise kohta seisukoha võtnud ning ekraanipiltide väljatrükid teinud lähtuvalt hageja poolt teatatud kaablirikke ajast. Tegelikkuses ei kajasta ükski hagiavaldusele lisatud väljatrükkidest laeva FLAGMAN 3 paiknemist sellel ajal, kui kaabel FEC-2 väidetavalt kahjustada sai – hagiavalduse kohaselt oli selleks kellaajaks 02.05.2007 kell 20.19, kuid kõik väljatrükid käsitlevad kas varasemat või hilisemat kellaaega.
12.Kostja peab oluliseks FEC-2 kaabli rikke kohta hagejast sõltumatute andmete esitamist, kuivõrd esmase informatsiooni kohaselt toimus kaablirike väidetavalt 02.05.2007 pisut peale kella 19.00,
millisel juhul ei saanuks ka teoreetiliselt tulla kõne alla kaabli kahjustamine FLAGMAN 3 poolt. Kuna hageja ei ole esitanud kolmandate isikute poolt FEC-2 kaabli rikke aega kinnitavaid tõendeid, siis peab kostja antud asjaolu hageja poolt tõendamata asjaoluks. Samuti ei vasta seetõttu tõele hageja hagiavalduses esitatud väide, et FLAGMAN 3 omanik ei eita laeva viibimist antud piirkonnas kahju tekkimise momendil – kostja on läbivalt kogu kohtueelse menetluse kestel olnud seisukohal, et antud asjaolu ei ole tõendatud. Kostja on kohtueelselt hageja esindajale selgitanud, et talle on mõistetamatu, kuidas oleks FLAGMAN 3 saanud kaablit FEC 2 kahjustada. Hageja esindaja on oma 21.07.2007 vastuskirjas kostja esindajale väitnud, et FLAGMAN 3 kahjustas kaablit püüdes vabastada ankrut ankrupaigas „I” takerdunud kaablist. Kaabli kahjustamine FLAGMAN 3 ankruga ei saanud olla võimalik. FLAGMAN 3 oli tõepoolest 02.05.2007 Muugal ankrupaigas „I” ankrus ning asudes kell 16.10 ankrut hiivama selgus, et ankur on takerdunud ankrupaiga põhjas olevasse vanasse elektrikaablisse ning ankrut ei õnnestu täielikult välja tõsta – sügavus ankrupaigas „I” oli ligikaudu 47 meetrit ning ankur jäi vette 35 meetri ulatuses. Laev asus ankrupaiga piires manööverdama, et ankrut takistusest vabastada, kuid ankrut täielikult tõsta siiski ei õnnestunud. FLAGMAN 3 informeeris ankru takerdumisest tõepoolest Veeteede Ametit, kuid on seda teinud üksnes takerdumise kohta ankrupaigas „I”, mitte kaabli FEC-2 väidetava kahjustamise kohas, nagu hageja on üritanud muljet jätta. Kuivõrd tõusis tuul ja ennustati tuulekiirust 13 – 15 meetrit sekundis, siis palus laev luba liikuda tuulevarju ankrupaika „K” ning selleks anti Muuga sadama poolt ka luba. Kell 16.45 õnnestus ankrut täiendavalt tõsta ning ankur jäi vette ligikaudu 25 meetri ulatuses ja laev asus teele ankrupaika „K”. Teel ankur täiendavalt ei takerdunud ja merepõhja ei puudutanud, kell 17.30 õnnestus veel ankrut tõsta ja ankur jäi vette ligikaudu 18 – 20 meetri ulatuses. Kella 21.40 ajal jäi ankur vette veel ligikaudu 17 – 18 meetri ulatuses. Enne kella 24.00 02.05.2007 heitis laev ankrupaigas „K” ankrusse. 03.05.2007 vabastati ankur ankrupaigas „K” tuukrite poolt takistusest. Seega oli FLAGMAN 3 ankur ajavahemikul kella 17.30 – 21.40 vees 17 – 20 meetri ulatuses. Tutvudes hagiavaldusele lisatud Veeteede Ameti väljatrükkidega nähtub, et mere sügavuseks FEC-2 kaabli väidetava kahjustamise ümbruses on 26 kuni 108 meetrit, sealjuures on sügavuseks 26 meetrit Nygrundi saare rannikul, mis jääb FEC-2 kaablist suhtelistelt kaugel. Rannikust kaugemal on meri sügavam ning seetõttu pidi mere sügavuseks FEC-2 kaabli asukohas olema rohkem kui 26 meetrit. Seda kinnitab muuhulgas ka hagiavalduse lisaks 13 oleva raporti lehekülg 9, millel on 06.05.2007 tehtud tööde osas märgitud, et kaablit on jätkatud kohtades, mille sügavuseks on vastavalt 47 meetrit ja 66 meetrit.
13.Kaabli vigastuste kirjeldustest tulenevalt ei saanud neid põhjustada FLAGMAN 3. Esiteks on hagiavalduse lisaks 4 olevas raportis nimetatud, et kaabel on ära lõigatud, puudub mistahes selgitus, kuidas FLAGMAN 3 oleks saanud seda teha. Teiseks ei saanud FLAGMAN 3 ka oma osaliselt vees oleva ankruga põhjustada kirjeldatud vigastusi, kuna ankur ega ka ankrukett merepõhja ei ulatunud. Kui isegi eeldada, et merepõhja ulatus ankrupaigas „I” FLAGMAN 3 ankruketi külge jäänud vana kaabel, siis ei oleks see sellise raskusega, mis saaks merepõhjas olevale tugevdatud kaablile tekitada kirjeldatud vigastusi – seda kuju kaotamiseni muljuda.
14.Ka eespool esitatud vastuväiteid arvestamata puuduks siiski alus hagiavalduse rahuldamiseks, kuna puudub kahju hüvitamise eelduseks olev kostja süü. Kostja suhtes vastutuse kohaldamiseks ja temalt kahju hüvitamise nõudmiseks peaks leidma tuvastamist kostja süü tekkinud kahju põhjustamises. Kui isegi jätta tähelepanuta väidetava kahju põhjustanud sündmuse aja tõendamatus ja kostja poolt kahju tekitamise võimatus, siis ei saaks kostja siiski olla tekkinud kahju eest vastutav, kuna ta ei oleks kahju tekkimises süüdi. Ei ole mistahes alust väita, et kostja oleks soovinud kahju tekkimist hagejale. Seega puudub kostja tahtlus kahju tekitamiseks. Samuti ei ole kostja hagejale väidetava kahju tekitamise aspekti silmas pidades käitunud hooletult või
raske hooletusega. Veeteede Ametit informeeriti FLAGMAN 3 ankrupaigast „I” lahkumisest ja kavatsusest liikuda ankrupaika „K”, võttes arvesse mere sügavust ning seda, kui sügavalt jäi ankur ankrupaigast „I” lahkudes vette, ei saa väita, et FLAGMAN 3 oleks olnud hooletu.
