Hageja: OÜ T (registrikood xxx, aadress xxx) Hageja esindaja: Andrei P
Menetluse liik
Kostja: OÜ B (registrikood xxx, aadress xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-l B hageja OÜ T kasuks välja 111 989 (ükssada üksteist tuhat üheksasada kaheksakümmend üheksa) krooni ja 51 senti, millest 107 943,84 krooni on põhivõlgnevus ning 4045,67 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja
ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu 07.12.2009.a hagiavalduse, milles nõudis kostjalt põhivõlgnevusena 107 943,84 krooni ning viivistena 1 511, 21 krooni väljamõistmist. Kokku soovis hageja kostjalt 109 455 krooni ja 05 sendi väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.07.2007.a omavahel ostu-müügi lepingu, mille alusel kohustus hageja müüma kostjale kase saematerjali ning kostja kohustus saadud materjali eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingul oli ühtlasi lisa nr 1, mis sätestas kase saematerjali hinna ning kvaliteedinõuded.
3.05.10.2009.a lisati lepingule lisa 2, mis sätestas uue saematerjali hinna. Lisa saadeti kostja esindajale e-posti ja tavalise posti teel.
4.02.10.2009.a esitas kostja hagejale e-posti teel tellimuse hööveldatud kase saematerjali ostmiseks hinnaga 2700 krooni/m3 kohta. Vastavalt tellimusele saabus saematerjal 20.10.2009.a BLRT platsile asukohaga Xxx, Tallinn, kus vormistati saematerjali saateleht nr 008/1. Sellele tegi kostja märke „Palju „marmoriga“ laudu. Võimalikud ostja pretensioonid materjali kvaliteedile“.
5.21.10.2009.a saatis kostja hagejale e-kirja, milles samuti mainis marmormädaniku olemasolu osal materjalil. Hageja vastas kostjale, et sellised värvivead on kogu aeg kostjale saadetud materjalis olnud. Samuti selgitas hageja, et sellise hinnaga materjali kvaliteet ongi selline. Hageja esitas kostjale arve nr 09-008/1 maksetähtajaga 20.11.2009.a summas 107 943,84 krooni. Esitatud arve jäi kostja poolt tasumata. Lepingu punkti 6.3. järgi oli kostja kohustatud tasuma arve maksmisega viivitamisel viivist 0,1% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.
6.Eeltoodud asjaolude alusel nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmist. Hageja esitatud arvestuse kohaselt viivitas kostja arve tasumisega ajavahemikul 21.11.2009.a kuni 04.12.2009.a. Hageja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka menetluskulud.
7.Õiguslikult viitas hageja oma hagiavalduses võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1 ning §-le 100, samuti §-le 113. Hagiavaldusele olid lisatud poolte vahel 12.07.2007.a sõlmitud ostu-müügi leping, lepingu lisa nr 1 ja lisa nr 2, pooltevaheline e-kirja vahetus 1. ja
2.oktoobrist 2009.a koos tõlkega eesti keelde, saematerjali saateleht nr 008/1, pooltevahelised e-kirjad 21. oktoobrist 2009.a koos tõlkega eesti keelde, hageja arve kostjale nr 09-008/ ning hageja pretensioon kostjale 23.11.2009.a.
Lk (13) 2
8.Täiendavalt märkis hageja seoses kostja esitatud vastusega 29.03.2010.a, et kostja poolt pooltevahelise lepingu punktile 8.2 antud tõlgendus on ebaõige. Hageja leidis, et pooltevaheline leping pikenes selle punkti 8.2 kohaselt iga kord aasta võrra, kui kumbki pool ei avaldanud soovi leping lõpetada. Kostja ei ole lepingu lõpetamiseks soovi avaldanud.
9.Hageja märkis, et kostja puidumüügi ettevõttena pidi olema teadlik sellest, et mõisted „mädanik“ ja „marmormädanik“ on kaks erinevat kvaliteedi tingimust ning poolte vahel oli kokku lepitud, et saematerjal ei tohi sisaldada mädanikku. Hageja leidis, et marmormädaniku puhul on tegemist lihtsalt puidu värviveaga.
10.Hageja märkis, et kostja väide selle kohta, et ta keeldus lepingu lisale 2 alla kirjutamast, kuna puudusid spetsiifilised kvaliteedinõuded, on vale. Kostja jättis teadlikult lepingu lisaks olevad kokkulepped allkirjastamata.
