2-08-19227/36 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

vaidlust, et 22. oktoobril 2007. a. toimus liiklusõnnetus Tallinnas Estonia pst. ja Teatri väljaku ristmikul, kus sai vigastada hagejale kuuluv ja tema juhitud sõiduauto Mazda 323F. Liiklusõnnetuses osales J. Z., kes juhtis trollibussi Škoda. Teise juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. Hageja kahju on sõiduki remondikulud 42.700 krooni. Hageja tsiviilvastutus on kindlustatud. Kostja on keeldunud kahju hüvitamast põhjusel, et hageja on tekkinud liikluskahju eest ise vastutav. Vastavalt kahjujuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 7 lõikele 1 on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Vaidlus on selle üle, kas trollibussi juhtinud juht on vastutav tekkinud avariis, millisel juhul tekib kostjal kohustus LKS § 7 lg. 1 alusel kahju hagejale hüvitada. Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a. määrusega nr. 48 kinnitatud LE § 167 sätestab, et foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale. Kostja esitatud M. P. seletuskirjast Tallinna Trammi ja Trollibussikoondise AS-ile nähtub, et tema juhtis 22. oktoobril 2007. a. trolli liinil II. Kui tema seisis Estonia peatuses ja soovis asuda tegema pööret vasakule teatri suunas, siis ei saanud ta seda teha, sest märgitud foori taga seisis veel kaks trollibussi – nr. 322 liin I ja 414 liin III – mille juhid ootasid liikumist lubavat signaali. Pärast rohelise fooritule süttimist sõitis troll nr. 322 üle risttee ja selle järel liikus troll 414, mis peatus ristmikul, kuna toimus avarii. Trolli nr. 322 juhtinud P.R. seletuskirjast Tallinna Trammi ja Trollibussikoondise AS-ile nähtub, et tema alustas pärast foori rohelise tule süttimist liikumist selleks, et teha vasakpööret Teatri väljakult Estonia puiesteele. P.R. seletas, et kui tema oli jõudnud Estonia pst. keskele, nägi ta tahavaatepeeglist, et tagumine troll liigub tema taga ca 3 m kaugusel ja kui tema ise oli manöövri lõpetanud, põles fooris veel roheline tuli Teatri väljaku suunal. J. Z. seletuskirjast Tallinna Trammi ja Trollibussikoonduse AS-ile nähtub, et kui ta ootas foori lubavat tuld selleks, et pöörata Estonia pst-le, seisis tema ees troll 322 (liin I), ja kui süttis roheline tuli, alustas J. Z. liikumist. Kui ta oli oma seletuse kohaselt läbinud ristmiku, siis vaatas tahavaatepeeglisse ning kuulis lööki trolli vastu, sellele järgnes teine ja kolmas ning trollist paremal pool seisis kolm korda vastu külge löögi saanud Mazda. Seletuskirja kohaselt alustas Mazda liikumist ega lasknud trollil lõpetada manöövrit. Politsei olevat süüdistanud

juhitud Mazda sõitsid ühtlase kiirusega enne foori (mis asub Estonia pst-l vahetult enne vaidlusalust ristmikku) ja pärast foori ja et fooris põles mõlema sõiduki sõidu ajal roheline tuli, siis saab järeldada, et hageja ei alustanud foori lubava tulega sõitmist vahetult pärast selle süttimist, vaid selles põles kogu hageja sõidu ajal roheline tuli. Seega võis hageja oma sõidusuunas sõita ja tema oli ristmikul selle ületamist lõpetamas. Tegemist ei olnud olukorraga, kus hageja pidanuks LE § 167 alusel lubama trolli nr. 414 juhil J. Z. lõpetada oma manöövrit, sest hageja polnud foori taga ootamas lubava tule süttimist selleks, et alustada rohelise tule süttimisel sõitu, mis sellisel juhul oleks kohustanud teda võimaldama trollijuhil ristmiku ületamine lõpetada. Trollijuhtide seletuskirjad oma tööandjaile ei tõenda kostja väiteid sellest, et hageja oli alustamas sõitu ristmikule ega lasknud