15.Kostja poolt kahju tekitamist eeldades tuleb asuda seisukohale, et ta on selle põhjustanud hädaseisundis. KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Kui eeldada, et FLAGMAN 3 sai vaatamata eespool esitatud vastuväidetele siiski oma ankruga FEC-2 kaablit kahjustada, siis ei saa seda lugeda õigusvastaseks. FLAGMAN 3 liikus täielikult tõstmata ankruga, mis hageja väitel FEC-2 kaablisse takerdus ja selle kaudu kaablit kahjustas, tugevnenud tuule tõttu, mis ei lasknud tal ankrupaika „I” jääda ja sundis ta liikuma tuulevarju ankrupaigas „K”. Seetõttu tuleb täielikult tõstmata ankruga liikumist hädaseisundis tegutsemiseks, kuivõrd ankrupaika „I” jäädes oleks seatud ohtu nii laeva säilimine kui ka meeskonnaliikmete elu ja tervis. Samuti oleks laeva hävimisel võinud tekkida naftareostus, mis oleks toonud kaasa looduse kahjustumise. Kui FLAGMAN 3 isegi oleks tõepoolest FEC-2 kaablit täielikult tõstmata ankruga liikumise tõttu kahjustanud, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli hädaseisundis tegutsemisega tekitatud kahjuga, mistõttu kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Maakohtu otsuse põhjendused
16.Harju Maakohus rahuldas 30.10.2009 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 068 242,70 krooni, 30.10.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 495 386,61 krooni ning alates 01.05.2009 VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras kuni kohtuotsuse täitmiseni.
17.Hageja on enda poolt esitatud väiteid tõendanud asja materjalide juurde lisatud serveriväljavõtte, süsteemiinseneri selgitusega, järelpärimistega Veeteede Ametile, Piirivalvele, sisemise kirjavahetusega ning Kalle Tomi selgituste ütlustega kaabelsideme katkemise momendi tuvastamise kohta. Nimetatud tõenditega on kohtu hinnangul tuvastatud, et 02.05.2007 kell 20.19 lõhkus kostjale kuuluv laev hagejale kuuluva merekaabli. Veeteede Ameti poolt esitatud vastusest teabepäringule nähtub, et 02.05.2007 kl 16.30 kandis laev ette ankru hiivamisest ja informeeris, et ankrukett ei ole klaar - takistuseks kaabel või vaier. Laev liikus N ja NE suunas üritades ankrut oma vahenditega vabastada. Kell 23.40 jäi FLAGMAN 3 ankrualasse „K“ asukohta 59°35, 6 N 025°00,6E ankrusse ja tellis uuringud Tuukritööde OÜ-lt. 03.05.2007 tuli info hagejalt, et lõhutud on valguskaabel asukohas 59°35, 86 N 024°51,55E Nygrundist SW. Asja materjalide juurde lisatud Eesti merekaart nr 610 kajastab kostja laeva liikumise suunda. Kostja on märkinud, et merekaardile kantud andmed ja merekaardil põhinevad väited ei lange kokku Veeteede Ameti pildi väljatrükkidelt nähtuvaga. Väited laeva liikumise seiskamisest ning vingerdamisest merekaabli kohal on ebaõiged, kuna FLAGMAN 3 ületas kaabli, mida on ka hageja avaldanud, mistõttu FLAGMAN 3 ei saanud enam peale kaabli ületamist seiskuda kaabli kohal. Samuti on kostja märkinud, et hageja kaabli võis lõhkuda teine alus, kuivõrd Piiriturvalisuse osakonna vastusele lisatud väljatrükkidest nähtub, et koos laevaga FLAGMAN 3 viibis ka laev Kurkse. Kõnealuse väite on aga hageja ümber lükanud, kuna eelnimetatud laev ületas Kurkse kaablit kell 20.00, seega oluliselt enne kaabli lõhkumist. Kõnealune asjaolu on tõendatud Veeteede Ameti asja materjalide juurde esitatud radarisalvestitega. Väited, et hageja poolt esitatud kaart ei kajasta radaripildist tulenevaid andmeid on alusetu, mis kohus tuvastas vastava salvestise vaatlusel.
18.Nii tunnistaja K. H. T. ütlustega kui ka muude asjas tähtsust omavate tõenditega on tõendatud, et kaabel katkes alates 20.19.44 (26.08.2009 kohtuistungi protokolli lk 3). Vastavalt tunnistaja
selgitustele nähtub see üheselt kaabilt läbiva info kontrolli teostanud serveri väljatrükist. Kuivõrd eelpool esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes ei ole võimalik kaabli rikkumine muul viisil, kuna muid laevu kõnealusel ajal selles suunas ei liikunud, siis on selge, et kaabli lõhkumise põhjustas kostja laev. Alusetud on kostja viited sellele, et hageja on muutnud väidetava kaabli kahjustamise kohta. Tunnistaja selgitustega luges kohus põhjendatuks selle, et hageja poolt kahjustuse kohta täpsustati igakordselt täpsemate sondeerimistega. Samuti kinnitab hageja väiteid see, et reaalselt kaabli rike leiti hageja poolt osundatud kohas. Seega kohus leidis, et on tõendatud kostjale kuulunud laeva poolt hagejale kuulunud kaabli lõhkumine, mis vastab VÕS § 10456 lg 1 p 5 tunnustele.
19.Hageja on palunud kahju hüvitamiseks välja mõista kostjalt 2 068 242,70 krooni ja 30.04.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 421 468,20 krooni. Kostja on kõnealusele vastu vaielnud, kuna leiab, et hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda kulutuste kandmist seoses vaidlusaluse kaabli parandustöödega, kuna hagiavaldusele lisatud tehnilise raporti kohaselt toimusid parandustööd 03.05.2007-08.05.2007, seejuures sõitis laev parandusi tegema 04.05.2007 ning saabus tagasi 07.05.2007. Samuti ei saa kostja hinnangul tõendada esitatud Draka arved hageja poolt kantud kulutusi, kuivõrd hinnapakkumised on tehtud pärast parandustööde tegemist. Hageja on märkinud, et Draka kaablite pakkumustega kinnitavad muu hulgas fakti, milline oli kaabli ja liigendi hind. Kohtu hinnangul on kostja taolised vastuväited ainetud, kuivõrd parandustööde käigus kasutas hageja ära oma laos olevad varud, mistõttu tuli soetada ärakasutatud laovaru asendamisena uued varuosad, millede hind on aga ajaga tõusnud. Põhjendatud on hageja väited selles osas, et kasutatud materjalide harulust arvestades on tal vajalik pidada piisavat laovaru, et tagada tekkinud kahjustuste kohene parandamine. Kohus leidis, et hageja nõue on, tuginedes asja materjalidele, põhjendatud ja tõendatud. Kuivõrd kostja on tekitanud hagejale kahju, mille kõrvaldamiseks on kasutatud hageja laovarus olevaid materjale, on mõistlik eeldada, et hageja saab oma laovaru samasse seisu, mis ta oli enne kahju tekkimist, mistõttu saab seda käsitleda ka kahjustatud isiku asetamisena olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja on tõendanud tema poolt tehtud kulutused merekaabli parandamisel. Kaabli parandamise käigus on tõstetud üles 3034 m kaablit ning paigaldatud 3060 m uut kaablit ja kaks liidet. Kaabli parandamise kulu nähtub 30.05.2007 esitatud kinnituskirjast. Tööjõukulusid on hageja tõendanud asja materjalide juurde lisatud hageja paigalduse ja hoolduse tunnitööhindadega Soomes, kuigi kostja on nimetatud tõendi asja materjalide juurde võtmisele vastu vaielnud, leidis kohus, et kõnealuse tõendiga on hageja tõendanud esitatud tööjõu kulude hüvitamise kohustust.
