Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-5811 Tsiviilasi Märjamaa Pärna 12 Korteriühistu hagi Aime Pipari vastu 6735,16 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 6735,16 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Märjamaa Pärna 12 Korteriühistu, reg.nr 80202999, asukoht Märjamaa, Pärna 12-12, hageja esindaja Marika Karu; kostja Aime Pipar, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxx xx-xx Resolutsioon Välja mõista Aime Piparilt 6735,16 krooni Märjamaa Pärna 12 Korteriühistu kasuks. Menetluskulud jätta Aime Pipari kanda. Välja mõista Aime Piparilt 1000.- krooni Märjamaa Pärna 12 Korteriühistu kasuks. Edasikaebamise kord Aime Pipar võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Kostja omab korteriomandit aadressiga xxxxx xx-xx, xxxxxxxx. Kostja võlgneb hagejale kommunaalteenuste, halduskulude ja remonditasude eest kokku 6735,16 kr. Seisuga 07.02.2010 võlgnes kostja hagejale 2319,05 kr. Hageja nõudis võlga sisse maksekäsu kiirmenetluse teel. Kostja vaidlustas võla ja nüüdseks on võlg kasvanud, s.o 01.05.2010 seisuga, summani 6735,16 kr. Hageja nõue ja põhjendused

Hageja esindaja M.Karu palub kostjalt välja mõista Korteriühistuseaduse §-de 2; 13 lg 4 alusel võla 6735,16 kr, riigilõivu 1000.- kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 14.06.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 sätestab, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Korteriühistuseaduse § 8 lg 2 sätestab, et korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.