11.Hageja leidis, et kostja oli teadlik, millise kvaliteediga saematerjali on võimalik saada hinnaga 2700 krooni m3 kohta. Kui kostja oleks soovinud A kvaliteediga materjali, oleks selle turuhind olnud ligi kolm korda suurem. Tellitud hinnaga tarnis hageja kostjale sellist materjali nagu ta oli tarninud kostjale ka varem.
12.Hageja esindaja viibis saematerjali kostjale üleandmise juures. Seega oli hageja esindaja kohal olemas, kuid kostja ei avaldanud soovi koostada mingit akti. Kostja võttis materjali vastu ning kohustus selle eest ka tasuma. Vastasel korral oleks kostja pidanud praagi hagejale tagastama, kuid seda kostja ei teinud.
13.Hageja ei ole kostja hinna alandamise soovi ignoreerinud, kuid hageja ei ole sellega nõustunud, kuna hind oli niigi odav. Kui kostja soovis hinda alandada, oleks ta võinud tasuda sellise hinna, nagu ta õigeks pidas. Sellisel juhul oleks kostja võlgnevus ja viiviste summa oluliselt väiksem.
14.Kostja on esitanud tõenditena fotod, kuid hageja palus need tõendid jätta kohtul tähelepanuta, kuna nendest ei selgu, millise materjaliga on tegu, kellele see kuulub, kus on materjali pildistatud ning millal. Määratletavad ei ole saematerjali mõõdud. Kostja poolt esitatud tabelis ei ole praagi kogust hinnanud sõltumatu ekspert, vaid kostja ise, mis muudab selle tõendi ebausaldusväärseks.
15.Hageja esitas ühtlasi hagi kõrvalnõude ehk viiviste suurendamise avalduse ning palus kostjalt mõista viivistena välja 13 924,76 krooni. Viivise arvestamisel lähtus hageja sellest, et kostja on viivitanud põhivõla tasumisega alates 21.11.2009.a kuni 29.03.2010.a.
16.Hageja märkis, et ta ei ole nõus kostja pakutud kompromissiga.
17.Lähtuvalt kohtu pöördumisest 22.04.2010.a esitas hageja oma täiendavad kirjalikud seisukohad 10.05.2010.a.
18.Hageja märkis täiendavalt, et isegi juhul, kui pooltevaheline leping on lõppenud, tuleks sellest lähtuda, kuna leping on aluseks pooltevahelistele varasematele õigussuhetele ja on poolte varasema praktika käigus välja kujunenud tava.
19.Hageja tarnis kostjale kase saematerjali kvaliteeditingimustega no frame. No frame kvaliteedi puhul võib saematerjalil olla piiramatul hulgal defekte, kuid materjal peab jääma
Lk (13) 3
kasutuskõlblikuks vastavalt selle kasutamise eesmärgile. Kvaliteeditingimuste kohta koostati ka lepingu lisa nr 2. Hageja ei eita, et tarnitud materjalil võis esineda mingil määral marmormädanik, kuid tegemist on värviveaga, mida kinnitab kostja oma 16.04.2010.a vastuse punktis 2. Kui tegu oleks tugeva kahjustusega, muutuks puit pehmeks, kuid sellist puitu ei ole hageja kostjale tarninud. Kostja ei ole teinud saematerjalile ekspertiisi. Ilma selleta ei saa kostja väita, kui suures osas oli saematerjal kahjustatud marmormädanikuga ning mis staadiumis see oli. Kostja esitatud osadel fotodel on näha prussid, mida hageja tarninud ei ole. Kostja tõendid ei ole usaldusväärsed. Kostja koostas oma koondtabeli alles pärast seda, kui hageja pöördus kohtusse. Varasemalt seda hagejale esitatud.
20.Vahe mädaniku ja marmormädaniku vahel seisneb hageja hinnangul selles, et mädanik on puidu pruunmädanik. Hageja aga tarnis kostjale vastavalt kokkuleppele nn no frame materjali. Marmormädaniku leviku ning puidu pehmeks muutumise peatab puidu kuivatamine. Kostjale tarniti saematerjal, mis oli kuivatatud niiskuseni 16% kuni 18%. Marmormädanik vajaks arenemiseks niiskust vähemalt 40%. Kuna peale kuivatamist on marmormädaniku tekitav seen kahjutu, kasutatakse marmormädanikku ilusa värvi tõttu mööblitööstuses.