20.Hageja on 30.04.2009 esitatud menetlusdokumendis palunud kostjalt välja mõista muu hulgas kõrvalnõudena viivise. Viivise arvestus on esitatud viivisenõude esitamise seisuga, s.t 30.04.2009. Sissenõutavaks muutunud viivisesumma vastavalt hagi hinnale 2 068 242.70 krooni on 421 468.20 krooni. Kostja vaidles hageja nimetatud nõudele vastu, kuivõrd see on ebaõige ja põhjendamatu. Hageja on kostja hinnangul tuginenud ebakorrektsele õiguslikule alusele. Hagejal oleks võimalik arvestada viivist mitte varem kui alates hageja poolt kulutuste tegemisest. Hageja viivise arvestus ei saa seetõttu alata 04.05.2007, kuna selleks kuupäevaks ei olnud kulutusi teinud. Samuti asus kostja seisukohale, et kahju tekkimise ajast teadasaamise ajaks ei saa pidada üksnes väidetava kahju põhjustanud sündmuse toimumise aega, vaid selgunud peab olema ka hüvitamisele kuuluva kahju suurus, kui kahju tekitajale pole teada kui suur tema poolt tekitatud kahju on. Siis pole tal võimalik kahju hüvitada ning seega ka hüvitamiskohustuse täitmisega viivituses olla. Samuti osundas kostja, et hageja nimel on nõutava kahju hüvitise suurus esmakordselt nimetatud 31.05.2007 kirjas, mis on hagiavalduse lisa 2, milles on nõutud kostja vastust 18.06.2007, seega ei tule kohustusega viivitamine kõne alla mitte varasemast hetkest kui 19.06.2007. Võttes aga
arvesse, et hageja nimel edastatud 04.12.2007 kirjas on kostjale tasumiseks antud tähtaeg 14.12.2007, siis ei saa viivise arvestamine alata varasemast kuupäevast kui 15.12.2007.
21.Kohus leidis, et kuivõrd antud juhul rakendub viivise nõude esitamise alusena VÕS § 113 lg 3, mitte aga sama paragrahvi lõige 2 nagu seda on hageja ekslikult märkinud, tuleb viivist arvestada alates kulutuste tegemisest, mitte ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Nimetatud osas nõustus kohus kostja väitega, et viivist ei saa arvestada varem kui hageja poolt said vaidlusalused kulutused tehtud. Kohus leidis, et arvestades seda, et hageja poolt esitatud andmetel on kulutuste kandmise ajad erinevad ning mitte kõigi kategooriate osas ka tõendatud (nt Draka Comteq Finland OY tellimus), siis kohus pidas otstarbekaks lugeda viivise algust alates 01.07.2007, kuna see on viimane teadaolev esitatud arvete tasumise kuupäev. Nimelt on Draka pakkumistel antud hinnad kehtivad kuni 31.05.2007 ning tasumise ajaks 30 päeva (tl 27, 27/1). Seega oleks hagejal tulnud tasuda tellimuse eest hiljemalt 30.06.2007 muud arved kuulusid tasumisele varasemalt (tl 28, 29). Seega on viivise arvestamise ajaks 01.07.2007. Kostja viited sellele, et hageja andis kostjale täiendavaid aegu oma kohustuse tasumiseks ei oma tähendust, kuna kostja ei võtnud seda pakkumist vastu ega tasunud hageja poolt pakutud ajal. Seega kokkulepet poolte vahel kostja kohustuse ajatamiseks ei sündinud ja kostja ei saa sellisele hageja pakkumisele, mida kostja ise ignoreeris, tugineda hilisemas.
22.Arvestades eelnevat kohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud viivise osas 495 386,61 krooni vastavalt järgmisele arvestusele: 01.07.2007 – 31.12.2008 viivis põhivõlalt 2 068 242,70 krooni aastaintressiga 11% oli 342 195,00 krooni (2 068 242,70 kr / 365 p x 549 x 11%); 01.01.2009 – 30.06.2009 viivis põhivõlalt 2 068 242,70 krooni, aastaintressiga 10,5% oli 97 434,06 krooni (2 068 242,70 kr / 365 x 181 p x 9,5%); 01.07.2009 – 30.01.2009 viivis põhivõlalt 2 068 242,70 kr, aastaintressiga 9,75% oli 55 757,55 krooni (2 068 242,70 kr / 365 x 64 p x 8,00%). Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule teises koosseisus, või kui ringkonnakohus peab võimalikus tsiviilasjas teha asja arutamiseks maakohtule tagasi saatmata uue otsuse, siis teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või vähendada hageja kasuks väljamõistetava hüvituse ja viivise suurust. Menetluskulud jätta hageja kanda.
24.Kohus ei ole otsuses käsitlenud kostja vastuväidet hageja nõudele ning tema poolt esitatud tõenditena esitatud materjalidele, mille kohaselt hageja nõude aluseks olevad asjaolud nagu kaabli lõhkumise aeg ja koht on tõendatud üksnes hageja enda poolt koostatud või tema poolt avaldatu põhjal koostatud materjalidega. Samuti ei saa kohus otsuse põhjendamise ning otsuse tegemisel aluseks võetavatele tõendamise osundamise nõuet täita ebamäärase viitega „muudele asjas tähtsust omavatele tõenditele”. Tunnistaja K. H. T. on hageja töötajaga ning seega hagejaga sõltuvussuhtes oleva isikuga, mistõttu tema ütlused võivad olla mõjutatud hageja kasuks ning neid tuleks võtta reserveeritumalt kui sõltumatu kolmanda isiku ütlusi. K. H. T. ütlustes käsitletud väljatrüki puhul kaablit läbiva info kontrolli teostanud serverist ei ole tegemist dokumendiga, millel oleks iseseisvalt tõenduslik väärtus – ilma hagejaga seotud K. H. T. ütlusteta selle dokumendi sisu kohta ei luba mitte miski seda seostada käesolevas tsiviilasjas puudutatud hageja kaabliga, dokumendis kajastatud informatsioon on mõistetamatu ja selle adekvaatset käsitlemist pole võimalik kontrollida. Kuigi 26.08.2009 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja K. H. T. ütluste kohaselt oleks pidanud kaabli lõhkumisest informeerima Soome ametkonda FICORA, siis ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et vastav informeerimine toimus või milline kaabli purunemise aeg sellise informeerimise korral teatavaks tehti. Menetlusosaline ei saa täita TsMS § 230 lg 1 sätestatud kohustust oma väidete ja vastuväidete aluseks olevate asjaoludes tõendamiseks üksnes dokumentidega, mis on koostatud tema enda poolt või tema poolt avaldatu alusel, ega ka temast
sõltuva isiku ütlustega. Otsusest ei nähtu, et maakohus oleks antud aspektile ning kostja vastavasisulisele vastuväitele hageja poolt esitatud tõendite hindamisel mingisugustki tähelepanu pööranud.