trollijuhil manöövrit lõpetada. Veenvad ei ole P.R. ja J. Z. kirjalikud seletused selles, et mõlemad nägid oma sõiduki tahavaatepeeglitest ajal, mil nad väitsid olevat esimese juhi manöövri lõpetanud ja teise juhti seda tegemas, et nende jaoks oleks fooris põlenud roheline tuli. Esiteks ei ole mõistetav, millist foori nad silmas peavad, teiseks ei ole mõistetav, kuidas oli võimalik näha tagavaatepeeglist Teatri väljaku poole tuld näitava foori (mille tagant nad olid välja ristmikule sõitnud) tulesid foori enda tagant. Kolmandaks ei ole ka mõistetav, millisel põhjusel peaks pöörde lõpetanud trolli juht, sõites edasi Vabaduse väljaku suunas, jälgima pärast manöövri lõpetamist tahavaatepeeglist seda, millised foorituled võiksid veel põleda tagapool. Ühestki seletuskirjast ei nähtu, et trollijuhid oleksid asunud uut manöövrit sooritama, mille eelduseks olnuks tahavaatepeeglisse vaatamine. J. Z. seletuskirja kohaselt vaatas tema pöörde ajal vasakusse tahavaatepeeglisse, kui tundis avariid, seega võib järeldada, et ta polnud manöövrit alustades tähelepanelik ristmikul toimuva ja sellel sõitva hageja suhtes. Eeltoodud tõendite alusel ei ole kostja tõendanud asjaolu, et hageja poleks lasknud J. Z. ristmikul olles manöövrit vasakule lõpetada, s. t., et hageja oleks rikkunud LE § 167 nõudeid ja oleks seega vastutav õnnetuse toimumise eest. Sõidukite asetus teineteise suhtes avarii hetkel (hageja eespool, võrreldes trolliga, sest vigastused sõiduki tagumises pooles, mis leidis kinnitust nii tunnistaja J. ütluste kui liiklusõnnetuse teatega) ja asjaolu, et J. Z. ootas foori lubavat tuld, seistes foori taga, mis on kinnitust leidnud kõigi kolme trollijuhi seletuskirjaga, kinnitavad seda, et Teatri väljaku foori roheline tuli süttis ajaliselt hiljem ja siis, kui hageja oli juba ristmikul. Seega pidi

Poolte vahel puudub vaidlus, et 22. oktoobril 2007. a. toimunud liiklusõnnetuses osalesid hageja juhitud Mazda 323 ja J. Z. poolt juhitud troll, aga samuti, et hageja sõitis ristmikule foori lubava rohelise tulega Estonia pst. esimesel rajal suunaga Pärnu mnt. poole, J. Z. sõitis aga Teatri väljaku teiselt rajalt Estonia pst. esimesele rajale suunaga Pärnu mnt. poole. Mazda ei mahtunud trolli ja äärekivi vahelt läbi sõitma, mistõttu toimuski kokkupõrge. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Mazda juhil oli kohustus anda teed pärast foori rohelise tule süttimist eespool ristmiku ületamist lõpetavale trollile ning kas trolli juht sõitis ristmikule foori lubava tulega. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab hageja, kes eiras LE § 167, J. Z. LE rikkumist ning sellega kaasnevat vastutust ei ole tuvastatud. P.R., J. Z. ja M. P. seletuskirjadega on tõendatud, et kolm trolli asusid Teatri väljakul valgusfoori taga üksteise järel. Valgusfoori lubava tule süttides alustas liikumist esimene troll, seejärel teine troll, kes ei saanud ristmiku ületamist ning vasakmanöövrit lõpetada kokkupõrke tõttu. P.R. seletuskirja kohaselt, kui tema juhitud (esimene) troll oli manöövri lõpetanud, oli tagumine (J. Z. juhitud) troll jõudnud esiosaga üle Estonia pst. keskosa. Hageja on kohtus antud selgitustes kinnitanud, et ta nägi esimest trolli, ning kuivõrd trollid liiguvad sellel ristmikul aeglaselt (J. Z. seletuskiri), siis pidi hageja märkama ka teist trolli, millega ta kokku põrkas. Seega oli hagejal võimalik LE § 167 nõudeid täites liiklusõnnetust ära hoida. Maakohus on otsuses asjas kogutud tõendeid valesti kajastanud. Maakohus on märkinud, et P.R. ja J. Z. kirjalikes