21.Hageja on ka varem tarninud kostjale samasuguse kvaliteediga materjali. Hageja on tarninud kostjale ka A3 kvaliteediga materjali, mis on ligi kolm korda kallim, hinnaga 7400 krooni/m3. A3 kvaliteet tähendab hageja seletuse kohaselt kase saematerjali puhul kolme hööveldatud külge, mis peavad vastama kvaliteeditingimustele A (ehk kõik kolm hööveldatud külge on defektivabad).
22.Kostja on ise oma e-kirjas hagejale viidanud, et sadamas oli ka hageja esindaja materjali vastu võtmas. Mingit akti koostamise soovi kostja ei avaldanud. Samas e-kirjas on kostja märkinud, et saadab materjali olemasoleval kujul edasi, mis hageja hinnangul tähendas seda, et kostja võttis materjali vastu. Kostja ei ole esitanud tõendina mitte ühegi oma kliendi kaebust saematerjalile, mis tähendab, et kostja tellis täpselt sellise saematerjali, nagu ta soovis ja nagu sobis kostja kliendile.
23.Hagejale jäi arusaamatuks, kuhu kadus kasutuskõlbmatu materjal. Hagejale kostja seda tagastanud ei ole.
24.Hageja suurendas taas oma viivise nõuet ning palus kostjalt viivistena välja nõuda 18 458,40 krooni. Hageja palus arvestada viiviseid kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
25.Hageja täiendavale vastusele olid lisatud KPOÜ kase saematerjali kvaliteeditingimused ning hageja poolt kostjale varasemalt esitatud arved ja saatelehed.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
26.Kostja vastas hagiavaldusele 05.03.2010.a. Kostja märkis, et ta tunnistab hageja nõuet tema vastu osaliselt. Kostja tunnistas osaliselt põhivõlgnevust summas 83 635,93 krooni. Viivisenõuet kostja ei tunnistanud.
27.Kostja märkis, et kuigi poolte vahel oli sõlmitud leping 12.07.2007.a, oli see leping vastavalt selle punktile 8.1. sõlmitud tähtajaga kuni 31.12.2007.a. Leping pikenes punkti 8.2. kohaselt automaatselt veel üheks aastaks ehk kuni 31.12.2008.a. Pärast 31.12.2008.a kostja hinnangul lepingu kehtivus lõppes.
Lk (13) 4
28.Saematerjali tellis kostja hagejalt 20.10.2009.a ehk pärast lepingu kehtivuse lõppemist. Kostja leidis, et hageja ei saa tema vastu esitada nõuet mittekehtiva lepingu alusel. Samas märkis kostja, et poolte vahel varasemalt sõlmitud lepingu lisa nr 1 kohaselt oli kvaliteedi osas keelatud mädanik.
29.Kostja leidis, et pooltevaheliste e-kirjadega lepiti kokku saematerjali tellimises hinnaga 2700 krooni ühe m3 eest. Kostja eeldas, et hageja tarnib tavalise kvaliteetse saematerjali ning kostja tasub pärast selle edasimüümist. Saematerjali tasumise konkreetne kuupäev ei olnud poolte vahel kokku lepitud.
30.Hageja tarnis kostjale 20.10.2009.a saematerjali hagile lisatud saatelehel märgitud koguses. Saematerjali vastuvõtmisel tuvastati, et saematerjalil oli mädanik, mistõttu tehti saatelehele kanne: „Palju „marmoriga“ laudu. Võimalikud ostja pretensioonid materjali kvaliteedile“.
31.Kostja teatas hagejale, et materjal on ebakvaliteetne ja tuleb alandada ostuhinda. Kostja pakkus hagejale teha saematerjali ühine ülevaatus ja koostada akt, milles fikseeritakse puudused, ebakvaliteetse materjali koguse ja lepitakse kokku hinna alandamises.
32.Hageja ignoreeris kostja teadet ega alandanud ostuhinda, mis tuleneb hageja e-kirjast 21.10.2009.a. Hageja esitas kostjale arve, kus ei olnud hinda alandatud vaatamata sellele, et materjal oli ebakvaliteetne. Kostja ei ole nõus tasuma hagejale kogu nõutud summat ning kostja ei ole nõus tasuma ka viiviseid. Kostja leidis, et pooltevahelise kokkuleppe kohaselt pidi kogu materjal olema kvaliteetne. Hageja pidi tarnima kostjale saematerjali ilma marmormädanikuta.