25.Samuti pole otsuses käsitletud mitte ühtegi kostja poolt esitatud tõendit ega selgitatud, miks kohus seda teinud ei ole. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et kohus peab otsuses analüüsima kõiki tõendeid, ning põhjendama, kui ta mõnda tõendit ei arvesta. Kostja poolt esitatud tõendite analüüsimata jätmisega ja põhjenduste esitamata jätmisega, miks ta kostja poolt esitatud tõendeid ei arvesta, on Harju Maakohus TsMS § 442 lg 8 nõuet rikkunud ning tegemist ei ole seadusliku ja põhjendatud kohtulahendiga. Samuti on maakohtu poolt jäänud lahendamata 28.08.2009 kohtuistungil suuliselt ning samal kuupäeval ka kirjalikult edastatud kostja vastuväide kohtu tegevusele seoses täiendavate tõendite esitamisega.
26.Kaabli lõhkumise aeg 02.05.2007 kell 20.19 tuleneb üksnes hageja poolt avaldatust ning käesolevas vaidluses mitteosalevate isikute poolt ei ole kaabli väidetava lõhkumise aja osas midagi avaldatud. Samuti ei saa ajavahemikku 02.05.2007 kella 20.00-st kuni hageja poolt kaabli lõhkumise ajana nimetatud 20.19-ni pidada sedavõrd pikaks, et kaabli kahjustamine laeva Kurkse poolt oleks igal juhul olnud välistatud. Laev Kurkse ületas hageja kaabli hageja poolt kaabli kahjustamise kohana esialgu nimetatud kohale lähemal kui kostja laev FLAGMAN 3. Oluline on lisaks ka see, et hageja pool kaabli lõhkumise ajana nimetatud 02.05.2007 kell 20.19 oli kostja laev FLAGMAN 3 samuti hageja kaabli juba ületanud. Seetõttu ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuivõrd eelpool esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes ei ole võimalik kaabli rikkumine muul viisil, kuna muid laevu kõnealusel ajal selles suunas ei liikunud, siis on selge, et kaabli lõhkumise põhjustas kostja laev. Hageja poolt nimetatud kaabli lõhkumise asukoha lähedal liikus hageja poolt nimetatud kaabli lõhkumise aja paiku ka laev Kurkse. Kohtuotsuse tsiteeritud lõigus on täiendavalt arusaamatud kohtu viited kaabli rikkumise võimatusele muul viisil, kuivõrd mitte mingisugusest kaabli lõhkumise viisist pole juttu olnud, ning teiste laevade liikumisest selles suunas, kuivõrd kohus pole selgitanud, millist suunda on silmas peetud ja millist tähendust omab liikumise suund käesoleva vaidluse lahendamisel. Kostja ei nõustu ka selle kohtu seisukohaga, justkui oleks hageja esitatud merekaardile kantud laeva FLAGMAN 3 trajektoor sellel kajastatud adekvaatselt – täpsete kannete tegemine oleks võimalik üksnes igat punkti koordinaatidega määratledes või trajektoori väljatrükkimisel sellist informatsiooni kajastavast seadmest merekaardile. Antud juhul on aga trajektoor kantud kaardile käsitsi ning paigutab laeva FLAGMAN 3 hageja kaablile lähemale kui ta seda VTS-i radariandmete kohaselt oli.
27.Kostja ei nõustu kohtu seisukohtadega hageja nõude tõendatuse kohta. Hagiavalduse lisaks 10 oleva YIT Industrial and Networks Services Ltd. arve nr 6705850 seos käesolevas tsiviilasjas toimuva vaidlusega pole tõendatud. Hagiavalduse lisaks nr 13 oleva tehnilise raporti kohaselt toimusid parandustööd 03.05.2007 - 08.05.2007, seejuures sõitis laev merele töid tegema 04.05.2007 ning saabus tagasi 07.05.2007. Reaalselt tehti raporti kohaselt töid seega 05.06.05.2007. Sama raporti kohaselt kulutati tööde tegemiseks 3060 m kaablit ja üks kaabliühendus, kusjuures kaabel laaditi laevale 04.05.2007. Hagiavalduse lisadeks 8 ja 9 olevate Draka pakkumuste kohaselt on need hagejale esitatud 09.05.2007. Seega on pakkumused esitatud alles pärast seda, kui parandustööd olid juba tehtud. Samuti on Draka arve kaabli osas esitatud alles 2007.a oktoobris ning sellel näidatud kaabli kogus (15 150 m ehk 15 km ja 150 m) ei vasta käesolevas kaabli parandamiseks väidetavalt kulutatud kaabli hulgaga. Ka Draka arve kaabliühenduste kohta on esitatud alles 2007.a juulis ning ka sellel näidatud kaabliühenduste kogus ei vasta käesolevas vaidluses puudutatud kaabli parandamiseks väidetavalt kulutatud ühenduste kogusega – hagiavalduse lisa 13 kohaselt kasutati ühte ühendust, Draka arve on aga esitatud nelja ühenduse kohta. Seejuures on lisaks ka arvel näidatud tarne kuupäev 01.06.2007,
seega samuti kuupäev, millal kaabli parandustööd olid hagiavalduse lisa 13 kohaselt juba tehtud. Kõnealused Draka arved ei saa seega tõendada hageja poolt FEC-2 parandamisega kantud kulutusi. Hageja on 30.04.2009 menetlusdokumendile lisanud 02.06.2004 arve ja 30.03.2006 arved vastavalt kaabli ja liigendite kohta. Dokumentide ja neid käsitleva seisukohavõtu (hageja menetlusdokumendi p. 4 teine lõik) seos käesolevas tsiviilasjas kostjalt nõutava hüvitusega on kostja jaoks arusaamatu. Hageja esindaja selgitas 12.05.2009 kohtuistungil, et pole teada, et kaabli parandamiseks 2007.a kasutati just seda kaablit, mille ostmise kohta on esitatud 02.06.2004 arve, ja just liigendeid, mille ostmise kohta on esitatud 30.03.2006 arve, kuid seda ei saa välistada. Sellisel juhul oleksid kõnealused arve asjakohatud tõendamaks seda, kui suure kulutuse hageja remondiks vajalike materjalide hankimiseks tegi, ehk see asjaolu on käesoleva ajani jätkuvalt tõendamata. Hageja selgitustest tulenevalt on aga veelgi kindlam see, et kaabli remondiks kasutatud materjalide maksumuses seisneva kahju hüvitamisel ei saa lähtuda hagiavaldusele lisatud Draka arvetel näidatud maksumustest. Kui kaabli remondiks ei kasutatud Draka 2007.a arvetel näidatud materjale vaid varem soetatud materjale ning 2007.a soetati üksnes kasutatud varude asemele uued, tuleb hagejal tõendada, mis ajal ja millise maksumusega kasutatud materjalid soetati, ning hüvitamisele saaks kuuluda see maksumus, kuid seda pole hageja tõendanud. Kui isegi asuda seisukohale, et arvesse tuleb võtta ka 2007.a soetatud materjalide maksumust, siis ei saaks ikkagi kuuluda hüvitamisele kauba kogumaksumus 2007.a, vaid üksnes varasema hinna ja 2007.a hinna vahe selles ulatuses, milles kaupa käesolevas vaidluses puudutatud kaabli parandamiseks väidetavalt kasutati. Seega pole hageja esitanud asjakohaseid tõendeid selle kohta, kui suured olid tema väidetavad kulutused kaablile ja liigenditele seoses kaabli parandamisega.
