Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-10730

krooni tagastamise tähtajaga 21.07.2006 intressimääraga 7% aastas, kohustistasuga 2% aastas. Lepingus leppisid pooled kokku viivisemääras 0,15% päevas. Intressi ja kohustistasu arvestamisel lähtusid pooled päevade arvust kuus ja 360- päevasest aastast. Kohustistasu arvestatakse kasutamata arvelduskrediidi limiidilt iga kalendripäeva eest ning kostja I kohustus tagama, et kontol oleks olemas vajalikud summad krediidi tagastamiseks, kohustistasu maksmiseks lepingu p 5.2 järgi, raha puudumisel oli õigus hagejal arvestada viivist lepingu p

2-08-10730

TM (kostja II) tunnistas hagi (prot. 28.04.2010, lk 140). M. D (kostja III) leiab, et arvelduskrediidilepingu I alusel ei ole kostja I kohustused lõppenud, võlasuhe on kehtiv, hageja on võimaldanud kostjale I krediiti 350 000 krooni. Kuna kostja I ei ole kohustusi täitnud, on rikkunud oma kohustusi, kuid see ei lõpeta pooltevahelist lepingut 1. Arvelduskrediidileping nr 2 on täitmata ja kuna hageja ja kostja I ei lõpetanud lepingut 1, siis järelikult kasutas kostja I krediiti 350 000 krooni lepingu I alusel ja lepingu 2 alusel antud täiendavalt limiiti 350 000 ei ole tegelikult kostja I kasutanud. Kostja I ei ole rikkunud arvelduskrediidilepingust nr 2 tulenevaid kohustusi, kuna seda pole täidetud ja seega ei ole alust ka kostja III vastutuseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja ja /või kostja I kanda. Kostjad tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Määrusega 07.12.2009 jäi hageja nõue I. P vastu seoses pankroti väljakuulutamisega läbi vaatamata (lk 90). Võlaõigusseaduse § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 108 lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning VÕS § 397 lg 1 teise lause kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivisemäära. Kuna Spordiklubi C ei ole hagile vastuväiteid esitanud, siis leiab kohus, et puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja I sõlmisid arvelduskrediidilepingu 22.07.2005 koos hilisemate lisadega nr 1-3, mille kohta on hageja esitanud viidatud lepingu koos lisadega ning et tegelikult hiljem sõlmisid pooled 24.07.07 uue arvelduskrediidilepingu , millega leppisid nad kokku varasema arvelduskrediidilepingu refinantseerimises, et hageja refinantseeris lepingu p 1.10.1 kohaselt poolte vahel arvelduskrediidilepingust tulevaid kohustustusi summas 350 000 krooni. Vaidlus puudub selles, et refinantseerimiselepingus lepiti kokku intressimääras 8,3% aastas, kohutistasumääras 2% aastas ja viivisemääras 0,15% päevas, arvelduslimiidi kasutustähtaja lõpptähtaeg oli 24.07.2008. Pooled on oma laenusuhted ümberkujundanud refinantseerimise kaudu viidatud lepinguga ja seda eelkõige tähtaja suhtes, intressimäära ja kohustistasumäär suhtes. Seega on pooled sõlminud laenu e. krediidilepingu VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 lg 1 tähenduses. Vaidlus puudus hageja ja kostja I vahel selles, et kostja on saanud arvelduskrediiti, ent lepingus kokkulepitud tähtajaks 24.07.2008 ei ole krediiti ja intressi ning kohustistasu ära tasunud ning eelmärgitud ajaks oli kostja I võlg järgmine: põhivõlg 303503,26 kooni, intressivõlg 2104,01 krooni ja kohustistasuvõlg 93,36 krooni. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud võla ära hageja märgitud kuupäevaks, seega on kostja I on rikkunud lepingust tulenevat krediidi 3 (6)

