lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-10883/4

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-10883/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1385
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-10883

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-09-10883 OÜ Ahagi AS P vastu võla saamiseks

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

6 065,99 krooni Hageja OÜ A(registrikood xxx, xxx), seaduslik esindaja Aleksandr V , hageja lepinguline esindaja Valeriy G Kostja AS P (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja Mihhail P, lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia L (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, 10135 Tallinn)

Asja läbivaatamise kuupäev

04.05.2010

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja Valeriy G Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia L

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata OÜ Ahagi AS P vastu võla 6 065,99 krooni saamiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt A menetluskulud 100% ulatuses AS-i P kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud

2-09-10883 1.26.09.2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 0053 kehtivusega üks aasta, mille kohaselt hageja teostas koristustöid kostja objektil aadressil Xxx, Tallinn maksumusega 4 900 krooni kuus + käibemaks. Tööde teostamise eest tasumisele kuuluva summa pidi kostja kandma hageja arveldusarvele üle 10 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest (tl 7-8). 26.09.2007 sõlmitud töövõtuleping nr 0053 lõppes 26.09.2008 seoses tähtaja möödumisega.

2.26.09.2008 sõlmisid pooled hoolduskoristuslepingu , kehtivusega kaks aastat, mille kohaselt hageja teostas koristustöid kostja objektil aadressil Xxx, Tallinn maksumusega 4 900 krooni kuus + käibemaks. Tööde teostamise eest tasumisele kuuluva summa pidi kostja kandma hageja arveldusarvele 10 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest (tl 9-12).
3.26.09.2008 sõlmitud hoolduskoristusleping lõppes 10.12.2008 poolte kokkuleppel. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 6 065,99 krooni. Hageja juhindub oma nõudes VÕS §§ 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1.
5.Poolte vahel sõlmitud lepingute nr 0053 ja 0053-1 punktide 5.4 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale viivist 0,5% päevas iga tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja esitas lepingutega kokku lepitud arveid kostjale, kuid kostja viivitas arvete tasumisega. Hageja esitas kostjale arve nr 29, mille kohaselt on arvestanud viiviseid perioodil 01.01.2008-01.12.2008 summas 6 615,28 krooni (tl 13). Kostja tasus nimetatud arvest 549,29 krooni. Hageja edastas kostjale hoiatuse, millega palus võlgnevuse likvideerida hiljemalt 05.02.2009 (tl 14), kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud.
6.Hageja leiab, et ajavahemiku 01.01.2008-01.12.2008 eest on 19.12.2008 esitatud arve nr 29 käsitletav saldoteatisena. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning hagejalt välja mõista menetluskulud..
8.Kostja leiab, et hageja on kaotanud nõudeõiguse viivistele, kuna hageja poolt õiguse teostamine ei vasta lepingulise suhte olemasolule ja hea usu põhimõttele. Alates pooltevahelise õigussuhte algusest, s.o 26.09.2007 kuni selle lõppemiseni, s.o 09.12.2008 ei esitanud hageja kostjale ühtegi arvet viiviste kohta. Hageja esitas neljal korral küll meeldetuletuse rahaliste kohustuste täitmata jätmise kohta ja andis uusi tähtaegu, kuid mitte ühelgi järgneval arvel viiviste summat juurde arvestatud ei olnud. Esimese arve viiviste kohta esitas hageja alles 19.12.2008 arve nr 29, samas esitas kostja eelnevalt arve nr 28 detsembrikuu kohta summas 5 782 krooni ilma viivisteta maksetähtajaga 19.01.2009. Järgnevalt aktsepteeris hageja kostja esindaja e-kirjaga väljendatud seisukohta, et detsembris osundati teenust üheksa päeva ning seega esitas hageja uue arve nr 28 kuupäevaga 31.12.2008 summas 1 678,60 krooni maksetähtajaga 09.01.2009. Alles pärast seda esitas hageja arve nr 29 kuupäevaga 19.12.2008, kuid mida sai esitada alles pärast eelpoolnimetatud arveid. Arve nr 29 jättis kostja tasumata, mille peale esitas hageja OÜ AIvahendusel kostjale pretensiooni tasumata viiviste kohta, peale mida tunnustas kostja nõuet osaliselt viimaste arvete tasumisega viivitamise eest ja tasus arve osaliselt.
9.Kostja märgib, et arve nr 29 puhul ei ole tegemist saldoga, mis kujutab endast konkreetset raamatupidamisliku dokumenti, vaid arvega.