28.Hagiavaldusele lisatud Relacom arve kohaselt on see esitatud mõõtmiste eest merel. Samas on hagiavalduse lisa 4 kohaselt kulutusi kantud seoses mõõtmistöödega maal, sama on nimetatud ka hagiavalduse lisaks 2 olevas kirjas. Arvel on kajastatud, et see käsitleb mõõtmisi merel, samuti on arvel spetsifitseeritud tasu lähetuse eest (kilomeetritasu ja reisi maksumus). Seega ei lähe väited kulutuste liigi kohta ja nende kohta esitatud arve omavahel kokku.
29.Hageja väidab, et tema töötajad tegid täiendavat tööd kokku 110 tundi, töötunni maksumuseks oli seejuures 112 EUR. Mitte millegagi ei ole tõendatud 12 320 EUR suuruse tasu maksmine hageja töötajatele. Hageja on 30.04.2009 menetlusdokumendis palunud oma töötajatele väidetavalt tasutud summas seisneva kahju suuruse määratleda kohtul. On mõistetamatu, miks peaks hagejal olema võimatu määratleda ja tõendada oma vastavat väidetava kahju suurust. Töötajate tasustamiseks tehtud väidetavate kulutuste suuruse tõendamise asemel on kostja 17.08.2009 menetlusdokumendiga esitanud Soome keelse dokumendi, mida kohus on otsuses nimetanud hageja paigalduse ja hoolduse tunnitööhindadeks Soomes. Antud dokument ei saa mitmetel põhjustel olla käesolevas asjas tõendiks hageja väidetavate tööjõukulude kohta. Esiteks puudub kõnealusel dokumendil mistahes viide selle kohta, kust see on väljatrükitud ning millal on vastav hinnakiri kehtinud. Teiseks ei ole keegi väljatrüki õigsust kinnitanud, mistõttu ei ole teada, kas selline hinnakiri üldse kunagi kehtinud on. Kolmandaks ei ole hinnakirjas ühekski tunnihinnaks 112 EUR. Samuti tuleb silmas pidada, et tegemist saaks olla üksnes hinnakirjaga, mida hageja kohaldas kolmandate isikute suhtes neile teenuste osutamisel, mis aga ei tähenda, et hageja oleks samasuguse hinnakirja alusel tasunud oma töötajatele. Kuivõrd hageja ei ole oma vastava kulu kohta tõendeid esitanud, siis oleks kohus pidanud antud nõude rahuldamata jätma.
30.Kohus pole tuvastanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid ega analüüsinud kostja vastuväited süü puudumise kohta. Kohus on leidnud, et on tõendatud kostjale kuulunud laeva poolt hagejale kuulunud kaabli lõhkumine, mis vastab VÕS § 1045 (otsuses § 10456) lg 1 p 5 tunnustele. Kohus ei ole tuvastanud kostja poolt hagejale väidetavalt
õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid. Kohus pole otsuses nimetanud kostja õigusvastast tegevust, tuvastanud kostja süüd selle toimepanemisel ega põhjusliku seose olemasolu tegevuse ja väidetava kahju vahel. VÕS § 1043 sätestab, et kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Osundatud sättest tulenevalt tuleks lisaks õigusvastaselt tekitatud kahju suuruse tõendamisele kahju hüvitamise nõudmiseks esmajärjekorras tuvastada kahju tekitaja käitumise õigusvastasus, süü kahju tekitanud teo sooritamisel ning põhjuslik seos õigusvastase teo ning sellega tekitatud kahju vahel. Ühtegi nimetatud asjaoludest pole kohus käesolevas tsiviilasjas tuvastanud. Kohtu otsuses on üksnes väidetud, et kostjale kuulunud laev on hageja kaabli lõhkunud ning kaabli rikkumine muul viisil pole võimalik, kuid puudub mistahes selgitus ja põhjendused selle kohta, mil moel kostjale kuulunud laev kaabli kohtu hinnangul lõhkus. Seega puudub kohtuotsuses kostjale süüks pandava õigusvastase ning hagejale väidetavalt kahju tekitanud teo kirjeldus ja kohtu seisukohavõtt selle kohta, milles konkreetselt kostja väidetavalt kahju tekitanud tegevus seisnes. Kostja laeva FLAGMAN 3 poolt ei olnud hageja kaabli kahjustamine võimalik. Maakohus ei ole otsuses neid vastuväiteid üldse käsitlenud ega ka põhjendanud, kuidas kaabli kahjustamine siiski võimalik oleks olnud, ning on sellega rikkunud TsMS § 442 lg 8 kohtuotsuse põhjendava osa kohta sätestatud nõuet. Osundatud puudusest tulenevalt puudub kohtuotsuses ka põhjendus selle kohta, milles ja millistest õiguslikest alustest tulenevalt seisnes kostja tegevuse õigusvastasus. Kostja käitumist ei saa lugeda õigusvastaseks üksnes viitega VÕS § 1045 lg 1 p 5, kuivõrd antud juhul pole kohtu poolt hageja omandi kahjustamist ja vastavat õigusvastaseks peetavat tegu määratletud. Määratlemata väidetavalt kahju tekitanud õigusvastast tegevust ning tegevuse väidetava õigusvastasuse õiguslikku alust pole võimalik lugeda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid tuvastatuks. Lisaks sellele puudub kohtuotsuses mistahes põhjendus väidetavalt õigusvastase teo ja sellega tekitatud kahju vahelise põhjusliku seose kohta, mistõttu ka see õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude komponent on kohtulahendis sisustamata. Seetõttu on maakohtu otsus tsiviilasja lahendamise seisukohalt määravates küsimustes põhjendamata ning kuulub tühistamisele.
31.Kohus ei ole analüüsinud kostja tegevuse õigusvastasust välistavaid vastuväiteid hagiavaldusele. Kostja süüd hagejale väidetava kahju põhjustamisel pole kohtuotsuses tuvastatud ning kohtulahendis puudub seisukohavõtt ja analüüs kostja süü vormi osas. Kostja pole käitunud tahtlusega hagejale kahju tekitada, samuti puuduvad põhjendused selle kohta, et kostja oleks käitunud kas hooletult või raske hooletusega ning sellise käitumisega hagejale kahju tekitanud. Mitte mingisugust tähelepanu pole kohtus pööranud ka kostja selgitustele ja tõenditele selle kohta, et tema poolt 02.05.2007 ankrupaigast „I” ankrupaika „K” liikumine toimus hädaseisundis, mis VÕS § 1046 lg 2 p 3 sätestatust tulenevalt kostja tegevuse õigusvastasuse välistab isegi siis, kui kostjat saaks lugeda hagejale ühest ankrupaigast teise liikumisega kahju tekitanuks. Ka merekonsultatsioonifirma IMCS Eesti AS on oma asunud seisukohale, et ankrupaika „K” liikumine oli ohutuse ja laeva, meeskonna ja lasti säilimiseks vajalik. Ankrupaigast „I” ankrupaika „K” liikumine hageja kaablit ületamata polnud võimalik ning ankrupaiga vahetamiseks oli laeval Eesti ametkondade nõusolek. Kui FLAGMAN 3 isegi oleks tõepoolest hageja kaablit oma liikumise tõttu kahjustanud, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli hädaseisundis tegutsemisega tekitatud kahjuga, mistõttu kostja ei ole hagejale VÕS § 1045 lg 2 p 3 sätestatust tulenevalt õigusvastaselt kahju tekitanud. Kostja süü ja tema tegevuses õigusvastasuse puudumist käsitlevad küsimused oleks maakohtu otsuses pidanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatust tulenevalt analüüsimist leidma, mistõttu kohus on teinud ebaõige ning menetlusnormidest tulenevatele nõuetele mittevastava otsuse.
