Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-24352
Tsiviilasi
Kinnisvararent OÜ hagi Lõunalaenud OÜ vastu käsunduslepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks 25 000 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. veebruari 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kinnisvararent OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Kinnisvararent OÜ 11501642), vandeadvokaat Ljudmila Tamar
esindajad
(registrikood:
Vastustaja (kostja): Lõunalaenud OÜ (registrikood: 11233222), esindaja Tanel Riivits Tühistada Tartu Maakohtu 3. veebruari 2010 otsus osas, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus Lõunalaenud OÜ kanda. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 3. veebruari 2010 otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Lõunalaenud OÜ
kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Vastavalt 18.10.2008 sõlmitud käsunduslepingule pidi hageja esindaja juhtima Lõunalaenud OÜ Pärnu filiaali. Alates 07.03.2009 ütles kostja käsunduslepingu üles. Hageja on esitanud ja kostja on jätnud tasumata hageja arved kokku summas 16 920 krooni. Pooled ei ole vaidlustanud käsunduslepingu lõpetamist, mistõttu kohus ei käsitlenud pooltevahelise käsunduslepingu lõpetamise asjaolusid. Kohus leidis, et käsunduslepingu täitmisel teenuse osutamisel (käsundi täitmisel) on käsundisaaja piisavalt iseseisev, käsundiandja annab talle üldised juhised käsundi täitmiseks. Poolte vahel sõlmitud käsundusleping ja muud dokumendid andsid üksnes üldised juhised hagejale lepinguga võetud kohustuste täitmiseks, kuid kostja ei ole määranud kindlaks hageja täpseid tööülesandeid, mis oleks iseloomulik töölepingule. Kohus nõustus kostjaga, et kui hageja on käsundi täitmisel kostjale kahju tekitanud, siis tal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Samas ei ole kostja vastavasisulist vastuhagi ega tõendeid esitanud. Kostja poolt esitatud arvest ja e-kirjavahetusest läbirääkimiste kohta nähtub ainult, et kostja on esitanud hagejale 25.03.2009 (pärast käsunduslepingu lõppemist) arve suuruses 26 785 krooni inventuuri, vigade parandamise ning tekitatud kahju eest. Kostja vastuväite kohaselt pooltevahelise koostöö lõppedes selgus, et hageja esindaja on käsundit täitnud äärmise lohakusega. Kohus leidis, et tõendatud väikesed ebatäpsused ja eksimused võivad olla tingitud hageja ebapiisavatest kogemustest esimestel käsundi täitmise kuudel ning kohtule ei ole esitatud tõendeid nende väikeste ebatäpsuste ja eksimuste läbi kostja varale kahju tekkimises, mistõttu ei ole põhjendatud neid eksimusi lugeda aluseks käsunduslepingu alusel makstava tasu mittemaksmiseks. Kostja pani hagejale pahaks ka asjaolu, et hageja on loonud konkureeriva ettevõtte. Kohus nõustus hagejaga, et pooltevahelisest käsunduslepingust ei nähtu, mis sellise hageja esindaja õiguse välistaks. Samuti ei ole kostja esitanud selle väite kohta kohtule ühtegi tõendit. Hageja ise on märkinud, et uus firma on registreeritud Tallinnas, kus kostjal kontorit ei ole, ainuüksi firma registreerimine ei ole veel konkurents, kuna firma ei tegutse. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja ei ole vaidlusalusel perioodil 01.02.2009 kuni 07.03.2009 osutanud pooltevahelises käsunduslepingus kokkulepitud teenust ja tal puudub alus lepingu p 4.4 järgi kasutusele võtmata päevade eest kompensatsiooni saamiseks. Kostja on kohtuistungil nõustunud hageja poolt esitatud arvete arvutamisega ja nende suurusega ning kohus luges õigeksvõtuga tõendatuks nõude suuruse ja mõistis kostjalt välja käsunduslepingu järgi saamata jäänud tasu ja kasutusele võtmata päevade eest kompensatsiooni vastavalt hageja arvutustele 10 400 (veebruari tasu) + 2963 (märtsi tasu) + 3557 (kasutamata päevade kompensatsioon) = 16 920 krooni. Pooled ei ole käsunduslepingus kokku leppinud kindlas viivisemääras, mistõttu kohus kohaldas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Kostja on olnud nõus hageja poolt esitatud viiviste arvutamisega, mistõttu kohus luges kostja õigeksvõtuga tõendatuks kostja kohustuse maksta viivist kuni hagi esitamiseni 309,88 krooni. Samas on alates 01.07.2009 vähenenud VÕS § 94 järgi sätestatud intressimäär, mistõttu ei ole põhjendatud sellest ajast viivise 0,03% päevas väljamõistmine ja kohus mõistis kostjalt välja viivise põhinõudelt 16 920 krooni VÕS § 113 lg 1 teises lauses määratud suuruses vastavalt hageja taotlusele alates hagi esitamisele järgnevast päevast 26.05.2009 kuni põhinõude täitmiseni.
millega menetluskulud jäetakse kostja kanda või nad jaotatakse võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei nõustu hageja, et antud juhul oli tegemist hagi osalise rahuldamisega. Hageja esitas kolm nõuet ning nad kõik olid rahuldatud. Otsuse resolutsioonis on kohus viimase haginõude täpsustanud selliselt, et määras viivise suuruseks VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruse, millele tugines ka hageja oma hagiavalduses. Samuti ei ole kostja viivise arvestusele vastu vaielnud ning kohus oleks pidanud rahuldama hagi täies ulatuses. Kohus pidi menetluskulude jaotamisel juhinduma TsMS § 162 lg-st 1 ja panema kõik menetluskulud kostja kanda; 2) tuli kohtul põhjendada, millistest kaalutlustest lähtus kohus valiku tegemisel, otsustades menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja on seisukohal, et kohus pidi jaotama menetluskulud vähemalt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Samuti arvab hageja, et kostjal menetluskulusid ei olnud.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.