Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-22424 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Mallar Tekkeli vastu 165 594,39 krooni ja viivise väljamõistmiseks Hagi hind 145 613,02 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Mallar Tekkel ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxx-xxxxxx xx-x) Resolutsioon Välja mõista Mallar Tekkelilt 165 594,39 krooni ja viivis alates 12.05.2010 kuni põhinõude ( 145 613,02 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks. Menetluskulud jätta Mallar Tekkeli kanda. Välja mõista Mallar Tekkelilt riigilõiv 15 000.- krooni AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Mallar Tekkelilt viivis menetluskuludelt ( 15 000.- krooni) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras AS Swedbanki kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Mallar Tekkel võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 24.04.2008 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 45 000.- kr ulatuses. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi vastavalt lepingule on intressimäär 18% aastas. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale lepinguga sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustades tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimaksega krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 1800.- kr kalendrikuus ja maksepäevaks 10.kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.12.2008. Kostja jäi kaardikasko maksete tasumisega võlgnevusse alates 10.12.2008. Lepingu p 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras. 11.08.2008 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 76 500.- kr, intressimääraga 16 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäev 15.12.2012. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval summas 1888,96 kr. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.06.2009. Alates 15.06.2009 kuni 15.09.2009 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 üksteisele järgneva laenu tagasimaksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 06.03.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingute võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 16.06.2009 ja hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingud enne selle tähtaja lõppu üles ning rakendab seaduslikke meetmeid oma nõuete rahuldamiseks. 23.09.2009 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. 20.04.2009 sulges hageja laenuprogramm lepingu kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xx-xxxxxx-xx alla. 11.05.2009 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 165 594,39 kr: lepingu nr xx-xxxxxx-xx alusel kokku 53 951,72 kr: põhiosa 48 660,29 kr; intress 48,66 kr, põhiosa viivis 4372,33 kr; kaardikasko 820,44 kr; menetlustasu 50.- kr; lepingust nr xx-xxxxxx-xx alusel kokku 111 642,67 k: põhiosa 96 952,73 kr; intress 5994,73 kr, viivis 8695,21 kr.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 165 594,39 kr ja viivise alates 12.05.2010 kuni põhinõude ( 145 613,02 kr) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 15 000.-kr; viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 01.06.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.