32.Isegi kui ei esineks kõiki eespool esitatud hageja nõude rahuldamist välistavaid asjaolusid, siis oleks kohus pidanud hageja poolt nõutud hüvitust VÕS § 140 lg 1 alusel vähendama. Kostjalt hageja nõutava hüvituse väljamõistmine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja nõue põhineb asjaoludel, mille kohta tõenditena esitatud dokumendid on koostatud valdavalt tema enda poolt või mida on selgitanud hagejast sõltuv isik. Samuti puudub selgitus ja tõendid selle kohta, et kostja tegelikult hageja kaablit kahjustas või mil moel ta seda tegi. Samuti pole tõendatud hageja poolt kaabli kahjustamisega seonduvalt väidetavalt kantud kahju suurus. Selle tõttu peaks hageja nõue jääma tervikuna rahuldamata, kuid kui isegi sellest hoolimata pidada võimalikuks nõude rahuldamist, siis tuleks hageja kasuks väljamõistetavat hüvitise summat nõude aluseks olevate asjaolude ebaselgust silmas pidades vähendada. Hüvitise vähendamisel omab tähtsust ka kostja poolt ankrupaiga vahetamine tulenevalt hädaseisundist ja vajadusest tagada laeva, meeskonna ja lasti ohutus ning ära hoida võimalik naftareostus, mis oleks võinud laeva tormi kätte jäämisel aset leida. Samuti on hageja esindaja 12.05.2009 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et hageja kaabel oli kindlustatud. Kindlustuse olemasolu tuleb kahju hüvitamisel VÕS § 140 lg 1 kohaselt arvesse võtta ning hüvitist vähendada.
33.Kohus on kostjalt hageja kasuks viivise väljamõistnud ebaõigesti. Kuivõrd käesolevas vaidluses käsitletud juhul ei ole leidnud tõendamist hageja hagiavalduse põhiväited – s.o. kaabli kahjustamise aeg ja koht, kaabli kahjustamine kostja poolt ning hageja poolt kulutuste kandmine kaabli kahjustamisega seonduvalt – ning igal juhul puudub ka kostja süü väidetavas kahju tekitamises, siis peab hagiavaldus põhinõude osas jääma rahuldamata, mistõttu ka kostja vastu esitatud viivise nõue ei saa rahuldamisele kuuluda. Seetõttu on kohus kostjalt hageja kasuks mistahes summas viivise väljamõistmisel eksinud. Kohus on viivise arvestamise perioodi algusaja käsitlemisel vastupidiselt kohtuotsuses eespool hageja kahju tõendatuse suhtes avaldatule märkinud, et mitte kõigi kategooriate osas, näiteks Draka Comteq Finland Oy tellimuse puhul, ei ole kulutuste kandmise aeg tõendatud. Seega on kohus antud lõigus vastupidiselt varem avaldatule olnud sunnitud möönma, et kulutuste kandmine hageja poolt ei ole tõendatud. Kostja on veendumusel, et tõendamata kulutuste hüvitamise nõudelt ei ole võimalik viivist arvestada ka mitte alates 01.07.2007 ning kohus oleks pidanud tõendamata kulutuste osas jätma rahuldamata nii hüvitusnõude kui ka hüvitusnõudelt arvestatud viivisenõude. Tulenevalt hageja poolt kohtueelselt edastatud kirjades kostjale hüvituse tasumiseks antud tähtaegadest, millest viimane lõppes 04.12.2007 kirja kohaselt 14.12.2007, ei tule hageja kasuks viivise arvestamine põhimõtteliseltki kõne alla varasemast kuupäevast kui 15.12.2007. Asjaolu, et kostja ei nõustunud hageja kirjas avaldatud nõude täitmisega, ei muuda siiski seda, et hageja andis kostjale kohustuse täitmiseks ning enne selle tähtaja möödumist ei saa kostjat käsitleda hageja nõude täitmisega viivituses olevana. Isegi kui pidada viivisenõude esitamist vaatamata eespool osundatule õigustatuks ning kostjalt hageja kasuks viivise väljamõistmist mingisuguses osas võimalikuks, siis tuleb viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel vähendada. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud kostjalt hageja kasuks välja viivise, mille suurus oli kohtu arvestuste kohaselt ligikaudu neljandik esitatud põhinõudest. Sedavõrd suur viivis on ebamõistlik ning kuulub vähendamisele. Viivise vähendamisel tuleb silmas pidada ka seda, et hageja on hagiavalduse kohtusse esitanud rohkem kui aasta peale väidetavat kaabli kahjustamist ja viivise nõude veel omakorda 10 kuud pärast hagiavalduse kohtusse esitamist, mistõttu viivise arvestamine kuni viivisnõude esitamiseni 30.04.2009 on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
34.Otsuse resolutiivosa ja ka põhjendavas osas viivise osas avaldatu on ebaselge. Isegi kui hageja poolt esitatud viivise nõude rahuldamise võimalikkust aktsepteerida, siis oleks kohus pidanud kuni 30.10.2009 arvestatud ja konkreetse summana väljendatud viivise summa kohtulahendis nimetamisel tegema viite VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise arvestamisele alates
31.10.2009, mitte aga 01.05.2009. Seega on kohtulahendi resolutiivosas viivise suhtes märgitu igal juhul ebaõige. Samuti jääb kohtuotsuses avaldatud arvestusest ebaselgeks, milliseid viivisemäärasid on kasutatud perioodide kohta 01.01.2009-30.06.2009 ning 01.07.200930.10.2009 (otsuses on viivise arvestuse punktis 3 küll märgitud perioodi viimase kuupäevana 30.01.2009, kuid eeldatavasti on tegemist eksitusega ja silmas on peetud kuupäeva 30.10.2009) – arvutustes on aastaintressiks vastavalt nimetatud määrasid 10,5% ja 9,75%, kuid sulgudes esitatud arvutuste puhul on näidatud määrasid 9,5% ja 8,0%. Kohtuotsuses esitatud viivise arvestuse punktis 3 avaldatust nähtuvalt peaks arvestused olema koostatud lähtudes viivituses oldud päevade arvust 64 päeva, kuid kui lähtuda kohtu poolt leitud viivise summast ning sulgudes esitatud arvandmetest on viivise arvestuse perioodi pikkuseks olnud 122,9 päeva. Arvestusperioodi pikkusena täispäevade asemel murdosa kasutamine on ebaõige ning on mõistetamatu ka see, millisel alusel kohus sellist lähenemist kohaldanud on. Samuti ei saa perioodi puhul 01.07.200930.10.2009 periood kuidagi olla pikem kui 122 päeva. Maakohtu otsus viivise osas on esitatust nähtuvalt seega ebaselge ning vastuoluline, mistõttu otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 sätestatud seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Hageja ei ole apellatsioonkaebusega nõus, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel kostjalt põhinõudena väljamõistmisele kuuluva summa osas muutmata. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja eksinud viivisearvestuses ning selles osa tuleb maakohtu otsust parandada. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
37.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 02.05.2007 katkes hagejale kuuluv merekaabel. Erimeelsust ei ole ka selles, et nimetatud kuupäeval ületas katkenud merekaablit kostjale kuuluv laev FLAGMAN-3, millel oli enne kaabli ületamist ja kaabli ületamise ajal raskusi ankru hiivamisega, kuna ankur oli millessegi takerdunud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on lõhutud merekaabli ära parandanud.
