Tsiviilasi nr.2-08-74728
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-74728
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi x maavanema kaudu hagi A. H. vastu rahalise kohustuse ja lisanduvate kõrvalnõuete 354 656,60 nõudes. /hagi hind 354 656,60 krooni/
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Eesti Vabariik x maavanema kaudu Registrikood xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Telefon: xxxxxxx Elektronposti aadress: x
esindajad
Menetlusvorm
Kostja: A. H. Isikukood xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kuna kostja ei ilmunud 07.06.2010.a. kell 10.00 toimuvale kohtuistungile, lahendab kohus TsMS §413 alusel vastavalt hageja taotlusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas:
Rahuldada tagaseljaotsusega Eesti Vabariigi x maavanema kaudu hagi A. H. vastu täielikult. Välja mõista A. H. (is.kood xxxxxxxxxxx) ostu-müügilepingute xx-xxx ja xxxxxx järgi võlgnevus ajavahemiku eest alates 20.03.2002.a kuni 07.11.2008.a summas 354 656 (kolmsada viiskümmend neli tuhat kuussada viiskümmend kuus) krooni 60 senti Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (08.06.2010.a.) Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et
võttis endale kohustuse tasuda kinnistu väärtus (hüpoteegi aluseks olev summa) 520000 krooni 50 aasta jooksul järelmaksuna, tasudes seda osade kaupa igal aastal 10400 krooni ja intresse 5% tasumisele kuuluvast summast s.o 520 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei asunud A. H. täitma oma kohustust tasuda xxxxx kinnistu eest osade kaupa igal aastal vastavalt lepingus toodud tingimustel. Seetõttu esitas Eesti Vabariik x maavanema kaudu 2001.a oktoobris Valga Maakohtule hagiavalduse kohustise täitmise nõudes. Seoses täitemenetluse algatamisega, mille aluseks oli Valga Maakohtu määrus nr 2249/01 23.oktoobrist 2001.a. ja sissenõudja Valga Maavalitsuse 26.oktoobri 2001.a. avalduse alusel, esitas kohtutäitur T. S. 02.11.2001.a Valga Maakohtu Kinnistusaametile avalduse seada keelumärge kinnistusregistri registriossa sisse kantud xxxxx kinnistule vana registriosa numbriga xxxx(uus registriosa number
2 (6)
xxxxxx) ning selle alusel on keelumärge kinnistu käsutamise keelamise tagamiseks kantud kinnistusregistrisse. Valga Maakohtu 19.märtsi 2002.a. otsusega nr 2-249/01 tsiviilasjas mõisteti A. H. `ilt Eesti Vabariigi kasuks 57 351 krooni 85 senti so võlgnevus xxxxx maaüksuse erastamise eest seisuga 19.märts 2002.a x Maavalitsus esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks Valga Maakohtu 19.märtsi 2002.a. otsuse nr 2-249/01 alusel. Kohtutäituri kaudu ei ole maavalitsusele laekunud nõude katteks ühtegi summat. Samuti on x Maavalitsus saatnud A. H. kirjalikke meeldetuletusi palvega tasuda xxxxx maaüksuse eest võlg . Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja tänaseni tasunud ühtegi igaaastast osamakset. xxxxx kinnistu võlg ajavahemiku 31.12.1998.a kuni 19.03.2002.a. eest oli 57 351 krooni 85 senti, mis on Valga Maakohtu 19.märtsi 2002.a. otsusega nr 2-249/01 tsiviilasjas A. H. `ilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud ning mille alusel ei ole tasutud ühtegi summat . Ajavahemiku eest alates 20.03.2002.a kuni 07.11.2008.a moodustub võlg xxxxx kinnistu eest 154 281 krooni 90 senti : tähtaegselt tasumata järelmaksu summa 62 400 krooni ja intressi võlgnevus 3 120 krooni, millele lisandub vastavalt lepingu punktile 3.5 viivis tähtaegselt tasumata summalt 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest so on 88 654 krooni 80 senti (viivise arvestus juurde lisatud õiend nr 1), intresside viivis kuni 01.07.2002.a. 107 krooni 10 senti.
võttis endale kohustuse tasuda kinnistu väärtus(hüpoteegi aluseks olev summa) 690 000 krooni 50 aasta jooksul järelmaksuna, tasudes seda osade kaupa igal aastal kaks korda so 10.juuniks 6900 krooni ja 10.detsembriks 6900 krooni ja intresse 5% aastas tasumisele kuuluvast summast so 10.juuniks 345 krooni ja 10.detsembriks 345 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei asunud A. H. likvideerima oma võlgnevust xxxxxx kinnistu eest. Seetõttu esitas Eesti Vabariik x maavanema kaudu 2001.a oktoobris Valga Maakohtule hagiavalduse kohustise täitmise nõudes. Seoses täitemenetluse algatamisega, mille aluseks oli Valga Maakohtu määrus nr 2249/01 23.oktoobrist 2001.a. ja sissenõudja x Maavalitsuse 26.oktoobri 2001.a. avalduse alusel, esitas kohtutäitur T. S. 02.11.2001.a Valga Maakohtu
3 (6)
Kinnistusaametile avalduse seada keelumärge kinnistusregistri registriossa sisse kantud xxxxxx kinnistule vana registriosa numbriga xxxx (uus registriosa number xxxxxx) ning selle alusel on keelumärge kinnistu käsutamise keelamise tagamiseks kantud kinnistusregistrisse. Valga Maakohtu 19.märtsi 2002.a. otsusega nr 2-249/01 tsiviilasjas mõisteti A. H. `ilt Eesti Vabariigi kasuks 55 552 krooni so võlgnevus xxxxxx maaüksuse erastamise eest seisuga 19.märts 2002.a. Samuti mõisteti A. H. nimetatud kohtuotsuse alusel Eesti Vabariigi kasuks 5500 krooni tasutud riigilõivu eest. Valga Maavalitsus esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks Valga Maakohtu 19.märtsi 2002.a. otsuse nr 2-249/01 alusel. Kohtutäituri kaudu ei ole maavalitsusele laekunud ühtegi summat. Samuti on x Maavalitsus saatnud A. H. kirjalikke meeldetuletusi palvega tasuda xxxxxx maaüksuse eest võlg . Vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja tänaseni tasunud ühtegi iga-aastast osamakset. xxxxxx kinnistu eest on võlgnevus ajavahemikul 10.06.1999.a kuni 19.03.2002.a. 55 552 krooni , mis on Valga Maakohtu 19.märtsi 2002.a. otsusega nr 2-249/01 tsiviilasjas A. H. `ilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud ning mille alusel ei ole laekunud ühtegi summat. Ajavahemiku eest alates 20.03.2002.a kuni 07.11.2008.a moodustub võlg xxxxxx kinnistu eest 200 374 krooni 70 senti: tähtaegselt tasumata järelmaksu summa 89 700 krooni ja intressi võlgnevus 4 485 krooni, millele lisandub vastavalt lepingu punktile 3.5 viivis tähtaegselt tasumata summalt 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest so on 106 080 krooni 60 senti (viivise arvestus juurde lisatud õiend nr 2), intresside viivis kuni 01.07.2002.a. 109 krooni 10 senti. Seega moodustub A. H. võlg xxxxx ja xxxxxx kinnistu eest ajavahemiku jooksul 20.03.2002.a kuni 07.11.2008.a. kokku 354 656 krooni 60 senti. Sellele võivad lisanduda järgmise tähtaja järelmaksu summa koos intressiga ning tasumise päevaks kogunenud viivised. Järelmaksu tasumise tähtaeg ei ole saabunud xxxxx kinnistu eest 416 000 krooni osas ja xxxxxx kinnistu eest 558 900 krooni osas. Täitemenetluse seadustiku § 2 punkti 18 alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Ostu-müügilepingus nr xx-xxx(27.02.1998.a xxxxx maaüksus) ja ostu-müügilepingus nr xx-xxx (02.03.1999.a xxxxxx maaüksus) punkti 6 kohaselt on tehtud märge kinnistusraamatusse, et hüpoteegi tõttu on kinnistu omanik allutatud kohesele sundtäitmisele. Kuna eelnimetatud lepingud on sõlmitud lihtkirjalikus vormis, siis ei ole täitemenetluse korras võimalik võlga antud juhul sisse nõuda. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lõike 2 punktile 6 on maareformiseadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete teostamisel maavalitsus vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamise korral kohtusse Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegiga seotud asjas. Eeltoodu alusel ja juhindudes Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 441 lg 2, võlaõigusseaduse paragrahvi 76 lg 1, paragrahvi 82 lg 2 ja lg 7, paragrahvi 108 lg 1,
4 (6)
ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 4 lg1 ja riigilõivuseaduse paragrahvi 22 lõike 2 punktist 6 hageja palub:
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 397 ja §401 lg 1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (6% kuus tagasimaksmata laenu summalt, tasumisega igakuuliselt 25.kuupäevaks ), saades intressivõla suuruseks 2 114,44 krooni
5 (6)
VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). VÕS § 101 lg 1 p.p 1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Asja materjalidega /tl 4-17/ on tõendatud, et Valga Maakohtu 19.märtsi 2002.a. otsusega nr 2-249/01 tsiviilasjas mõisteti A. H. `ilt Eesti Vabariigi kasuks 57 351 krooni 85 senti so võlgnevus xxxxx maaüksuse erastamise eest seisuga 19.märts 2002.a. Ajavahemiku eest alates 20.03.2002.a kuni 07.11.2008.a moodustub võlg xxxxx kinnistu eest 154 281 krooni 90 senti : tähtaegselt tasumata järelmaksu summa 62 400 krooni ja intressi võlgnevus 3 120 krooni, millele lisandub vastavalt lepingu punktile 3.5 viivis tähtaegselt tasumata summalt 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest so on 88 654 krooni 80 senti (viivise arvestus juurde lisatud õiend nr 1), intresside viivis kuni 01.07.2002.a. 107 krooni 10 senti. Ajavahemiku eest alates 20.03.2002.a kuni 07.11.2008.a moodustub võlg xxxxxx kinnistu eest 200 374 krooni 70 senti: tähtaegselt tasumata järelmaksu summa 89 700 krooni ja intressi võlgnevus 4 485 krooni, millele lisandub vastavalt lepingu punktile 3.5 viivis tähtaegselt tasumata summalt 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest so on 106 080 krooni 60 senti (viivise arvestus juurde lisatud õiend nr 2), intresside viivis kuni 01.07.2002.a. 109 krooni 10 senti. Seega moodustub A. H. võlg xxxxx ja xxxxxx kinnistu eest ajavahemiku jooksul 20.03.2002.a kuni 07.11.2008.a. kokku 354 656 krooni 60 senti. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu järgne võlgnevus summas 354 656 krooni 60 senti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Aivar Pellja kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.