33.20.10.2009.a ehk materjali vastuvõtmise päeval ning 17.12.2009.a ehk materjali ostjale edasimüümise päeval tegi kostja saematerjali ülevaatuse ning pildistas materjali. Ülevaatuse tulemusel koostati saematerjali koondtabel koos praakmaterjali koguse näitamisega. Ülevaatuse käigus tuvastati, et 22,519% saematerjalist oli vigastatud marmormädanikuga ning omas suurt poomkandi, mis alandas materjali väärtust ja kvaliteeti. Seega on kostjal õigus nõuda saematerjali ostuhinna alandamist. Kostja leidis, et hagejal puudub alus nõuda viiviste maksmist, kuna poolte vahel puudus kokkulepe tasumise tähtaja ja viiviste kohta.
34.Kostja pakkus hagejale võimalust lahendada vaidlus kompromissiga, mille osas pakkus kostja hagejale 83 635,93 krooni tasumist.
35.Kostja vastusele olid lisatud kostja poolt koostatud saematerjali koondtabel ning fotod.
36.Täiendavalt märkis kostja oma 16.04.2010.a vastuses, et poolte vahel sõlmitud lepingus puudus kokkulepe selle automaatse pikenemise kohta igaks järgmiseks aastaks. Pooltevaheline leping lõppes 31.12.2008.a.
37.Kostja ei nõustunud hageja väitega selle kohta, et marmormädaniku puhul on tegemist värviveaga. Marmormädanik on tavaline mädanik, millega kahjustatakse lehtpuidu liike. See on mädanik, mida iseloomustab alandatud kõvadusega ja helekollase või peaaegu valge värviga ja kiulise struktuuriga. Sellise mädanikuga kahjustatud puit omandab kirju värvi, mis meenutab marmori puidukirja. Sellise mädanikuga kahjustatud puit muutub pehmeks, lõheneb kergesti ja pudeneb.
Lk (13) 5
38.Kostja ei nõustunud sellega, et hageja poolt talle tarnitud saematerjal võis olla mädanikuga. Mädanik teeb iga kvaliteediga saematerjali kasutamise kõlbmatuks.
39.Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et kostja esitatud fotod ja akt ei tõenda mädaniku olemasolu. Selle kohta oli kostja märkuse teinud juba saematerjali vastuvõtmisel. Hageja ignoreeris kostja teadet ega alandanud hinda, mis nähtub hageja e-kirjast kostjale 21.10.2009.a. Kuna hageja loobus saematerjali ülevaatamisest ja akti koostamisest, tegi kostja ise ülevaatuse ja pildistas materjali. Saatelehel, millele kostja oma märkuse kandis, on olemas hageja allkiri. Kostja leidis, et tema on tõendanud, et fotod ja koondtabel kuuluvad nimelt hageja tarnitud materjali juurde. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
40.Kostja leidis endiselt, et hagejal puudub alus viiviste nõudmiseks. Saematerjali tarnimine kostjale toimus 20.10.2009.a ehk peaaegu kümme kuud pärast lepingu lõppemist. Poolte vahel puudub kokkulepe saematerjali tasumise tähtaja ja viiviste kohta.
41.Kohtule 28.05.2010.a esitatud lõplikes seisukohtades märkis kostja, et ta tunnistab hageja nõuet osaliselt ehk summas 83 635,93 krooni. Kostja ei tunnistanud endiselt hageja viiviste nõuet. Kostja leidis, et saematerjali vastuvõtmisel tuvastati, et osa saematerjalist on kahjustatud mädanikuga, mille kohta tegi kostja esindaja saatelehele märkuse. Saematerjali vastuvõtmise juures viibis hageja töötaja AA, kes ei ole hageja seaduslik esindaja ja kellel puudus volikiri hageja esindamiseks. Seetõttu teatas kostja telefoni teel hageja seaduslikule esindajale sellest, et tarnitud saematerjal on suures koguses kahjustatud mädanikuga. Kostja pakkus hageja seaduslikule esindajale puuduste kõrvaldamise akti koostamist ning hinna alandamise küsimuse otsustamist. Hageja ignoreeris kostja ettepanekut.