38.Kolleegium leiab, et kõnealuse juhul kuuluvad kohaldamisele VÕS § 53 ptk. 2. jaos sätestatud riskivastutuse normid, mille eesmärgiks on kaitsta eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes. Riskivastutuse kohaselt on kohustatud isikuks suurema ohu allika valitseja, kes vastutab suurema ohu allika valitsemisega seoses tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta pani toime õigusvastase teo ja kas ta oli kahju põhjustamises süüdi. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS § 1056 lg 1 teise lause järgi vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. VÕS § 1056 lg-d 1 ja 2 kohalduvad üldsätetena kõikide suurema ohu allika valitseja riskivastutuse juhtude suhtes.
39.Riskivastutuse kohaldamise eeldusteks on kahju tekitamine, suurema ohu allika valitsemine, suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus, põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise ja kahju vahel ning seaduses
sätestatud vastutust välistavate asjaolude puudumine. Viidatud eeldustest tulenevalt peab riskivastutuse kohaldamiseks kannatanu lisaks kahju olemasolule ja suurusele tõendama üksnes põhjusliku seose olemasolu suurema ohu allika toime ja kahju vahel. Riskivastutuse kohaldamisel ei ole vajalik tuvastada suurema ohu allika valitseja tegu kui kahju põhjust, samuti ei pea kannatanu tõendama suurema ohu allikat valitsenud isiku teo õigusvastasust ega süüd.
40.Vaidlust ei ole hagejale kuuluva merekaabli kahjustamise fakti üle ehk selle üle, et hagejale kuuluv merekaabel purunes. Laeva valitsemise üle puudub samuti vaidlus, s.t, et erimeelsust ei ole selles, et kostja oli kaabli väidetava purunemise hetkel laeva FLAGMAN-3 omanikuks ja valdajaks. Küsimusele, kas kostja laeva saab kõnealusel juhul pidada suurema ohu allikaks, tuleb kolleegiumi arvates vastata jaatavalt. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja laeval oli ankru hiivamisega raskusi ning ankur oli millessegi takerdunud. Asjaolu, et ankur ei ulatunud kostja väitel kaabli ületamise ajal merepõhjani, ei tähenda, et põhjani ei ulatunud ja mööda merepõhja ei lohisenud ese, millesse laeva ankur oli takerdunud. Kolleegiumi arvates kujutab hiivamata ankruga laev, mis lohistab takerdunult enese järel teadmata objekti eset kõrgendatud ohutu merepõhja paigaldatud merekaablitele ning kaabli lõhkumine tähendab otseselt sellise ohu realiseerumist.
41.Põhjusliku seose osas suurema ohu allikale iseloomuliku riski ning hagejale tekkinud kahju vahel nõustub kolleegium maakohtu poolt sündmuste käigu, s.t kaabli purunemise aja ja koha ning kostja laeva liikumise kohta esitatud tõenditele antud hinnanguga. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et kaabel katkes 02.05.2007 kell 20.19 ning seda tõendavad tunnistaja süsteeminseneri K. H. T. ütlused (II kd, tl 163), serveri väljatrükk (tl 142-143) ja VTS videosalvestusest nähtuv kostja laeva liikumine (II kd, tl 1 ja 2 vahel asuv CD plaadi salvestus ning II kd tl 96-141 asuv salvestuse väljatrükk). Samuti kinnitavad kaabli katkemist hageja poolt väidetud ajal ja kohas kapten Rein Raudsalu arvamus, mille spetsialist on andnud kohtule esitatud VTS videomaterjali analüüsides (I kd, tl 204). Kaabli katkemise koha kindlaksmääramise kohta on andnud ütlusi K. H. T. (II kd, tl 163) ning hageja on esitanud YIT tööde sellekohase raporti (I kd, tl 31-41, tõlge I kd, tl 218-223). Kostja ei ole omalt poolt kaabli katkemise teistsuguse aja või koha kohta tõendeid esitanud. Kostja vastuväited ja esitatud tõend (II kd tl 94-95), mille kohaselt ei ole kapten R. R. arvamus erapooletu ei ole asjakohased. Kapten R. R. on oma järeldused teinud kostja laeva liikumise pinnalt ning jõudnud kolleegiumi arvates põhjendatud järeldusele, et kostja laeva kiiruse ja kursi muutumine kaabli ületamise järel viitab sellesse takerdumisele. Kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega mõistetavat põhjendust, miks kostja laev kaablit ületades kurssi ja kiirust pidi muutma ja kaabli kohal manööverdama, ei ole põhjust hageja tõenditest tulenevas järelduses, et sellise käitumise põhjuseks oli kaablisse takerdumine, põhjust kahelda. Maakohtu järeldus, et kaablit ei saanud lõhkuda kaablit ületanud laev Kurkse, on paikapidav, kuna Kurkse ei ületanud kaablit selle katkemise ajal ega katkemise kohast. Nimetatu nähtub selgelt laevade liikumise kohta esitatud tõenditest (II kd, tl 1 ja 2 vahel asuv CD plaadi salvestus ning II kd tl 96141 asuv salvestuse väljatrükk). Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et Kurkse oleks sarnaselt kostja laevale lohistanud kaablikaitse tsoonis enese järel ankrut või muud eset, mis oleks võinud kaablisse takerduda. Erinevalt kostja laevast ületas Kurkse kaabli kurssi ja kiirust muutmata, mis viitab kaablisse takerdumisest tuleneda võinud takistuste puudumisele. Kuna muid laevu peale kostja laeva ja laeva Kurkse, mis oleksid võinud kaablit ohustada kaabli katkemise ajal katkemise piirkonnas ei olnud, ning esitatud tõendid välistavad võimaluse, et kaabli lõhkus ära laev Kurkse, on maakohus õigesti pidanud kaabli lõhkujaks ja sellega seoses hagejale kahju tekitajaks kostja laeva. Esineb nii kahju vajalik kui õiguslik põhjus ning vastutust tekitav ja täitev kausaalsus.
