2-09-24352
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse tegemise aeg ja koht
3.veebruaril 2010 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-24352
Tsiviilasi
Kinnisvararent OÜ hagi Lõunalaenud OÜ vastu käsunduslepingust tuleneva võla ja viivise nõudes 16 920 krooni
Hagi hind Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
hageja Kinnisvararent OÜ (registrikood 11501642, asukoht Jõe 7-7 Tallinn Harjumaa, esindajad juhatuse liige Andrus Rikk ja v.adv. Ljudmilla Tamar); kostja Lõunalaenud OÜ (registrikood 112332222, asukoht Jüri 39 Võru linn Võrumaa, esindaja juhatuse liige Tanel Riivits) 13.jaanuaril 2010
rahuldada Kinnisvararent OÜ hagi Lõunalaenud OÜ vastu osaliselt. Välja mõista Lõunalaenud OÜ 17 229 (seitseteist tuhat kakssada kakskümmend üheksa) krooni ja 88 senti Kinnisvararent OÜ kasuks. Välja mõista Lõunalaenud OÜ Kinnisvararent OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses määratud suuruses põhinõudelt 16 920 kroonilt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 26.maist 2009.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 18.10.2008.a. käsundusleping, mille kohaselt on käsundisaaja (hageja) kohustatud käsundiandjale (kostjale) osutama järgmisi teenuseid: juhtima Lõunalaenud OÜ Pärnu filiaali, käsundisaajat esindab käsundi täitmisel ainult Andrus Rikk ja seda edasivolitamise õiguseta ning käsundiandja kohustub koheselt pärast lepingu sõlmimist väljastama käsundisaajale kirjalikus vormis volikirja, millest nähtub käsundisaaja lepinguga kokku lepitud volitus. Lepingu kohaselt kostja tasub hagejale kokkulepitud teenuste nõuetekohase osutamise eest 10 400 krooni kuus. Lepingu p 4.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hageja poolt esitatava arve alusel kokkulepitud summa iga kuu 10. päeval. 30.01.2009.a. edastas kostja hagejale käsunduslepingu ülesütlemise teatise alates 07.03.2009.a. Kuigi hageja ei ole ülesütlemise põhjusega nõus, ei olnud ta enam huvitatud käsundi täitmise jätkamisest. Kostja on jätnud hagejale maksmata viimased arved: 05.03.2009 arve nr 90006 summas 10 400 krooni, mille tähtajaks oli 10.märts 2009.a.; hageja 05.03.2009.a. arve nr 90008 summas 6520 krooni, mille tähtajaks oli ka 10.märts 2009.a. Seega on kostjal võlg hageja ees kokku 16 920 krooni. Vaatamata hageja meeldetuletustele ja advokaadist hageja esindaja kirjalikule nõudmisele ei ole kostja oma võlga enne hagi esitamist likvideerinud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 113 on viiviseks alates 01.01.2009.a. 9,5 % aastas. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue hagi esitamise seisuga järgmine: VÕS § 113 lg 1 järgi on viivisemääraks 9,5 % aastas, ehk 0,03 % päevas. Tasumata arvelt 10 400 krooni on viivise summaks alates 11.03.2009.a. kuni 21.05.2009.a., st 61 päeva eest 3,12 krooni päevas, kokku 190,32 krooni. Tasumata arvelt 6520 krooni on viivise summaks sama 61 päeva eest 1,96 krooni päevas, kokku 119,56 krooni. Vastavalt TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Neil asjaoludel palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg summas 16 920 krooni; välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 11.03.2009.a. kuni hagi esitamiseni summas 309,88 krooni; välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis 0,03 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuste täitmiseni.
Kostja hagi ei tunnista. Pooltevahelise koostöö lõppedes selgus, et hageja esindaja on käsundit täitnud äärmise lohakusega. Lohakustele oli kostja korduvalt viidanud juba koostöö kestelgi nii suuliselt kui ka e-posti teel. Hageja äärmiselt lohaka käsundi täitmise tõttu oli kostja sunnitud läbi viima põhjaliku revisjoni kogu koostööperioodi ulatuses, millega kandis kostja mitteplaneeritud kulusid suuremas mahus kui oli hageja esitatud arvete summa. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on kohtule esitanud 28.10.2008.a. sõlmitud käsunduslepingu koopia (tl 5-6); 30.01.2009.a. teatise käsunduslepingu ülesütlemise kohta (tl 8); OÜ Kinnisvararent 05.03.2009.a. arvete nr 90006 ja 90008 koopiad (tl 9,10); AB TAMAR 29.04.2009.a.