seletustes on öeldud, et mõlemad nägid oma sõiduki tahavaatepeeglitest ajal, mil nad väitsid olevat 1. juht manöövri lõpetanud ja 2. juht seda tegemas, et nende jaoks põles fooris roheline tuli. J. Z. kirjalikus seletuskirjas ei ole andmeid tahavaatepeeglist fooritule nägemist kohta. P.R. seletuskirjas ei ole samuti kirjas, et ta oleks tahavaatepeeglist näinud foori rohelist tuld. Maakohus on sõidukite asetsemisest liiklusõnnetuse hetkel järeldanud, et troll ei olnud ristmiku ületamist lõpetamas. Estonia puiesteel on kaks sõidurida suunaga Kaubamaja poole ning kaks sõidurida suunaga Pärnu mnt. poole. Hageja sõitis Estonia pst. esimesel sõidurajal suunaga Pärnu mnt. poole. Trolli esiosa oli seega hageja sõidukiga kokkupõrke hetkeks läbinud vähemalt 3/4 ristmikust (2 sõidurida suunaga Kaubamaja poole ning 1 sõidurida suunaga Pärnu mnt. poole). Sellega, et troll oli esiosaga ristmiku ületanud vähemalt 3/4 ulatuses, on tõendatud, et troll oli liiklusõnnetuse hetkel ristmiku ületamist ning vasakmanöövrit lõpetamas, täites sellega LE § 167 sätestatud õigustatud subjekti eeldusi. Vasakmanöövri lõpetamist kinnitab ka sõidukite kokkupuutepunkt - trolli parem nurk oli kokku puutunud Mazda vasaku küljega ning Mazda asus trollist Pärnu mnt. suunas eespool, st troll oli liiklusõnnetuse hetkeks juba vasakule keeramas ning suundumas Estonia pst. esimesele rajale. LE § 166 kohaselt peab foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht sealt kavatsetud suunas ära sõitma. Seega, kui sõiduk on ristmikule välja sõitnud, näiteks 1/4 ulatuses ristmikule jõudnud, siis edasisõitmine on ristmiku ületamise lõpetamine ja kui trolli juht oli foori lubava tulega osaliselt ristmikule sõitnud, siis oli tal kohustus edasi sõita ning ristmiku ületamine lõpetada hoolimata sellest, et vahepeal süttis tema sõidusuunas fooris keelav tuli. J. Z. seletuskirja kohaselt alustas ta liikumist pärast foori rohelise tule süttimist. J. Z. seletuskiri on kooskõlas M. P. ning P.R. seletuskirjaga. Seega oli troll alustanud ristmiku ületamist foori lubava tulega, vastupidiseid tõendeid esitatud ei ole. Hageja on kinnitanud, et enne ristmikule jõudmist oli fooris 2 sekundit põlenud roheline tuli ning et ta nägi Teatri väljakult välja sõitnud esimest trolli. Kuivõrd hageja sõidusuunas oli foori roheline tuli põlenud 2 sekundit, siis sellest tulenevalt oli trolli sõidusuunal fooris põlenud keelav tuli. LE § 167 täitmise eelduseks on foori lubava tule põlemine. Kuivõrd liiklusõnnetuse hetkel põles hagejale fooris lubav tuli ning trollile pidi põlema keelav tuli, siis ei olnud trollil võimalik LE § 167 täita ega rikkuda. Maakohus on tõendeid hinnates jõudnud Kindlustuse vaidluskomisjoni hinnangust vastupidisele, ebaõigele järeldusele. Maakohus on õigesti leidnud, et peale hageja seletuskirja ei ole väide, mille kohaselt troll sõitis ristmikule keelava foori tulega, leidnud kinnitust ühegi teise tõendiga. Hageja ise ei saanud näha foori tuld trolli sõidusuunas. Maakohus on valesti järeldanud, et asjaolu, millise foori tulega troll ristmikule sõitis, ei oma tähtsust. Hageja hagi aluseks on trolli keelava fooritulega ristmikule

