Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; Hageja põhjendused ja nõuded Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 14.12.2009 otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/5560-09 loeti hageja ja kostja vaheline tööleping lõpetatuks 22.10.2009 TLS § 107 lg 2 alusel, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 19 959 krooni, puhkusehüvitist 1 700 krooni ja hüvitist ühe kuu keskmine töötasu 10 000 krooni. Kostja esitas 28.01.2010 Tartu Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Hagi alus Hageja asus tööle 04.05.2009 kostja juures traktorist-remonditöölisena täistööajaga määratud ajaks kuni 31.10.2009. Töölepingu p. 4.1. järgi oli põhipalk 10 000 krooni kuus. Töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse esitamisega 22.10.2009 lõpetas kostja töölepingu samal kuupäeval. TLS § 88 lg 1 p 3 redaktsioonis võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamiseks peab olemas tuvastatud erakorraline asjaolu, s.t. et töötaja on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, seega andnud lepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuse. Sellist asjaolu tuvastatud ei ole. Ülesütlemisavalduse kohaselt kostja ütleb töölepingu erakorraliselt ülesse “ ..... TLS § 88 lg 1 p 3 alusel kuna olete eiranud tööandja kohustusi (võsa raie, taime kaitsetöö) sh rikkunud töökohustusi”. Hageja väitel on avalduse sisu vastuoluline ja sisult arusaamatu. Pole selgitatud, millal, millisel moel ja määral on hageja oma töökohustusi rikkunud ning milles seisneb konkreetselt tööandja mõistlike korralduste eiramine või töökohustuste rikkumine. TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamise imperatiivseks eelduseks on tööandja mõistlike korralduste eiramise või töökohustuste rikkumise korduvus ja seoses sellega on tööandja teinud töötajale eelnevalt asjakohase hoiatuse. Kumbagi asjaolu olemasolu tuvastatud ei ole. VÕS § 196 lg 2 alusel kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Pole tuvastatud, et tööandja oleks andnud töötajale mõistliku tähtaja oma võimaliku rikkumise lõpetamiseks ja et see jäi tulemuseta.

TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Võimaliku rikkumise erilist raskusastet pole ülesütlemisavalduses nimetatud ega põhjendatud. TLS § 88 lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kindlasti pole mõistlik

Hageja arvates ei ole kostja poolne tasaarvestamine seaduslik ja põhjendatud. VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on selgel veendumusel, et kostja poolt nimetatud tasaarvestus on alusetu ja seda ei tunnista. Menetlusnormide kohaselt on hagejal õigus vastuväidet esitada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.12.2007 kohtuasjas nr 3-2-1-109-07 p.-s 29 märgitakse, et kostja tehtud tasaarvestus oli iseenesest võimalik VÕS § 197 lg 1 järgi, kuna pooltel on väidetavalt vastastikused rahalised nõuded. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Arvestades eeltoodut palub hageja:

võimalik seetõttu tööle tulla. Tulenevalt eeltoodust kostja hoiatas septembris 2009.a. hagejat, et ta on sunnitud töökohustuste jätkuva mitte täitmise korral lepingu üles ütlema, kuid hageja ei asunud ka siis oma kohustusi täitma. Hageja poolt võsa raiumise mitte teostamisega rikkus kostja kokkulepet kolmanda isikuga. Asjaolu, et kostja andis antud korralduse ja nõudis seda korduvalt andes seejuures hagejale selleks mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks ja seda korduvalt, kuid hageja ei täitnud oma kohustusi, samuti asjaolu, et alates 31. augustist 2009.a. hageja enam tööle ei tulnud soovime tõendada tunnistaja Liina Sulu ütlustega, kelle ülekuulamist kostja kohtult käesoleva avalduse p.

