Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
02. aprill 2026.a, Tallinnas
Tsiviilasi
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi OÜ Ekspertiis ja M Ki vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
20 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
2-24-13061
ja
nende Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Priit Kirotar Kostja 1: OÜ Ekspertiis (registrikood 16621744), Kostja seaduslik esindaja: M K (isikukood xxx) Kostja 2: M K (isikukood xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 17.03.2026.a Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Priit Kirotar
3.Mõista OÜ-lt Ekspertiis ja M Kilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja võlgnevus summas 12 316,67 eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress 1916,67 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 400 eurot.
4.Mõista OÜ-lt Ekspertiis ja M Kilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt summas 10 000 eurot määras 0,2 % päevas alates 29.08.2024.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 7683,33 eurot.
Jätta kõik menetluskulud solidaarselt OÜ Ekspertiis ja M Ki kanda.
6.Mõista OÜ-lt Ekspertiis ja M Kilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud summas 2253,63 eurot, millest 1203,63 eurot on kulunud õigusabile ja 1050 eurot on tasutud riigilõiv.
7.Mõista OÜ-lt Ekspertiis ja M Kilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt summalt 2253,63 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse 1
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule 29.08.2024.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx OÜ (laenuandja) ja OÜ Ekspertiis (kostja 1) 19.04.2023.a laenulepingu nr Xxx, mille alusel andis laenuandja kostjale 1 laenu 10 000 eurot ning kostja 1 kohustus tasuma laenujäägilt 5 % intressi kuus. Laenuleping oli oma olemuselt vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja andis laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt intressi kuni laenusumma tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni. Teostatud maksetest luges laenuandja tasutuks 5900 euro ulatuses intressid ja 24 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Kostja 1 on jätnud ülejäänud laenusumma tähtaegselt tagastamata, mistõttu ütles laenuandja kostjaga 1 laenulepingu 01.08.2024.a alates 08.08.2024.a üles. Laenuandja ja kostja 1 juhatuse liige M K (kostja 2) sõlmisid 19.04.2024.a kostja 1 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr Xxx. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenulepingust tulenevate nõuete eest summas kuni 20 000 eurot. Laenuandja ja Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) sõlmisid 22.08.2024.a nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse 10 000 eurot, intressi 1916,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 400 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 0,2 % päevas, kuid mitte rohkem kui 7683,33 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja on teinud kostjale kompromissiettepaneku, mille kohaselt peavad kostjad tasuma hagejale põhinõude katteks summa 10 000 eurot, intressi summas 1916,67 eurot, viivist summas 1480 eurot ning hageja menetluskulude katteks 1538,41 eurot. Kostjad kohustuvad eeltoodud summa tasuma hageja arveldusarvele 700 euro suuruste osamaksetena igakuiselt 10.kuupäevaks alates 10.11.2024.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivist 0,2 % päevas võlgnetavalt summalt kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kostjate vastuväited ja põhjendused
3.Kostjad kinnitavad vastuses hagiavaldusele, et on võlgnevusest teadlikud. Laenuleping on sõlmitud kostja 1 jaoks väga ebasoodsatel tingimustel ja väga kõrge intressimääraga. Kostja 1 on laenuandjale maksnud ca 6000 eurot, mis on 60 % laenusummast. Kostja 1 ei oleks lepingut sõlminud, kui laenuandja oleks kostjale 1 laenulepingu tingimusi piisavalt selgitanud. Kostjad tegid hagejale kompromissiettepaneku, mille kohaselt loevad pooled, et laenuandjale juba tasutud summast pool (2962 eurot) loetakse põhivõla tasumiseks ning kompromissi korras tasuvad kostjad 7038 eurot põhivõla katteks maksegraafiku alusel. Hageja loobub intressi- ja viivisenõudest. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis 2
asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.09.2024.a kohtumääruses (dtl 28-31).
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) xxx OÜ laenuandjana ja kostja 1 laenusaajana sõlmisid 19.04.2023.a vaba tagasimaksega laenulepingu nr Xxx, mille alusel sai kostja 1 laenu 10 000 eurot (dtl 9-15); 2) Kostja 1 pangakontole kanti laenu summas 9900 eurot, sest 100 eurot arvestati lepingu tasu katteks (dtl 16); 3) Kostja 1 kohustus tasuma laenujäägilt intressi 5 % kuus; 4) Kostja 1 tasus algselt intressi kohaselt, kostja 1 on jätnud intressimaksed tasumata alates
12.osamakselt (dtl 18-19); 5) Laenuandja ütles laenulepingu üles alates 08.08.2024.a (dtl 17); 6) Laenuandja ja kostja 2 sõlmisid 19.04.2024.a käenduslepingu nr Xxx laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks ning kostja 2 kui käendaja vastutuse maksimaalne summa oli 20 000 eurot (dtl 21-22). 7) Laenuandja loovutas laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale ja kostjatele on nõude loovutamisest teatatud (dtl 23).
