Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
9.06.2010 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-20590
Hagi ese Hagi hind Menetlusosalised
Rahalise kohustuse täitmise nõue 54 370.54 krooni Hageja: Swedbank AS registrikood 10060701, asukoht: Tallinn, Liivalaia 8 Esindaja: Silva Kark Jõhvi, Rakvere 5 Kostja: Sirje Puusepp isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx, xxxxxxxx xxx.x
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Sirje Puusepp’alt (xxxxxxxxxxx) Swedbank AS (10060701) kasuks 76 215 (seitsekümmend kuus tuhat kakssada viisteist) krooni ja 25 senti. Sirje Puusepp on kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 sätestatud määras põhinõudelt (54 370.54 krooni) alates 29.04.2010.a. kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus TsMS § 468 lg.1 p.1 alusel viivitamata täidetavaks.
Tagastada Swedbank AS-le (10060701, arvelduskonto nr.22700 000 0016) 28.04.2010.a. tasutud riigilõivust 4250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Riigilõivu tagastamise osas saata otsus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-20590 kannab Sirje Puusepp, kellelt tuleb välja mõista Swedbank AS kasuks 4250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Sirje Puusepp on kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 sätestatud määras menetluskuludelt summas 4250 krooni kuni nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui pooled ei taotle asja arutamist kohtuistungil. Kostja on apellatsiooniõigusest loobunud. Asjaolud ja hageja nõue 20.01.2005.a. sõlmisid pooled Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr.xx-xxxxxx-xx, mis võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks 7000 EEK ulatuses. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas. Igakuise püsimakse suuruseks oli lepingus määratud 280 krooni, mille kostja pidi tasuma 10.kuupäevaks. Perioodil 17.12.2007.a. kuni 17.06.2008.a. kostja püsimakseid ei tasunud. 9.05.2006.a. sõlmisid pooled tagasimakseta krediitkaardi kasutamise lepingu nr.xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi Visa Classic Charge ning võimaldas krediidilimiiti tehingute teostamiseks 10 000 EEK ulatuses ning sularahalimiiti 5000 krooni kalendrikuus. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, tekkis tal põhiosa võlgnevus 8650.13 krooni. 15.10.2007.a. sõlmisid pooled arvelduskrediidi kasutamise lepingu nr.xx-xxxxxx-xx, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 8000 krooni. Perioodil 17.12.2007.a. kuni 17.06.2008.a. kostja kasutatud krediidilt intressi ei tasunud. 16.10.2007.a. sõlmisid pooled hanzaneti vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr.xx-xxxxxxxxx summas 31 000 EEK intressimääraga 18% aastas. Kostja jäi 17.01.2008.a. alates laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. 1.09.2009.a. saatis hageja kostjale teate võlgnevuse suuruse kohta koos hoiatusega, et kui kogu võlga hiljemalt 16.09.2009.a. ei tasuta, ütleb hageja lepingu enne tähtaja lõppu üles. Kostja hagejaga ühendust võtnud ei ole. 18.06.2008.a. sulges hageja 15.10.2007.a. sõlmitud lepingu limiidi ja kandis võla uue lepingu nr.xxxxxxxx-xx alla. 18.06.2008.a. sulges hageja 20.01.2005.a. sõlmitud lepingu limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr.xx-xxxxxx-xx alla. 29.07.2008.a. ütles hageja 16.10.2007.a. sõlmitud lepingu ennetähtaegselt üles. 28.04.2010.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 76 215.25 krooni, millest 54 370.54 krooni moodustab põhivõlg ja ülejäänud summa nelja lepingu alusel tasumata intress ning sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja taotleb kostjalt 76 215.25 krooni väljamõistmist, toetudes VÕS §-dele 8 lg.2, 23 lg.1, 76 lg.1, 101 lg.1 p.1 ja 6, 102 ja 113 lg.1. Samuti taotleb hageja kostjalt viivise välja mõistmist
põhinõudelt ja menetluskuludelt kuni nimetatud kohustuste kohase täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja on kirjalikus vastuses kohtule hagi õigeks võtnud, nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtu seisukoht Hagi on õiguslikult põhjendatud, kostja on selle õigeks võtnud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab võimalikuks ja otstarbekaks lahendada kõnesolev asi kirjalikus menetluses, kuna pooled on sellega nõustunud ning hagi eseme suhtes õiguslik vaidlus puudub. Poolte vahel olid lepingulised suhted. VÕS § 8 lg.2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg.1 p.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult selle täitmist ja sama seaduse p.6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et nõutakse viivist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, võib kohus TsMS § 174-1 lg.3 kohaselt määrata otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude mittetasumise korral viivise tasumise kohustuse. Hageja menetluskulud, mille väljamõistmist ta taotleb, koosnevad tasutud riigilõivust summas 8500 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesolevas asjas menetluskulud kostja. Kuna viimane on kohtule teatanud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisest, tagastab kohus hagejale TsMS § 150 lg.2 p.3 alusel poole tasutud riigilõivust, so 4250 krooni ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 4250 krooni. TsMS § 468 lg.1 p.1 kohaselt tuleb hagi õigeksvõtul põhinev otsus tunnistada viivitamata täidetavaks, so kohtuotsus on vastavalt TsMS § 467 lg.1 täidetav enne selle jõustumist.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.