42.Kuna hageja ignoreeris kostja ettepanekut teha ülevaatus, tegi kostja ise materjali ülevaatuse ja pildistas seda. Praakmaterjali kogus määrati kostja poolt kindlaks visuaalselt. Visuaalse ülevaatuse käigus arvutas kostja praaklaudade koguse. VÕS § 101 lg 1 p 5 alusel alandas kostja ühepoolselt saematerjali ostuhinda 22,519% võrra ning pakkus hagejale saada kostjalt tasu saematerjali eest summas 83 635,95 krooni. Kostja leidis, et ta on õiguspäraselt ühepoolselt hinda alandanud.
43.Kostja pidas ebaõigeks hageja väiteid, nagu oleks hageja ka varem kostjale mädanikuga laudu tarninud. Mädanik ei olnud lubatud kostjale tarnitavas materjalis. Varasemalt tarnis hageja kostjale kvaliteetset materjali, kuna varasematest saatelehtedest ei nähtu, et kostja oleks kvaliteedi kohta märkusi teinud. Hageja esitatud lepingu lisa nr 2 ei oma juriidilist jõudu, kuna kostja ei ole nimetatud lisa kooskõlastanud. Hageja väide, mille kohaselt ei ole „marmormädanik“ mädanik, vaid on ainult värviviga, on põhjendamatu. Kostja esitas kohtule tõendina Eco Birrch juhendi. Kostja märkis, et viidatud ettevõte tegeleb saematerjaliga kauplemisega.
44.Kostja vaidles ka endiselt vastu viivise nõudele. Samuti taotles kostja, et kohus jätaks menetluskulud hageja kanda. Kostja on menetlusega seoses kandud õigusabikulusid summas 9000 krooni, mida kostja tõendas esitatud pangakonto väljavõttega.
KOHTU PÕHJENDUSED
Lk (13) 6
45.Kohus leiab, hinnates kogumis asjas esitatud tõendeid ja poolte vastuväiteid, et hagi tuleb põhinõude osas rahuldada täielikult ning viiviste nõude osas osaliselt.
46.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) 02.10.2009.a esitas kostja hagejale e-posti teel tellimuse hööveldatud kase saematerjali ostmiseks hinnaga 2700 krooni/m3 kohta. 2) Hageja tellitud saematerjal tarniti 20.10.2009.a BLRT platsile asukohaga Xxx, Tallinn, kus materjali üleandmise ja vastuvõtmise juures viibisid nii kostja kui ka hageja esindajad; 3) saematerjali üleandmisel vormistati saateleht nr 008/1, millele kostja tegi märke „Palju „marmoriga“ laudu. Võimalikud ostja pretensioonid materjali kvaliteedile“. 4) hageja esitas kostjale 21.10.2009.a tellitud saematerjali eest arve maksetähtajaga 20.11.2009.a, mille kostja jättis tervikuna tasumata.
47.Poolte vahel on tekkinud vaidlus selles, kas pooltevahelist suhet reguleeris varasem
12.juulil 2007.a sõlmitud kirjalik leping, millistele kvaliteedinõuetele pidi vastama tellitud saematerjal ning millised olid materjalis esinevad puudused kvaliteedis, kas ostjal oli õigus nõuda müüjalt hinna alandamist ning jätta sellega seoses müüja esitatud arve tervikuna maksmata ning kas müüjal on õigus nõuda ostjalt viivise tasumist poolte vahel 12.07.2007. a sõlmitud lepingus fikseeritud viivise määras. Kostja tunnistas hageja põhinõuet osaliselt, kostja ei tunnistanud hageja viiviste nõuet.
48.Kohus leiab, et esmalt tuleb hinnata, kas pooltevahelist suhet vaidlusalusel juhtumil reguleeris 12. juulil 2007.a sõlmitud kirjalik leping. Seejärel tuleb hinnata, millistele kvaliteedinõuetele pidi vastama tellitud saematerjal ning kas ostjal oli õigus kasutada müüja vastu õiguskaitsevahendeid. Täiendavalt tuleb kohtul analüüsida, kas hageja viiviste nõue kostja vastu on põhjendatud.