Kostja ei vaidlusta käesolevaga perioodi 2.mai 2009.a. kuni 31. juuli 2009.a. eest tasutud töötasu summas 30 000.- krooni, kuid perioodi eest alates 1. augustist 2009.a kuni 22. oktoober 2009.a. ei ole kostja nõus tasuma kuna hageja antud perioodil oma töö kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ei täitnud. Töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra. Kostja alandas nimetatud perioodi eest ettenähtud töötasu sama summa võrra (Töövaidluskomisjon toimik tl 5). Lähtuvalt eeltoodust jäi hagejale ettemaksuna töötasu summas 7184.- krooni. Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel (TLS § 38). Kuna hagejal oli juhindudes TLS § 71 õigus saada kasutamata puhkuse eest hüvitist summas 1700 krooni 30 senti ja lähtuvalt asjaolust, et kostjal oli hagejale teinud ettemakse vähemalt summas 7184.- krooni, tasaarveldas kostja TLS § 78 lõike 3 alusel hagejale ettemakstud töötasu kostja kohustusega tasuda kasutamata puhkuse hüvitis summas 1700 krooni 30 senti. Tööandja võib töötaja nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest (TLS § 78 lg 3). Lähtuvalt käesoleva avalduses p. 2.1.3. esitatud vastuväidetest ja tõenditest iga esitatud faktilise väite tõendamiseks, leian, et tööleping on õiguspärane, mis tõttu on alusetu hüvitusi nõue TLS § 107 lg 2 alusel. Kui kohus peaks tuvastama, et kostjal ei olnud alust erakorraliselt töölepingut üles öelda ja töölepingu ülesütlemine oli tühine, siis kostja ei nõustu hüvitise väljanõudmisega, mis ületab 9 kalendripäeva keskmist töötasu. Lähtuvalt asjaolust, et töösuhe oleks poolte vahel lõppenud 31. oktoober 2009.a. ja hagejal oleks töölepingu lõpetamise tühisuse tõttu õigus 6 kalendripäeva töötasule on ebamõistlik ja heausupõhimõttega mitte kooskõlas saada hüvitist arvestades veel seejuures asjaolu, et ta ei pidanud täitma sellel perioodil töökohustusi, ühe kuu keskmise töötasu 10 000.- krooni ulatuses. Leian, et antud hüvitise eesmärk ei ole tööandja karistamine ja eeltoodu oleks hageja alusetu rikastumine kostja arvel. Samuti ma ei nõustu hageja nõudega nõuda seda suuremas ulatuses kui töövaidluskomisjon oma otsusega otsustas kuna hageja ei ole antud otsust vaidlustanud. Tulenevalt TsMS § 434, 436 lg 1, 162 lg 1 ja lähtuvalt eeltoodust palub kostja jätta rahuldamata Hans Oder hagi Farm Foxland OÜ vastu töölepingu 22.10.2009.a. erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, tööleping lõpetamiseks 22.10.2009.a. TLS § 107 lg 2 alusel, saamata töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TKS § 109 lg 1 alusel. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus ära kuulanud poolte seletused ja tunnistajate ütlused ning hinnanud toimikus olevaid tõendeid leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtuistungil hageja muudab haginõuet ja palub vähendada töötasu nõuet 19 959 krooni töövaidluskomisjoni otsusega koheselt tasumisele kuuluva summa 3 422.90 ( bruto tasu 3 992 kr ) krooni võrra, mille on kostja ka Hans Oderile üle kandnud. Töötasu nõude summaks jääb 16 536.10 krooni. Muus osas jääb hageja oma hagiavalduses esitatud asjaolude ja nõuete juurde. Kostja jääb oma kirjalikus vastuses toodud vastuväidete juurde. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et Hans Oder töötas kostja juures ajavahemikul04.05.2009 – 22.10.2009. ( töövaidluskomisjoni toimik lk. 3 ) Töötaja asus tööle traktorist – remondist