Kohtu põhjendused

2-09-10883

10.Kohus kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 26.09.2007 töövõtulepingu nr 0053 kehtivusega üks aasta, mille kohaselt hageja teostas koristustöid kostja objektil aadressil Xxx, Tallinn maksumusega 4 900 krooni kuus + käibemaks. Tööde teostamise eest tasumisele kuuluva summa pidi kostja kandma hageja arveldusarvele üle 10 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest (tl 78). 26.09.2007 sõlmitud töövõtuleping nr 0053 lõppes 26.09.2008 seoses tähtaja möödumisega. Samuti puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 26.09.2008 hoolduskoristuslepingu , kehtivusega kaks aastat, mille kohaselt hageja teostas koristustöid kostja objektil aadressil Xxx, Tallinn maksumusega 4 900 krooni kuus + käibemaks. Tööde teostamise eest tasumisele kuuluva summa pidi kostja kandma hageja arveldusarvele üle 10 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest (tl 9-12). 26.09.2008 sõlmitud hoolduskoristuslepingu lõppes poolte kokkuleppel 10.12.2008. Puudub ka vaidlus, et kostja oli osade arvete tasumisega viivituses.
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma viiviste arve nr 29 summas 6 065,99 krooni. Kas hageja oleks pidanud viivise nõude esitama koheselt järgmise arvega või võis esitada pärast lepingu lõpetamist.
14.Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 alusel Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodu sätte eelduseks on, et rahaline kohustus täideti hiljem kui kokku lepiti, misjärel on võlausaldajal õigus nõuda viivist, milleks tuleb võlausaldajal esitada viivituses olnud isikule vormistatud viivise nõue. Õiguskaitsevahendi kasutamise tahtest tuleb teist poolt teavitada st edastada vastav tahteavaldus.
15.Hageja on kohtule esitanud arve nr 29 (tl 13), mille kohaselt on hageja arvestanud viiviseid perioodi eest 01.01.2008-01.12.2008 summas 6 615,28 krooni, kuna hageja on olnud viivituses eelnevalt esitatud arvete maksmisega. Hageja leiab, et tegemist on saldoteatisega. Esmakordne nõude esitamine hageja poolt oli 19.12.2008, seega pärast 26.09.2008 sõlmitud hoolduskoristuslepingu poolte kokkuleppel 10.12.2008 lõpetamist. Arve nr 29 hõlmab kahe lepingu perioodi arveid. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et arve nr 29 ei ole käsitletav saldoteatena. Kohus leiab, et saldoteade ei vormistata arvena, millele on antud iseseisev number. Raamatupidamises kehtestatud kord ei näe sellist võimalust ette. Saldo on võlgnetavate nõuete ja kohustuste vahe (VÕS § 203 lg 1 teine lause). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks esitanud varasemalt viivise nõuet kostjale. Samuti ei ole tõendit selle kohta, et viiviste nõue oleks esitatud lepingu lõpetamisel, mis toimus poolte kokkuleppel. Hageja on käitunud vastuoluliselt, mis seisneb selles, et ta jättis pikema aja jooksul esitatud arvetega kostjale mulje, nagu oleks viivisenõudest loobunud, kuid sellele vaatamata nõudis viivise tasumist pärast lepingu lõpetamist. Kostja tasus kahe viimase esitatud arve nr 26 ja 27 maksmise viivitamise eest viivist novembris 11 päeva eest võttes arvesse, et hageja andis novembris arve tasumiseks täiendavalt aega 4 päeva ja detsembris 7 päeva viivituse eest kokku 549,29 krooni.
16.VÕS § 6 lg 1 ja 2 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

2-09-10883 Kohus leiab, et viivisenõude olemasolul arvete esitamist viiviseta võib pidada erandlikuks asjaoluks ning see annab aluse kohaldada asjas viivisenõude suhtes hea usu põhimõtet. Kohus on seisukohal, et hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane, kuna hageja ei ole eelnevalt kostjat teavitanud viivise nõudmisest ega esitanud arvetel eelmise perioodi eest viivise nõuet. Seega jättis hageja pikema aja jooksul kasutamata oma õiguskaitsevahendi, mistõttu leiab kohus, et hageja on minetanud õiguse viivise nõudmiseks pärast poolte kokkuleppel lepingu lõpetamist. Menetluskulud

17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja