Õigeksvõtul põhinev otsus Tsiviilasja number
2-09-62617
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
09.juuni 2010 kell 16:00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu TR’i hagi L S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 29 678 krooni Hageja: TR (isikukood xxx; elukoht xxx)
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: L S (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja volitatud esindaja T K (isikukood xxx) Iseseisva nõudeta kolmas isik: ER(ik xxx, postiaadress xxx)
Asi läbivaadatud kohtuistungil
23.aprillil 2010
Kohtuistungil osalesid
T. R, L. S ja T. K
25.11.2009 T. R esitas Harju Maakohtule hagi L. S vastu, taotledes kostjalt välja mõista 29 678 krooni ja menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt 04.09.2009 hageja sõlmis kostjaga käsiraha lepingu, mille kohaselt kostja kohustus hagejale müüma korteri aadressil xxxPaldiski linnas hinnaga 100 000 krooni. Eluruumi ostu-müügilepingu notariaalne tõestamine pidi toimuma hiljemalt 10.03.2010 ning ostumüügilepingu sõlmimise ja täitmise tagamiseks kohustus hageja tasuma kostjale käsiraha 44 678 krooni, mis pidi arvestatama tulevikus sõlmitava müügilepingu täitmise katteks ning sellele lisaks pidi hageja lepingu notariaalsel tõestamisel tasuma 55 322 krooni. 04.09.2009 käsiraha sõlmimisel hageja tasus kostjale sularahas 29 678 krooni, mille kättesaamist kostja esindaja on lepingus kinnitanud. Ülejäänud rahasumma kohustus hageja tasuma hiljemalt 08.10.2009, mida hageja ka tegi. Käsiraha lepingus näidatud OÜ V pangakontole kantud 15 000 krooni on V OÜ likvideerija hagejale tagastanud. Pärast 04.09.2009 käsiraha lepingu sõlmimist sai hageja teada, et kostja oli korteri, mille ostumüügilepingu sõlmimise kinnituseks hageja oli kostjale maksnud käsiraha, müünud 09.09.09 teisele isikule. Kostja keeldub hagejale tagastamast käsiraha 29 678 krooni. Hageja leiab, et käsiraha leping on sisult kinnisasja müügilepingu eelleping, mis peab olema sõlmitud notariaalses vormis. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu on leping tühine. Kostja on kohustatud tühise tehingu alusel saadu hagejale tagastama. Kuna käsirahaga tagatud leping jäi täitmata mitte hagejast tingitud põhjusel, kuuluks käsiraha tagastamisele ka siis, kui käsiraha leping ei oleks vormipuuduse tõttu tühine. Vastuseks 3. isiku E. R seisukohale hageja märgib, et E. R ei teatanud talle müügilepingu sõlmimisest teise ostjaga, seda tõendab ettemaksu teise osa tasumine 05.10.2009. Müügitehingust U. T sai hageja teada U. T e-kirjast pärast seda, kui hageja oli arutanud e-kirja teel xxx maja elanikega tulevase kütteperioodiga seonduvat ning hageja oli ennast tutvustanud kui Xxxkorteri tulevast omanikku. Käsiraha lepingus näidatud kuupäeval 04.09.2009 sai telefoni teel kokku lepitud korteri ostu üksikasjad, lepingu allkirjastamine toimus esmaspäeval, 07.09.2009 pärast seda, kui E. R l oli raha S arvelt väljavõetuna juba taskus. Seetõttu ongi lepingus saadud summa kirjutatud R poolt käsitsi, mitte arvutiga trükitud. Arve numbri, kuhu ettemaks kanda, saatis E. R sõnumiga. Raha S arvele kandmise selgituseks väitis E. R , et tegemist on V maakleri vahearvega, kuna raha ei ole saadetud V le, vaid kuulub koheseks üleandmiseks müüjale.
26.01.2010 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on õigusliku aluseta. Kostja korteri müüki vahendas maaklerifirma V OÜ, keda esindas E. R ja kellega oli kostjal sõlmitud maaklerileping. E. R tegeles ostjate leidmisega ja müügitehingu korraldamisega, kostja ise käis ainult augustikuus 2009 ühel korral näitamas korterit hagejale ning siis E. R organiseerimisel notari juures müügitehingut vormistamas. Kostja kinnitab, et ei ole saanud käsiraha hagejalt ega E. R lt ning kostjale ei ole teada, mitmel korral ja kui palju hageja T. R käsiraha maksis V OÜ-le. Kostja oli sõlminud V OÜ-ga maaklerilepingu, kuid E. R lepingu eksemplari kostjale ei andnud, küll aga andis kostja volituse käsiraha võtmiseks E. R le kui firmarifirma esindajale. Kas ja kelle suhtes ta volitust, ei ole kostjale teada. Sõlmitud käsirahalepingust kostja teadlik ei ole, kostja ei osalenud 04.09.2009 lepingu sõlmimisel. 09.09.2009 sõlmiti notaribüroos
korteriomandi ostu-müügileping, kus osales ka E. R ja kellele kostja tasus maakleritasu. V OÜ on 23.11.2009 äriregistrist kustutatud. Kostja leiab, et ei vastuta E. R poolt teostatud tehingute eest ning palub jätta hagi rahuldamata. Täiendavas vastuses 12.03.2010 kostja selgitab, et ei olnud teadlik käsiraha lepingu sõlmimisest ja ka enda nimel sellisel kujul volituse andmisest E. R le, sellest sai kostja teadlikuks alles hagi materjalide kättesaamisel. Käesoleva tsiviilasja menetluse käigus sai kostja teada, et E. Rohule oli juba 01.06.2009 esitanud kohtule avalduse V OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning ajutine haldur oma 31.08.2009 aruandes asus seisukohale, et E. R käitumises võib olla kuriteo tunnustega tegu äriühingu maksejõuetuse põhjustamisel. Kostja leiab, et E. R käitumises on kostja suhtes esinevad kuriteo tunnused ning kostja pöördus 10.03.2010 kuriteokaebusega Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamiseks E. R suhtes.
Kostja taotlusel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasatud ER18.03.2010 ja 09.04.2010 kirjalikes seisukohtades kinnitas, et vastavalt kostja volitusele sõlmis ta hagejaga käsirahalepingu ning hageja väidetav vend TLtasus ettemaksu summas 29 678 krooni. Notariaalne tehing pidi toimuma hiljemalt 10.03.2010. Hageja vend kandis E. R soovil ettemaksu I osa A S arvele, kuna E. R enda arve oli blokeeritud. Antud ettemaks jäi E. R kätte ning E. R kasutas ettemaksu vahendustasuna oma äranägemisel ja kostjale kuuluva osa (14 678 krooni) oleks E. R üle kandnud notari deposiitarvele enne tehingut. Hagejaga jäi tehing ära, kuna E. R leidis kostjale teise ostja, kes pakkus rohkem raha ja oli nõus tehingu kohe tegema, teise ostjaga sõlmiti tehing 09.09.09. Hagejaga sõlmitud käsirahalepingust E. R taganes, millest teatas hagejale telefoni teel ning lubas ettemaksu tagastada oktoobris 2009, hageja nõustus sellega. 09.10.2009 toimus hageja venna T. L ja E. R vahel hageja korteris Paldiskis intsident, T. L hakkas E. R t küsitlema seoses kostja korteri võõrandamisega teisele ostjale, keegi tütarlaps lukustas ukse ja hageja vend nõudis E. R lt allkirja, et E. R on hageja vennalt raha kätte saanud. E. R sattus paanikasse ja andis allkirja, kuna hageja vend hoidis E. R t ca pool tundi korteris luku taga vastu viimase tahtmist ja keelas autost tuua telefoni. Kui hageja vend oli allkirja kätte saanud, avas tütarlaps ukse. E. R väidab, et on hoiustanud hageja venna ettemaksu kuni kohtuvaidluse lõppemiseni, kuna hageja vend piiras tema vabadust. E. R kinnitab, et kostja ei ole hageja nõudega seotud. Samuti 3.isik märgib, et ei ole hagejalt ettemaksu saanud, ettemaksu tasus T. L . 09.04.2010 kirjalikus seisukohas E. R märgib, et on seisukoha koostamise ajaks hageja vennalt saadud ettemaksu ära kulutanud oma terviseprobleemide raviks. E. R on majanduslanguse ajal sattunud makseraskustesse ning seetõttu ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita. E. R kordab, et kostja volitas teda käsirahalepingut sõlmima ja ettemaksu vastu võtma ning ettemaksu ta endale ei soovinud (kuna lootis, et teine ostja pakub rohkem), E. R võttis ettemaksu vahendustasuna ja ülejäänud ettemaksu oleks kandnud tehingu ajaks notari deposiitarvele
on terve mõistusega, normaalne inimene, kes suudab aru saada oma toimingute, sh allkirja andmise, tähendusest. Kui väidetavalt eesti keelt mittevaldav kostja allkirjastab eestikeelsed dokumendid, nende sisusse süvenemata, võtab kostja endale riski saabuvate tagajärgede eest. Kostja on allkirjastanud volituse, millega volitab V OÜ esindajat E. R t allkirjastama kostja nimel ettemaksu lepingu ja ettemaksu vastu võtma. TsÜS § 120 lg 2 kohselt tõlgendatakse volitust selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellel volitus anti või kes esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Kostja kinnitab, et hageja oli korteri ostuhuviline, kostja käis hagejale oma korterit näitamas ning notaribüroosse tehingute tegema läks samuti teadmisega, et ostjaks ongi hageja. E. R on vastavalt saadud volitusele sõlminud kostja nimel hagejaga käsiraha lepingu ja hagejalt ettemaksu vastu võtnud. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Nendel asjaoludel kohus leiab, et kostja volituse alusel sõlmitud käsiraha lepingu alusel üleantud ettemaksu (käsiraha) saajaks tuleb lugeda kostjat. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka asjaolu, et kolmas isik E. R ei ole hagejalt saadud käsiraha kostjale üle andnud. Kostja ja E. R vahel on volikirjast tulenev käsundussuhe. E. R kui käsundisaaja on kohustatud kostjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud (VÕS § 626 lg 1). Selle kohustuse rikkumine ei mõjuta hageja ja kostja käsiraha lepingust tulenevaid õigussuhteid, vaid kostjal võib väljaandmiskohustuse rikkumisest tuleneda nõue kolmanda isiku vastu.
läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest on menetlusosalise esindaja kuludena käsitatavad menetlusosalist menetluses esindava esindaja kulud. Hageja on osalenud menetluses ilma esindajata, mistõttu ei saa hagejal olla tekkinud kostjalt väljamõistetavaid esindajakulusid. Lisaks taotles hageja 23.04.2010 kohtuistungil kostjalt üksnes kohtukulude väljamõistmist. Eeltoodu alusel kohus peab võimalikuks määrata otsuses kindlaks menetluskulude rahaline suurus sellele vaatamata, et hagejale ei ole antud võimalust menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 6000 krooni.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.