2-08-10730

tagastamise, intressi maksmise ja lepingust tuleneva kohustistasu maksmise kohustust VÕS §100 tähenduses. Kohtule esitatud ja kostjale I saadetud 25.09.2008 kirjaga nr 200.203-030/035022 on hageja tõendanud, et kostjat I on teavitatud temal lasuvast võlast ning tehtud ettepanek võla 334114,50 kr (põhivõlg 303503,26 kooni, intressivõlg 2104,01 krooni ja kohustistasu 93,36 kr) tasumiseks 10.10.2008, st enne kohtusse pöördumist.. Hagi asjaolude kohaselt on kostja I pärast ülalviidatud tähtaega ja enne hagi esitamist kohtule (st saabus kohtusse 16.02.09) osaliselt oma võlga vähendanud ja et kostja I tasus perioodil 15.08.2008-11.02.2009 erinevaid summasid, ent hagi esitamise aja seisuga oli kostja I võlg arvelduskrediidi näol 242246,26 krooni. Kostja I ei ole vaidlustanud nimetatud asjaolu ega tõendanud, et hagi esitamise ajaks oleks kostja võlga vähendanud, seega leiab kohus, et kostja laenuvõlg on 242246,25 krooni. Esitatud lepingu p 1.8 järgi on kostja I kohustatud makse tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% päevas, milles vaidlus puuduus ja kuna vaidlus puudus ka selles, et hagi esitamise ajaks oli kostja viivituses ning viivise suuruses ja et viivis oleks tasutud, siis on viivise suurus vastavalt hagi koostamise seisuga 11.02.2009 54777,87 krooni. Eeltoodu alusel võlgneb kostja I hagi koostamise aja seisuga 11.02.2008 laenu e- krediidilepingust tulenevalt 297024,13 krooni, millest põhivõlg tagastamata krediidi näol on 242246,26 krooni ja viivis 54777,87 krooni. Kostja T. M (kostja II) tunnistas hagi, seega on ka tema poolt omaksvõetud asjaolu, et Spordiklubi C jättis oma arvelduskrediidilepingust tulenevad krediidi, intressi tasumise kohustuse lepingus kokkulepitud tähtajaks täitmata ja jäi seega pangale võlgu ülalviidatud põhivõlga ja viiviseid kokku 297024,13 krooni. Vastuväidete ja vaidluse puudumise tõttu ülalviidatud võla üle, ei pea kohus andma põhjalikumat hinnangut esitatud tõenditele. Kuna kostja I on arvelduskrediidipingust tulenevaid kohustusi rikkunud, siis on hagejal kooskõlas VÕS § 76, 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 õigus nõuda kostjalt I kohustuse täitmist, so võla tasumist ning ja VÕS § 76, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel lepingulise viivise nõudmist. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue Spordiklubi C vastu rahuldamisele ja viimaselt tuleb hageja kasuks välja mõista 297024,13 krooni, millest põhivõlg on tagastamata krediidi näol 242246,26 krooni ja viivis 54777,87 krooni. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 150 kohaselt siis kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Kostja T. M (kostja II) tunnistas hagi, mistõttu on asjas kohtule esitatud käenduslepinguga ning tema poolt hagi tunnistamisega tõendatud, et panga ja T. M u vahel on 24.07.2007 sõlmitud viidatud käendusleping (lk 17). Vaidlus puudus selles, et hageja ja kostja III e. M. D vahel on sõlmitud 24.07.07 käendusleping (lk 18). Viidatud käheduslepingute p-st 1 nähtub, et iga käendaja e. kostjad II, III vastutavad Spordiklubi C ja panga vahel arvelduskrediidilepingust tulenevate Spordiklubi C (kostja I) kohustuste täitmise eest solidaarselt Spordiklubiga C, kuid mitte rohkem kui 350 000 krooni. Iga käendaja vastutuse piir on seega 350 000 krooni. Kohus leiab viidatud käenduslepinguid hinnates, et kostjad II, III käendavad ühte ja sama kohustust, 4 (6)

