2-10-20089
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
14.juuni 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-20089
Hagi ese
KÜ Lasva Eva hagi K. P. ja P. P. vastu võlgnevuse 22 267, 15 krooni nõudes 22 267, 15 krooni Hageja KÜ Lasva Eva, registrikood 80124957, asukoht Lasva 28-2 Lasva küla Lasva vald Võru maakond; kostja K. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Hagi hind Pooled ja nende esindajad
rahuldada KÜ Lasva Eva hagi K. P. ja P. P. vastu. Välja mõista solidaarselt K. P. lt ja P. P. lt KÜ Lasva Eva kasuks 22 267 (kakskümmend kaks tuhat kakssada kuuskümmend seitse) krooni ja 15 senti KÜ Lasva Eva kontole nr 10220010646017 AS-s SEB Pank. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. KÜ Lasva Eva menetluskulud jätta solidaarselt K. P. ja P. P. kanda. Välja mõista solidaarselt K. P. lt ja P. P. lt KÜ Lasva Eva kasuks 10 310 ( kümme tuhat kolmsada kümme) krooni. Edasikaebamise kord KÜ Lasva Eva võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. P. ja P. P. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud
kostjale või tema esindajale kätte teisti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelsitungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 19-22) hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi elatise nõudes tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjatele kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 06.mail 2010 (tl 26, 27). Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt omavad kostjad korterit nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning on korteriühistu Lasva Eva liikmed, kelledel on kohustus tasuda korteriühistu poolt esitatavaid kommunaalteenuste arveid. Hageja on esitanud kostjale kommunaalteenuste arved igakuiselt. Esitatud arveid pole kostjad alates detsembrist 2008 hagejale korrektselt tasunud olles hagejale regulaarselt võlgu. Kostjate võlgnevus hageja ees on tasumata arved perioodi detsember 2008 kuni märts 2010 eest, kokku summas 22 267, 15 krooni. Neil asjaoludel esitas KÜ Lasva Eva hagi K. P. ja P. P. vastu solidaarselt võlgnevuse 22 267, 15 krooni väljamõistmiseks. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud väljavõtte kostjate võlgnevuse kohta, kinnistusraamatu väljavõtte, maksehäireregistri raportid, OÜ-ga Lõunalaenud inkasse sõlmitud kokkulepe ning kostjatele esitatud teatis ( tl 6-14).
2 (4)
Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendatud hagis märgitud asjaolusid, viidates KÜS §dele 5 lg 1, 13 lg 4 millede kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1 Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb see võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 101 lg 1 p 1, 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikul tühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 22 267, 15 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5 000 krooni ja õigusabikulud 5 310 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 5, 15 ). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista hagihinda arvestades menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 5 000 krooni. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kusjuures Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise 3 (4)
piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt 10 000 krooni kuni 50 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Eeltoodust lähtudes ning kuna kostjad ei ole hageja esindaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud loeb kohus TsMS § 175 alusel 5 310 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostjad ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjatelt K. P. lt ja P. P. lt solidaarselt välja mõista KÜ Lasva Eva kasuks menetluskuluna riigilõiv 5 000 krooni ja hageja esindaja kulu summas 5 310 krooni, kokku seega menetluskulu 10 310 krooni.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.