42.Hüvitamisele kuuluva kahju suuruse osas on kostja kaebuse põhjendustes korranud hagile esitatud vastuväidetes väljendatud seisukohti ning on endiselt veendumusel, et hageja poolt esiletoodud
kaabli parandamise kulutused ei ole põhjendatud. Maakohus on kostja sellekohastele vastuväitele otsuses piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohtadega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendust korrata. Maakohus on analüüsinud esitatud kulutõendeid seaduse kohaselt ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt maakohtuga võrreldes erinevat seisukohta. Kostja väide, et kahju suuruse kindlaksmääramisel saab võtta aluseks parandamiseks laovarude arvelt kasutatud kaabli kunagist soetamise maksumust ehk väärtust, millega kaabel lattu osteti, ei ole paikapidav. Asja kahjustamise korral on kaitstavaks huviks esmajoones omaniku huvi asja taastamise vastu ja seetõttu lähtub asja kahjustamise korral nõude ulatust reguleeriv VÕS § 132 lg 3 kahju ulatuse kindlakstegemisel endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Nimetatud sätte kohaselt tuleb kannatanule hüvitada asja või selle terviklikkuse taastamise kulutused, kui asja taastamine on võimalik ja lubatud. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul õigustab kaabli parandamisele tehtud kulutuste hüvitamist hageja poolt nõutud ulatuses kostja poolt vaidlustamata asjaolu, et hagejal tuleb kaabli parandamisele kulunud laovaru tänaste hindadega uuesti soetada. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilikku väärtust, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kaabli parandamisele kulunud tööjõukulutusi on hageja nõudnud tavapärase tööjõu maksumusega võrreldes väiksemas ulatuses (I kd tl 30) ja seetõttu ei ole kostja väited liigkõrge tööjõukulu kohta põhjendatud. Et hageja poolt nõutav tööjõukulu hüvitus on tavahindadega võrreldes väiksem, saab järeldada ka tunnistaja K. H. T. ütlustest, kes on tööde käiku ja hindade kujunemist selgitanud (II kd, tl 164-165) ning kinnitanud, et tavapäraste hindade juures oleks parandustööde maksumuseks kujunenud mitte hageja poolt nõutud 12 320 eurot, vaid 32 000 eurot. Maakohus on õigesti märkinud, et VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikust lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid selle kohta, et katkenud kaabli oleks saanud materjali või tööjõu hinna osas parandada väiksemate kuludega, on maakohus hagi põhinõude osas õigesti täies ulatuses rahuldanud. Tuleb silmas pidada, et lepinguvälise kahju tekitamise juhtum on kahjustatud isiku jaoks reeglina sundolukord ja seetõttu annab deliktiõigus kogu kahju hüvitamise põhimõtte kõrval ka üldise õigustuse lepinguõigusega võrreldes mõnevõrra kaugemale ulatuvamate kahjuhüvitiste väljamõistmiseks. See tähendab, et kahju kannatanult ei saa oodata, et ta peaks kahju likvideerimiseks valima ilmtingimata kõige odavama võimaluse või et ta peaks sellise võimaluse leidmiseks tegema märkimisväärseid pingutusi või kulutusi.
43.Riskivastutust välistavaid asjaolusid kõnealusel juhul kolleegiumi arvates ei esine. Kostja ei ole esitanud mõistetavat põhjendust, miks oli vaja hiivamata ankruga, mille küljes lohises teadmata ese hageja merekaablit ületada ja selle kohal manööverdada. Kostja väited, et laev oli sattunud tormiohtu on jäänud paljasõnalisteks. Puuduvad tõendid, et kõnealusel kuupäeval ja kellaajal olnud ilmastikutingimused olid kostja laevale ohuks või laeva liikumise kontrollimist takistanud. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi mõistetavat põhjendust, miks ei liigutud Prangli saare varju otse, vaid otsiti väidetavat tormivarju merekaabli kaitsetsoonis manööverdades.
44.Kahju hüvitamise juhtudel sätestab VÕS § 113 lg 2 erandliku viivise arvestamise algusaja. Maakohtu seisukoht, et kohaldada tuleks VÕS § 113 lg-t 3 on ebatäpne, kuna VÕS § 113 lg-2 kuulub kahju hüvitiselt arvestatava viivise puhul kohaldamisele ka juhul, kui kahju seisneb kahju likvideerimiseks kulutuste tegemises. VÕS § 113 lg 2 kohaselt on viivise arvestamise alguseks aeg, mil võlgnik sai kahjust teada või pidi teada saama. Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt on kostjale teatatud merekaabli lõhkumisest 04.05.2007 e-kirjaga (I kd, tl 20) ning 31.05.2007 advokaadibüroo Carstén & Snellman nõudega (I kd, tl 16-18). Nimetatud tõenditest tulenevalt
peaks viivise arvestus algama varasemast ajast, kui maakohtu poolt märgitud 01.07.2007. Kuna aga hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning kostja on pidanud viivise alguse ajaks maakohtu poolt õigeks peetud kuupäevast veel hilisemat kuupäeva, ei pea kolleegium võimalikuks maakohtu otsust viivise arvestamise aja alguse osas muuta. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
45.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on arvestanud viiviseid ebaõiges määras. Maakohus on eksinud seadusest tulenevates viivise määrades alates 01.07.2008 ja seetõttu tuleb maakohtu otsust viiviste väljamõistmise arvestuse ja summa osas muuta. Apellatsioonkaebuses esiletoodu põhjal tuleb täpsustada ka maakohtu otsuse ebaselget resolutsiooni. Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 2 märkinud, et lisaks põhinõudele tuleb kostjalt viivistena välja mõista 30.10.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning lisaks viivise alates 01.05.2009 VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Nimetatud sõnastusest võib teha eksitava järelduse, et maakohus on mõistnud perioodi 01.05.2009-30.10.2009 eest välja topelt viivise. Resolutsiooni tuleb täpsustada ja mõista edasiulatuv viivis välja alates maakohtu otsuse tegemisest.
46.Võttes aluseks maakohtu poolt põhjendatuks peetud viivise arvestamise alguse kuupäeva 01.07.2007 ning arvestades seda, et kostja on vaidlustanud kohtuotsust lisaks viivise arvestuse algusajale ka viivise määrade osas, peab kolleegium põhjendatuks mõista kostjalt perioodi 01.07.2007-31.12.2007 jääva 184 päeva eest 114 688,31 krooni (intressimäär 11%), 01.01.200830.06.2008 jääva 182 päeva eest 113 131,74 krooni (intressimäär 11%), perioodi 01.07.200831.12.2008 jääva 184 päeva eest 98 778,37 krooni (intressimäär 9,5%) ning perioodi 01.01.200930.10.2009 jääva 303 päeva eest 137 353,98 krooni (intressimäär 8%), kokku 463 952,40 krooni. Alates maakohtu otsususte tegemise kuupäevas kuni põhinõude täitmiseni tuleb kostjalt mõista välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras.
47.Viivise suurus ei ületa põhinõuet ning viivise vähendamiseks alust andvaid asjaolusid ei ole kostja esile toonud. Viivise tekkimine ja suuruse kasvamine on sõltunud üksnes kostja enese tegevusest. Kostja soovimatus kahjutekitamisest tulenenud kohustust täita ei saa olla õigustus viiviste vähendamiseks.
48.Kuna kostja ei nõustunud ringkonnakohtu istungil hageja poolt pakutud kompromissettepanekuga, mis oleks kostjalt väljamõistmisele kuluvaid viiviseid oluliselt vähendanud, jätab kolleegium kohtumenetluse kulud, vaatamata apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele TsMS § 162 lg 3 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.