2-08-10730

mis tuleneb hageja ja Spordiklubi C vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust ja seega on nad käendanud sama kohustust ning seda ühesuguses piirmääras. VÕS §-st 150 tulenevalt saavad seega kostjad II, III kui käendajad hageja ees vastutada solidaarselt ja kokkulepitud piirmäära, so antud juhul 350000 krooni ulatuses. Vaidlus puudus selles, et käendajad e. kostjad II, III pole oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud. Kostja M. D märkis, et arvelduskrediidileping (vastuväidetes märgitud arvelduskrediidileping I) pole lõppenud, ent märgitud väitel ei ole vaidluse seisukohalt tähendust. Esiteks nõuab hageja arvelduskrediidilepingust tulenevate kohustuse täitmist ja seega ei puutu asjasse küsimus, kas kostja I on seda esimest arvelduskrediidilepingut / ) täitnud, teiseks on hageja ja kostja I omavahelisi laenu- e krediidisuhteid korrastanud ja hageja on laenu refinantseerinud, mille kohta ongi sõlmitud arvelduskrediidileping ning millest tulenevate kohustuste tagamiseks on andnud kostja M. D oma käenduse kooskõlas lepingu p 1. Selles on viide ka arvelduskrediidilepingule (lk 18). Väide, et kostja I pole krediiti saanud, on ümber lükatud hageja poolt kohtule esitatud väljavõttega laenuoperatsioonide kontost (lk 35 ja 35p), millest nähtuvalt on kostjale I välja makstud (väljamakse veerg) perioodil 28.06.2008-24.07.3008) erinevaid summasid, kokku 306883,26 krooni. Seda, et 24.07.2008 e lepingu lõppemise tähtajaks poleks kostjal I olnud hageja ees võlga 334114,50 kr (põhivõlg 303503,26 kooni, intressivõlg 2104,01 krooni ja kohustistasu 93,36 kr, vt otsus ülalpool) või et see oleks väiksem, ei ole kostja III tõendanud, samuti ei ole ta tõendanud, et hagi esitamise ajaks hagetav võlg 297024,13 krooni (põhivõlg tagastamata krediidi näol 242246,26 krooni ja viivis 54777,87 krooni) oleks tasutud või väiksem. Vaidlus puudus selles, et käendajad pole tasunud hagejale võlast midagi. Seega on käendajatel, st kostjatel II, III tekkinud nendega sõlmitud käenduslepingust tulenev kohustus kooskõlas käenduslepingute p –ga 1 vastutada kostjaga I solidaarselt hageja ees kostja I kohustuste täitmata jätmise eest. Eeltoodu alusel on hageja nõue T. M u ja M. D vastu solidaarselt võla, viivise väljamõistmiseks ka põhjendatud ja tõendatud ja nendelt tuleb välja mõista kooskõlas VÕS § 76, 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, 3, § 145 lg 1, 2, § 150 ja § 65 solidaarselt Spordiklubiga C võlga, viivist kokku 297924,13 krooni. Leping on VÕS § 8 lg 2 ja 76 alusel täitmiseks pooltele kohustuslik ja hagejal ei ole õigust nõuda sellise kohustuse täitmist, mida lepingus kokkulepitud ei ole. Hageja on pidanud vajalikuks leppida kokku käendajatega nende vastutuse piirsumma, seega ei või ta nõuda kohustuse täitmist suuremas mahus kui on kokku lepitud, st hageja ei saa nõuda käendajailt enam kui võlgnikuga solidaarselt 350000 krooni. Nimetatud omandab tähendust edaspidise viivisenõude rahuldamise ja täitmise osa. Kuna arvelduskrediidilepingus on hageja ja kostja I kokku leppind ka viivisemääras 0,15% päevas, siis on hagejal õigus nõuda kooskõlas TsMS 367 ka viivist protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest. Nimelt võib TsMS § 367 järgi kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt viivise protsendina. Hagi esitati kohtule 16.02.2009 (lk 1), seega tuleb kõigilt kostjatelt viivis välja mõista 0,15% päevas põhivõlalt 242246,26 krooni kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid selliselt, et kostjatelt II ja III ühekordselt väljamõistetud summa 297024,13 krooni ja edaspidiselt protsendina väljamõistetud viivis kokku ei ületaks 350 000 krooni. Kokkuvõttes tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista solidaarselt 297024,13 krooni ja alates 16.02.2009 viivis 0,15% päevas põhivõlalt 242246,26 krooni selliselt, et piirata kostja II ja III vastutuse määra ühekordselt väljamõistetud ja edaspidiselt väljamõistetud viivist 350 000 krooniga. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 1 tuleb hageja hagimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 alusel on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5 (6)

2-08-10730

Tsiviilasja hind on 242246,26 krooni.

Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.