sõitmisel tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel hagejale põhjustatud liikluskahju hüvitamine. Trolli foori keelava tulega ristmikule sõitmist ei ole tuvastatud ning seega ei ole alust hagi rahuldamiseks. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada, otsuse põhjendust tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg. 1 punktiga 21 täpsustada. Vaidlust ei ole selle üle, et 22. oktoobril 2007. a. toimus liiklusõnnetus Tallinnas Estonia pst. ja Teatri väljaku ristmikul, kus trolliga toimunud kokkupõrke tagajärjel sai vigastada hageja juhitud ja temale kuuluv sõiduauto Mazda. Vaidlust ei ole ka selle üle, et sõiduauto liikus Estonia pst-l esimesel sõidurajal suunaga Pärnu mnt. poole ning troll tegi vasakpööret Teatri väljaku teiselt rajalt Estonia pst. esimesele rajale suunaga Pärnu mnt. poole ja et kokkupõrke hetkel oli sõiduauto eespool trolli, mis parema esinurgaga sõitis sisse sõiduauto vasakusse külge. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et tegemist on liikluskahjujuhtumiga ning et trollijuhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. Maakohus leidis õigesti, et nõudenormiks on LKS § 7 lg. 1 lause 1, mille kohaselt kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kostja on keeldunud hagejale liikluskahju hüvitamast põhjendusel, et hageja on liikluskahju tekkimise eest ise vastutav. Liikluskahju hüvitamisest keeldumise alused on sätestatud LKS § 44 lõikes 3, mille punkti 3 kohaselt ei hüvitata kahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud kahju, välja arvatud isikukahju. Seega oleks kostjal juhul, kui hageja oleks liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav, alus hüvitise maksmisest keelduda. Samas leiab kolleegium, et LKS § 7 lg. 1 lauses 1 sätestatud kohustusest vabanemiseks peab kindlustusandja tõendama, et kahju hüvitamisest keeldumiseks on seaduses sätestatud alus, seega, et hageja ise vastutab talle tekkinud kahju eest. Hageja väitel sõitis ta ristmikule foori lubava tule ajal ja selle asjaolu on kostja omaks võtnud. Kostja väitel sõitis ka troll ristmikule foori lubava tule ajal, tal oli vastavalt LE §-le 166 kohustus sealt kavatsetud suunas ära sõita sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest, hageja oleks aga pidanud kooskõlas LE §-ga 167 võimaldama trollil vasakpöörde lõpetada vaatamata sellele, et temale süttis fooris lubav tuli. Hageja kostja poolt esitatud asjaolusid omaks ei võtnud ja väitis, et troll sõitis ristmikule, kui trollile ei põlenud foori lubavat tuld. Seega pidi kostja tõendama, et trollijuht sõitis ristmikule foori lubava tule ajal, nii et hagejal tekkis kohustus talle teed anda. Seda ei ole kostja tõendanud. Kolleegium nõustub maakohtu poolt liiklusõnnetuse teatele, skeemile ja tunnistaja K. J. (otsuses ekslikult märgitud K. J.) ütlustele antud hinnanguga ega pea võimalikuks seda muuta. Samas ei vasta trollijuhtide P.R. ja J. Z. seletuskirjad, mida maakohus on hinnanud kui tõendeid, TsMS § 229 lõikes 1 sätestatud tõendi mõistele, sest ei ole seaduses sätestatud protsessivormis. Nii on nende seletuskirjade sisuks pealtnägijate ütlused, mis olemuslikult on tunnistajate ütlused (TsMS § 251 lg. 1), neid ei ole aga kogutud TsMS 27. peatükis tunnistaja ütluste kogumiseks ettenähtud korras. Seega ei ole vaidlusalused seletuskirjad tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid (TsMS § 229 lg. 2) ning nendega ei saa asja lahendamisel arvestada. Sama käib M. P. seletuskirja kohta, millele kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud. Asjaolu, et hageja ei esitanud trollijuhtide seletuskirjade tõenditena esitamisele vastuväidet, ei anna alust neid tõenditena käsitleda. Siiski ei muuda see maakohtu lahendit ebaõigeks, sest maakohus on ka seletuskirju tõenditena käsitledes jõudnud õigele tulemusele, et kahju hüvitamisest keeldumise aluse olemasolu ei ole kostja tõendanud.