2 (6)
nõudekirja (tl 7). Kostja on kohtule esitanud koopiad poolte e-kirjavahetusest (tl 29-31, 33-35, 57-60); arve nr V-17-03 koopia (tl 32); selgituse (tl 51); dokumentide koopiad (tl 52-56). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping; vastavalt 18.10.2008.a. sõlmitud käsunduslepingule pidi hageja esindaja juhtima Lõunalaenud OÜ Pärnu filiaali; alates 07.03.2009.a. ütles kostja lepingu üles; hageja on esitanud ja kostja on jätnud tasumata hageja arved kokku summas 16 920 krooni. Pooled ei ole vaidlustanud käsunduslepingu lõpetamist, mistõttu kohus ei käsitle otsuses pooltevahelise käsunduslepingu lõpetamise asjaolusid. 28.10.2008 Lõunalaenud OÜ ja Kinnisvararent OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu (tl 5-6) p
3 (6)
talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 621 lg 1 tulenevalt on käsundisaaja kohustatud järgima käsundiandja juhiseid. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastu võtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on esitanud vastuväited, et pooltevahelise koostöö lõppedes selgus, et hageja esindaja on käsundit täitnud äärmise lohakusega; lohakustele oli kostja korduvalt viidanud juba koostöö kestelgi nii suuliselt kui ka e-posti teel; hageja äärmiselt lohaka käsundi täitmise tõttu oli kostja sunnitud läbi viima põhjaliku revisjoni kogu koostööperioodi ulatuses, millega kandis kostja mitteplaneeritud kulusid suuremas mahus kui oli hageja esitatud arvete summa. Kohus leiab, et käsunduslepingu täitmisel teenuse osutamisel (käsundi täitmisel) on käsundisaaja piisavalt iseseisev, käsundiandja annab talle üldised juhised käsundi täitmiseks; käsundisaaja on iseseisev otsustama, kuidas ta kohustustust täidab. Kostja poolt viidatud dokumendid andsid üksnes üldised juhised hagejale lepinguga võetud kohustuste täitmiseks, kuid kostja ei ole määranud kindlaks hageja täpseid tööülesandeid, mis oleks iseloomulik töölepingule. Kohus nõustub kostjaga, et kui hageja on käsundi täitmisel kostjale kahju tekitanud, siis tal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Samas ei ole kostja vastavasisulist vastuhagi ega tõendeid esitanud. Kostja poolt esitatud arvest (tl 32) ja e-kirjavahetusest läbirääkimiste kohta nähtub ainult, et kostja on esitanud hagejale 25.märtsil 2009.a.(pärast käsunduslepingu lõppemist) arve suuruses 26 785 krooni 38 h inventuuri, vigade parandamise, tekitatud kahju (lähetuskulud) eest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus selgitas pooltele TsMS § 230 lg 1 sisu (tl 47) ja andis pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks ning lükkas asja arutamise 18.novembril 2009.a. seetõttu edasi. Kohus võttis asja materjalide juurde pärast seda kostja poolt esitatud käsunduslepingu täitmise puuduste kohta vaidlusalusel perioodil 1.veebruar-7.märts 2009 dokumentide koopiad ja selgituse (tl 51-60), millest nähtuvalt lisa 8 toodud puudused (asjaolude kirjelduses ei jookse summade tähised joones üksteise alla, vaid on suvalises järjestuses, nõude tasumise tähtaeg pole korrektne, Swedpank asemel peab olema Swedbank) ei ole kooskõlas kohtule esitatud lisa 8 5.veebruaril 2009 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga (tl 52); lisa 11 ja lisa 13 töölehtedel on kirjeldamata kliendi laekumised alates 2008.a. detsembri lõpust, lisa 15 alates 2009.a. jaanuarist (tl 53, 55, 56); lisa 12 hoiatuskirjas olete sõlminud asemel kirjutatud olete sõlmitud, nõude tasumise tähtaeg pole korrektne. Kostja e-kirjadest hagejale (tl 57-60) nähtub, et kostja on hagejale andnud juhiseid, et juriidilisele isikule volituse vormistamisel tuleb kindlasti märkida juhatuse liikme nimi; tehtud kulud tuleb lisada ka kuludesse vastava kirjeldusega; teatanud puudustest, et laekumisi on intras märgitud kaks korda ja ei lähe kokku pangaga; puudu on volitus. VÕS § 620 lg 1,2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega; käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja
4 (6)
võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kostja on vaidlusalusel perioodil peale juhiste andmise hagejale kahel korral e-kirjades teinud etteheiteid: ühel korral, et laekumisi on intras märgitud kaks korda ja ei lähe kokku pangaga; teisel korral oli puudu volitus. Pärast käsunduslepingu lõppemist on kostja kolmel juhul leidnud, et vaidlusalusel perioodil olid töölehtedel kirjeldamata kliendi laekumised; samas ei ole esitatud kohtule tõendeid, et sel perioodil neilt isikuilt laekumised esinesid. Ühel hoiatuskirjal on ühetäheline kirjaviga ja nõude tasumise tähtaeg pole korrektne. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, et hagejale oli antud juhis, et nõude tasumise tähtaeg oli 5 päeva; põhjendatud on hageja vastuväited, et kostja ei ole tõendanud, et selline ühepäevane eksimine tähtaja määramisel tekitas talle kahju (tl 62). Kohus leiab, et tõendatud väikesed ebatäpsused ja eksimused võivad olla tingitud hageja ebapiisavatest kogemustest esimestel käsundi täitmise kuudel ning kohtule ei ole esitatud tõendeid nende väikeste ebatäpsuste ja eksimuste läbi kostja varale kahju tekkimises, mistõttu ei ole põhjendatud neid eksimusi lugeda aluseks käsunduslepingu alusel makstava tasu mittemaksmiseks. Kostja selgitustest nähtub, et kostja paneb hagejale pahaks ka asjaolu, et hageja esindaja on loonud konkureeriva ettevõtte. Kohus nõustub hagejaga, et pooltevahelisest käsunduslepingust ei nähtu, mis sellise hageja esindaja õiguse välistaks. Samuti ei ole kostja esitanud selle väite kohta kohtule ka ühtegi tõendit. Hageja ise on selgituseks märkinud, et uus firma on registreeritud Tallinnas, kus kostjal kontorit ei ole, ainuüksi firma registreerimine ei ole veel konkurents, kuna firma ei tegutse (tl 42). Samas VÕS § 620 lg 1 tuleneb käsundisaaja lojaalsuskohustus käsundiandja vastu. Kuna asjas ei ole vaidlustatud käsunduslepingu ülesütlemist, mille põhjuseks on kostja toonud usalduse kaotamise hageja juhatuse liikme poolt konkureeriva ettevõtte loomise tõttu (tl 8), ei käsitle kohus põhjalikumalt seda asjaolu käesolevas kohtuotsuses. VÕS § 628 lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Pooltevahelise käsunduslepingu p 4.1 ja 4.4 kohaselt oli kostja kohustatud hagejale tasuma kokkulepitud teenuste nõuetekohase osutamise eest 10 400 krooni, millele ei lisandu käibemaksu (edaspidi nimetatud tasu), kui käsundisaaja on osutanud teenust kuu aja kestel E-R; hageja võib igas kalendrikuus jätta 2 päeva teenust osutamata ilma, et see mõjutaks talle väljamakstavat igakuist tasu; nimetatud päevade ulatuses, kuid mitte varem kui 6 kuu möödudes võib käsundisaaja kogunenud päevad korraga kasutusele võtta, juhul kui ta pole neid kasutanud varem; kasutusele võtmata päevad kompenseerib käsundiandja rahaliselt vastavalt p 4.1. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja ei ole vaidlusalusel perioodil 1.veebruarist7.märtsini 2009.a. osutanud pooltevahelises käsunduslepingus kokkulepitud teenust ja tal puudub alus lepingu p 4.4 järgi kasutusele võtmata päevade eest kompensatsiooni saamiseks. Kostja poolt märgitud väikeste ebatäpsuste ja eksimuste tõttu hageja poolt kostjale teenuse osutamisel, millega kahju tekkimise kohta kostjale ei ole viimane kohtule tõendeid esitanud, ei loe kohus põhjendatuks käsunduslepinguga ettenähtud tasu maksmatajätmist. Kostja on kohtuistungil nõustunud hageja poolt esitatud arvete arvutamisega ja nende suurusega (tl 67). TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja tõendamist poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Seega loeb kohus kostja õigeksvõtuga tõendatuks nõude suuruse ja mõistab kostjalt välja käsunduslepingu järgi saamatajäänud tasu ja kasutusele võtmata päevade eest kompensatsiooni vastavalt hageja
5 (6)
arvutustele 10 400 (veebruari tasu)+ 2963 (märtsi tasu)+ 3557 (kasutamata päevade kompensatsioon) = 16 920 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär), millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvetest nähtuvalt (tl 9,10) saabus kostja kohustuste täitmise tähtaeg vastavalt 10. ja 12.märtsil 2009.a. Pooled ei ole käsunduslepingus kokku leppinud kindlas viivisemääras, mistõttu kuulub käesolevas asjas kohaldamisele viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi, mille suurus on muutuv. Kostja on olnud nõus hageja poolt esitatud viiviste arvutamisega (tl 67), mistõttu kohus loeb kostja õigeksvõtuga tõendatuks kostja kohustuse maksta viivist kuni hagi esitamiseni 309,88 krooni. Samas on alates 1.juulist 2009.a. vähenenud VÕS § 94 järgi sätestatud intressimäär (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on 1%), mistõttu ei ole põhjendatud sellest ajast viivise 0,03% päevas väljamõistmine, mistõttu kohus mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 16 920 kroonilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses määratud suuruses vastavalt hageja taotlusele alates hagi esitamisele järgnevast päevast 26.maist 2009.a. kuni põhinõude täitmiseni. Neil asjaoludel kohus leiab, et Kinnisvararent OÜ hagi Lõunalaenud OÜ vastu tuleb rahuldada osaliselt viiviste nõudes. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, arvestades hagi asjaolusid ja rahuldades hagi osaliselt viiviste nõudes, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.
Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.06.2010 kohtuotsuse alusel tühistada Tartu Maakohtu 3. veebruari 2010 otsus osas, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus Lõunalaenud OÜ kanda. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 3. veebruari 2010 otsus muutmata.
Inkeri Treial Kantselei juhataja
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.