7.Kostjate 04.10.2024.a esitatud vastusest hagiavaldusele saab kohus aru, et kostjad möönavad, et kostjatel on hageja ees võlgnevus. Kostjad leiavad, et laenuleping oli sõlmitud ebamõistlikel ja ebasoodsatel tingimustel, sest pooltel polnud kokku lepitud laenu tagastamise tähtaega. Kostjad leiavad, et laenulepingu intressimäär 5 % kuus on ebamõistlikult kõrge. Kostjal 1 oli lepingulisse suhtesse astumisel lepingu tingimustest laenuandjast erinev arusaam, tagantjärele mõeldes poleks kostja 1 laenulepingut sõlminud.
8.Hageja on selgitanud, et laenulepingu näol oli tegemist vaba tagasimaksega lepinguga, mille alusel anti laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja pidi igakuiselt tasuma laenusumma kasutamise eest intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni. Laenusaajal oli lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada laen osaliselt või täies ulatuses. Laenusaaja ei ole lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Lepingust tulenevate kohustuste katteks on kostja 1 tasunud laenuandjale 5924 eurot. Hageja on kostja poolt teostatud maksetest lugenud tasutuks intressi 5900 eurot ning sissenõudmiskulud 24 eurot (dtl 3).
9.Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping selline leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
10.Kostjad ei ole põhistanud, millest tulenevalt leiavad kostjad, et laenulepingus kokku lepitud intressimäär on ebamõistlik. Kohus selgitab, et laenuleping on sõlmitud kostjaga 1, kes sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Riigikohus on selgitanud, et kuna juriidilise isiku puhul tuleb eeldada majandustegevuses tegutsemist (RKTKo 03.07.2024, 2-223
11970/29, p 12), tuleb ka juriidilise isiku antud laenude puhul sõltumata laenulepingu vormist eeldada seda, et laenult tuleb maksta intressi (RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673, p 26). Seadus ei näe majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele ette maksimaalselt lubatavat intressija viivisemäära piiri. Seadus ei sätesta majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingule muid piiranguid. Seega on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul lubatud kokku leppida tähtajalise laenu andmises viisil, kus igakuiselt tuleb tasuda vaid nö tasu raha kasutamiselt ehk intressi lepingus märgitud määras. Seadusest ei tulene, et intressi- või viivisemäära saaks lugeda tühiseks vaid selle suuruse tõttu. Intressi suurus kujutab endast kokkulepet üle antud raha kasutamise tingimuste ehk nimelt hinna ja üleantu väärtuse suhte kohta.
11.Käesolevas kohtuasjas esitatud tõenditest nähtub, et xxx OÜ laenuandjana ja kostja 1 OÜ Ekspertiis laenusaajana sõlmisid laenulepingu nr Xxx (dtl 9-15). Laenusummaks oli 10 000 eurot. Laenulepingu põhitingimuste punkti 3.5. järgi tuli iga kuu 19. kuupäeval tasuda saadud laenult intressi 5 % kuus. Laenulepingu põhitingimuste punkti 3.7. järgi oli viivisemäär 0,20 % päevas. Laenu liigiks oli laenulepingu põhitingimuste punkti 3.8 kohaselt vaba tagasimaksega laen ning laenulepingu tasu oli 100 eurot. Laenulepingu põhitingimuste punkt 3.10.1 nägi ette, et lepingu tagatiseks on kostja 2 kui kostja 1 juhatuse liikme käendus.