ametikohale ja tema tööüleanneteks oli masinate hooldamine ja sõitmine, viljakasvatamine, taimekaitse töö, remont ja hooldamine hallides. Põhipalgaks määrati 10 000 krooni. Hans Oderile öeldi tööleping erakorraliselt üles 22. 10 2009 Töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3 alusel, kuna Hans Oder eiras tööandja kohustusi ( võsa raie, taime kaitsetöö )sh rikkunud töökohustusi. Kõigepealt annab kohus hinnangu asjaolule, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine. TLS § 88 lg 1 p 3 redaktsioonis võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamiseks peab olemas tuvastatud erakorraline asjaolu, s.t. et töötaja on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, seega andnud lepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuse. Ülesütlemisavalduse kohaselt kostja ütleb töölepingu erakorraliselt ülesse “ ..... TLS § 88 lg 1 p 3 alusel kuna Hans Oder on eiranud tööandja kohustusi (võsa raie, taime kaitsetöö) sh rikkunud töökohustusi”. Kohtus selgus kostja vande all antud seletuse kohaselt, et ta andis Hans Oderile korralduse juuli algul 2009, et ta raiuks ära võsa tema poolt rendile võetud põllult. Kostja kontrollis seda põldu ja leidis, et osa tööd oli tegemata. Hans Oder kohtuistungil kinnitab, et osa võsa jäi lõikamata see tõttu, et sellel põllu osal oli vesi ja ta ei saanud seetõttu raiet teostada. Sellest informeeris ta ka tööandjat. Tööandja väidab, et seal ei olnud vett ja ka tunnistaja Kalju Siiman arvas, et seal põllul ei tohiks olla vett. Kostja seletuse kohaselt Hans Oderile oli antud võsa lõikamise lõpetamiseks aega kuni vilja lõikuseni. Hans Oderi sõnul jäigi osa võsast lõikamata liigvee tõttu. Kostja seletuse kohaselt andis Hans Oderile töökorraldusi tema ja tema käsul ka Liina Sulu. Tunnistaja Liina Sulu ütluste kohaselt käis ta koos kostjaga põldu vaatamas, kus võsa tuli ära lõigata 2 nädalat pärast korralduse andmist Hans Oderile. Siis oli võsa lõikamata. Hiljem tema sellel põllul käinud ei ole. Kostja hoiatas Hans Oderit septembris, et ta ütleb töölepingu üles, kui Hans Oder ei hakka töö ülesandeid tegema. Hans Oderi seletuse kohaselt aga ta tegi teisi töid. Remontis hallis masinaid. Taimekaitse töid ei saanud ta teha, kuna puudusid varuosad ja masinad viidi ära septembris. Tema ise tuli iga päev tööle. Aga tööülesandeid talle ei antud. Informeeris sellest tööandjat. Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et Hans Oder eiras tööandja korraldusi. Hans Oder andis teada tööandjale, miks ta tööd ei saa teostada. Samal ajal täitis teisi temale töölepingust tulenevaid töökohustusi. Kostja seletus ja tunnistajate ütlused, ei tõendanud kohtule, et Hans Oder ei täitnud augustis ja septembris kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni teisi tööülesandeid. Kohus leiab, et kui tööandja leidis, et Hans Oder ei täitnud tema korraldust s.t ei lõiganud kõike võsa ära, siis miks maksti töötajale veel palka augustis kui ta midagi ei teinud ja ka septembris ning leping öeldi üles alles 9 päeva enne tegelikku töölepingu lõppemist. Kostja oleks pidanud siis Hans Oderile andma koheselt hoiatuse juba augustis ja andma kindla tähtaja võsa lõikamise lõpetamiseks. Esialgne tähtaeg oli antud kuni viljalõikamise alguseni, kuid Hans Oderit hoiatati kostja enda sõnul alles septembris ja siis mingit tähtaega ei antud töö lõpetamiseks. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et Hans Oder tegelikult üldse tööle augustis ega septembris ei käinud ja ühtegi teist tööd ei teinud. Hoiatus Hans Oderile tehti ainult üks kord.

TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamise imperatiivseks eelduseks on tööandja mõistlike korralduste eiramise või töökohustuste rikkumise korduvus ja seoses sellega on tööandja teinud töötajale eelnevalt asjakohase hoiatuse. Kohus leiab, et Hans Oder ei ole töökohustusi rikkunud korduvalt. Kogu rikkumine seisneb võsa lõpuni lõikamata jätmises. Hans Oder on põhjendatud, et miks ta ei saanud võsa lõigata. Tööandja ei kontrollinud koos Hans Oderiga, kas tõesti ei saa sellel põllul võsa lõigata liigvee tõttu. Kohtule antud kostja seletuses ja tunnistaja Kalju Siimani ütlused põllu kohta on arvamuslikud, et seal ei tohiks vett olla, kuna põld on künka otsas. Seega ei ole kohtus ümber lükatud Hans Oderi väidet, et võsa jäi lõpuni lõikamata liigvee tõttu. VÕS § 196 lg 2 alusel kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Pole tuvastatud, et tööandja oleks andnud töötajale mõistliku tähtaja oma võimaliku rikkumise lõpetamiseks ja et see jäi tulemuseta. TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Võimaliku rikkumise erilist raskusastet pole ülesütlemisavalduses nimetatud ega põhjendatud. TLS § 88 lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kindlasti pole mõistlik

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja taotleb hüvitist vastavalt seadusele. Töölepingu ülesütlemisavalduse väidab kostja, et on maksnud töötasu ettemaksuna kokku 15 012 krooni ja tasaarveldab selle 1 700.30 krooni suuruse puhkusehüvitisega TLS § 78 lg 3 alusel. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja arvates ei ole kostja poolne tasaarvestamine seaduslik ja põhjendatud. VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on selgel veendumusel, et kostja poolt nimetatud tasaarvestus on alusetu ja seda ei tunnista. Menetlusnormide kohaselt on hagejal õigus vastuväidet esitada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.12.2007 kohtuasjas nr 3-2-1-109-07 p.-s 29 märgitakse, et kostja tehtud tasaarvestus oli iseenesest võimalik VÕS § 197 lg 1 järgi, kuna pooltel on väidetavalt vastastikused rahalised nõuded. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus võrdles kostja poolt esitatud Farm Foxland OÜ palgalehte Hans Oderile makstud töötasude kohta ( toimiku lk. 30) ja Hans Oderi pangakonto väljavõtet ( töövaidluskomisjoni toimik lk. 6 ). Võrdluse tulemusena kohus leidis, et nii kostja palgatõend ja hageja pangakonto väljavõte töötasude väljamaksmise kohta hagejale on täiesti ühtivad. Kohus lähtub saamata jäänud töötasu arvestamisel hagejale töölepingus olevast põhipalgast bruto palgana 10 000 krooni. Palgalehe järgi on hagejale juunikuus maksutud töötasu 10 552 krooni ja selle on Hans Oderi ka pangakonto väljavõtte järgi kätte saanud netopalgana 8 642 krooni. Seega ei ole kostja Hans Oderile juunikuus vähem töötasu makstud. Augustikuu töötasu palgalehe järgi oli 9477 krooni. Seega vähem makstud ( 10 000 – 9477 krooni ) 523 kroon. Septembris on hagejale makstud 5535 krooni. Seega vähem makstud ( 10000 – 5535 kr ) 4465 krooni. Oktoobris on makstud hagejale 1235 kr. Seega vähem makstud ( 7272.72 – 1235 kr ) 6037.72 kr . Kuna puhkuse hüvitise osas ei ole võimalik kostjal tasaarvestust teha, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele ka puhkushüvitis 1700.30 krooni. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja töötasu taotlus rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks töötasu summas 7 103.72 krooni ( 11 025.72 – 39228 / makstud tööandja poolt ära / = 7 103.72 krooni, puhkusetasu 1700.30 krooni ja hüvitis 1 kuu töötasu 10 000 krooni. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et Hans Oderile tuleb hüvitada ühe kuu keskmine töötasu s.o. 10 000 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457 lg 1). Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 461 lg 1). Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (TsMS § 461 lg 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib esitada apellatsioonkaebuse TsMS § 214 lg-s 2 sätestatud tingimustel (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.