12.Laenulepingu üldtingimuste punktis 1.1. oli selgitatud, et vaba tagasimaksega laen on laenuleping, mille puhul laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või lepingu lõppemiseni. Laenusaajal oli lepingus fikseeritud tingimustel ja korras õigus tagastada laenusumma nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt oli laenulepingus selgitatud, millise kohustuse oli sellega kostja 1 endale võtnud. Laenulepingu üldtingimuste punktis 11.9 kinnitas kostja 1 laenusaajana, et ta on lepingu läbi lugenud ja lepinguga võetud kohustustest aru saanud. Kostjad väidavad vastuses hagiavaldusele, et laenuleping oli sõlmitud kostja 1 jaoks ebasoodsatel tingimustel, sest laenuleping oleks võinud kehtida lõputult. Kohus ei nõustu kostjate väitega. Kostjad olid teadlikud, et vaba tagasimaksega laenulepingu iseloomust tulenevalt oli kostjal 1 võimalik laenusumma iga kell tagastada, kas osamaksetena või korraga täies ulatuses. Laenusumma tagastamisega laenuandjale oleks laenuleping lõppenud ning sellega koos ka intressi tasumise kohustus, kuivõrd intress on tasu laenusumma kasutamise eest.
13.Ka laenulepingu üldtingimuste punktis 4.1 selgitati, kuidas tuleb laenusaajal tasuda intressi. Laenulepingu üldtingimuste punkt 4.2 nägi ette, et laenusaajal oli õigus lepingu kehtivuse ajal laenusumma tagastada nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Laenusumma korral tuli laenusaajal esmalt tasuda sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja laenusummat vähendada. Laenulepingu üldtingimuste punkt 6.3 nägi ette, et laenusaaja teostatud maksete arvelt arvestatakse esimeses järjekorras makstuks võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused ja menetluskulud, seejärel viivis, seejärel intress ja seejärel laenusumma.
14.19.04.2023.a maksekorraldus tõendab (dtl 16), et kostja 1 pangakontole kanti laenuna üle summa 9900 eurot. Kuna laenusummast arvestati maha 100 eurot lepingu tasu, tuli kostjal 1 tasuda intressi kogu laenusummalt ehk 10 000 eurolt.
15.Hageja esitas kohtule ka kostja 1 tehtud maksete tasumiste ja võlgnevuse arvestuse tabeli (dtl 18-19). Kostjad ei ole vaidlustanud viidatud tõendist nähtuvat ega hageja arvestust kostja 1 võlgnevuse kohta. Kostjad ei ole tõendanud, et laenulepingu alusel oleks tehtud mistahes muid makseid peale intressimaksete. Kuna kostja 1 on pärast lepingu sõlmimist aasta jooksul nõuetekohaselt tasunud intressimakseid, pidi kostja 1 olema tegelikult teadlik võetud kohustuse sisust.
16.Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks 4
olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1).
17.Vaidlus puudub, et kostja 1 on teostanud viimase makse laenuandjale 28.06.2024.a ning pärast seda pole kostja 1 hagejale rohkem makseid teinud, mistõttu on laenuandja 01.08.2024.a avaldusega laenulepingu üles öelnud alates 08.08.2024.a (dtl 17), sest kostja 1 oli jätnud tasumata kaks järjestikust intressimakset. Laenulepingu üldtingimuste punktide 9.3 ja 9.3.2 kohaselt on laenuandjal õigus leping üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, kui laenusaaja ei täida koheselt lepingust tulenevaid varalisi kohustusi, sh ei tasu laenu ja/või intressi ja/või viivist ning jätkab sellise kohustuse mittetäitmist ka pärast seitsme päeva möödumist alates laenuandja poolt vastavasisulise teatise edastamisest laenusaajale (dtl 13). Laenuandja edastas 01.08.2024.a kostjatele teatise, milles palus kostjatel võlgnevuse likvideerida hiljemalt 08.08.2024.a. Laenuandja hoiatas, et kui kostjad võlgnevust eeltoodud tähtajaks ei likvideeri, siis loeb laenuandja laenulepingu erakorralise ülesütlemisega lõppenuks (dtl 17). Kostjad võlgnevust ei tasunud ning laenuleping lõppes 08.08.2024.a.
18.Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasi maksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et laenulepingust tulenevad kohustused jäid täitmata. Kuna hageja on tõendanud täielikult nõuet kostjate suhtes, ei võimalda kostjate vastuväited jätta nõuet rahuldamata.
19.Hageja palub kostjatelt välja mõista ka hagi esitamise seisuga (29.08.2024.a) sissenõutavaks muutunud viivise. Hageja on esitanud viivise arvestuse (dtl 18-19), mille kohaselt on hagejal kostjate vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 400 eurot.
20.VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenuandja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu põhitingimuste punkt 3.7 kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,2 % päevas (dtl 9). Laenulepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt võib laenuandja nõuda laenusaajalt viivist, kui laenusaaja viivitab lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega. Hagejal on õigus nõuda viivist tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (dtl 11). Hageja nõuab kostjatelt viivist põhinõudelt alates 08.08.2024.a (laenulepingu ülesütlemisest alates) kuni 28.08.2024.a. Kostjad pole hageja viivisenõuet ja selle kujunemist vaidlustanud. Viivise vähendamist kostjad ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel kooskõlas VÕS § 113 lg 8 (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20).
21.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise protsendina põhinõudest alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui 7683,33 eurot.
22.Käesoleval juhul on laenuandja ja kostja 1 kirjalikult kokku leppinud viivise suuruses (dtl 9). 5
Kohus arvestab antud juhtumil asjaoluga, et hageja nõutav viivis ei ületa põhinõuet. Hageja on vähendanud oma viivise nõude võrdseks põhinõudega. Seega leiab kohus, et hageja poolt nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur ning ka kohtupraktika peab põhinõudele vastavat viivisenõuet mõistlikuks. Seetõttu kuulub hageja edasiulatuva viivisenõue samuti rahuldamisele.
23.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et laenuandja ja kostja 2 sõlmisid 19.04.2023.a käenduslepingu nr Xxx (dtl 21-22). Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja 2 võlausaldaja ees vastutama kostja 1 laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kostja 2 vastutas käenduslepingu punktki 1.2. alusel käendajana nii tagastamata laenusumma, kui ka tasumata intresside, viivise ja kahju eest. Kostja 2 vastutuse maksimaalseks summaks oli 20 000 eurot. Käenduslepingu punkt 2.1 nägi ette, et kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib võlausaldaja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt.
24.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Tarbijakäenduslepingu osas näeb VÕS § 143 ette, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud kostja 2 vastutuse rahalises maksimumsummas, mistõttu ei ole käendusleping tühine.
25.VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu alusel vastutab kostja 2 solidaarselt koos kostjaga 1.
26.Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue täielikult rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 12 316,67 eurot, millest põhinõue on 10 000 eurot, intress on 1916,67 eurot ja 28.08.2024.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 400 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,2% päevas põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt alates 29.08.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 7683,33 eurot.
27.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
28.Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
29.18.03.2026.a kohtule esitatud taotluses palub hageja esindaja parandada 17.03.2026.a kohtuistungi protokolli, s.o palub parandada/täiendada hageja esindaja sõnavõttu kohtuistungil (dtl 87-88).
30.Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Oma menetluslikud seisukohad märgivad 6
menetlusosalised mitte kohtuistungi protokollis, vaid menetlusdokumentides. Need on antud menetluses piisavalt fikseeritud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
31.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 20 000 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1050 eurot ja esindajakulu summas 1782,10 eurot (summa koos käibemaksuga; dtl 87-88).
34.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1050 eurot.
35.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16; RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56; RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).
36.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140,00 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas senise kohtupraktikaga (RKTKm 19.11.2025, 2-23-117906, p 20). Kohus leiab, et hageja esindajakulu summas 1782,10 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja on kostjate vastusele koostanud seisukohta 2 tundi ja 55 minutit. Arvestades, et kostjate vastus hagiavaldusele on 2 lk pikk ning sisulisi ja õiguslikult keerukaid vastuväiteid see ei sisaldanud, siis peab kohus kostjate vastusele seisukoha koostamiseks põhjendatud ajakuluks 1 h. Samuti on hageja märkinud lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ajakulu 2 tundi. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 1 h. Hageja esindaja ajakulu protokolli parandamise taotluse koostamiseks oli 33 minutit. Arvestades, et kohus jätab hageja protokolli parandamise taotluse rahuldamata, siis on põhjendatud jätta protokolli parandamise taotluse koostamise kulu hageja enda kanda. Kohus ei pea põhjendatuks eeltoodud kulu kostjatelt välja mõista.
37.Võttes arvesse eeltoodut, leiab kohus, et hageja esindaja põhjendatud ajakulu on 6 h ja 56 minutit ning põhjendatud on seega esindaja tasu kogusummas 970,67 eurot (summa ilma käibemaksuta).
38.Seega kuulub kostjate poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2253,63 eurot, millest riigilõiv 1050,00 eurot ja esindajakulu 1203,63 eurot (summa koos käibemaksuga).
39.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 7
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.