Pooltevaheline lepinguline suhe
49.Hageja leidis, et pooltevahelist suhet reguleeris 12. juulil 2007.a sõlmitud kirjalik leping, mille punkti 6.3. järgi oli müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,1% hilinenud makse summast iga viivitatud päeva eest. Hageja leidis, et ka tellitava saematerjali kvaliteet oli reguleeritud sama lepingu lisaga nr 1, mille kohaselt olid hööveldatud kase saematerjali puhul keelatud muuhulgas mädanik.
50.Kostja vaidles hageja seisukohtadele vastu ning leidis, et poolte vahel 12. juulil 2007.a sõlmitud leping oli vastavalt selle punktile 8.2. lõppenud 31.12.2008.a. Kostja leidis, et kuigi poolte vahel oli sõlmitud leping 12.07.2007.a, oli see leping vastavalt selle punktile 8.1. sõlmitud tähtajaga kuni 31.12.2007.a. Leping pikenes punkti 8.2. kohaselt automaatselt veel üheks aastaks ehk kuni 31.12.2008.a. Pärast 31.12.2008.a kostja hinnangul lepingu kehtivus lõppes.
51.Hageja arvates oli kostja ülaltoodud tõlgendus lepingu punktile 8.2 ebaõige. Hageja leidis, et pooltevaheline leping pikenes selle punkti 8.2 kohaselt iga kord aasta võrra, kui kumbki pool ei avaldanud soovi leping lõpetada. Kostja ei ole lepingu lõpetamiseks soovi avaldanud. Hageja leidis ühtlasi, et isegi juhul, kui pooltevaheline leping on lõppenud, tuleks sellest
Lk (13) 7
lähtuda, kuna leping on aluseks pooltevahelistele varasematele õigussuhetele ja on poolte varasema praktika käigus välja kujunenud tava.
52.Kohus leiab, et pooltevahelise kirjaliku 12. juulil 2007.a lepingu tõlgendamisel (toimiku lk 5-9) tuleb lähtuda selle punktide 8.1. ja 8.2. sõnastusest. Üldjuhul tuleb lepingute tõlgendamisel kooskõlas VÕS § 29 lõikega 1 lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Käesolevas asjas ei ole pooled esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt saaks kohus tuvastada, milline oli poolte ühine tegelik tahe lepingu punktide 8.1. ja 8.2. sõnastamisel. Seega tuleb käesolevas asjas kohaldada lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lõiget 4, mis sätestab, et juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
53.Lepingu punkt 8.1. nägi ette: „8.1. Leping jõustub sellele mõlema lepingupoole poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31.12.2007.a.“. Lepingu punkt 8.2. nägi ette: „Kui kumbki pool ei teata enne lepingu lõppemise tähtaega lepingu lõpetamise soovist, pikeneb leping automaatselt veel üheks aastaks“. Kohtu hinnangul tuleneb nimetatud sätetest koostoimes, et leping sõlmiti tähtajaliselt kehtivusega üheks aastaks. Leping võis punkti 8.2. alusel pikeneda üksnes „veel üheks aastaks“ ehk kuni 31.12.2008.a. Kohus leiab, et mõistlik lepingupooltega sarnane isik ei oleks kasutanud viidatud sõnastust juhul, kui ta oleks soovinud sõlmida lepingut, mis pikeneks automaatselt igal aastal järgmiseks aastaks. Sellisel juhul ei oleks märgitud lepingusse väljendit „veel üheks aastaks“, vaid oleks pigem kasutatud näiteks sõnastust „leping pikeneb igakordselt järgmiseks aastaks“.
54.Eeltoodu tõttu leiab kohus, et poolte vahel puudus vaidlusaluse saematerjali koguse müümisel ja ostmisel kirjalik mõlema poole poolt allkirjastatud leping. Pooltevaheline leping oli sõlmitud kostja poolt e-kirja teel tellimuse esitamise ning hageja poolt selle tellimuse ekirja teel kinnitamise (toimiku lk 10-12) teel. Kauba üleandmist kostjale tõendab 20.10.2009.a saateleht (toimiku lk 14).
55.Hageja oli seisukohal, et isegi juhul, kui pooltevaheline kirjalik leping oli oma kehtivuse kaotanud, tuleb sellest lähtuda, kuna lepingus kajastub pooltevaheliste suhete tava. Kohus leiab, et isegi juhul, kui leping kajastaks poolte vahel väljakujunenud tava, ei sisaldanud kirjalik leping poolte jaoks siduvaid kokkuleppeid tellitava saematerjali kvaliteedi osas. Lepingu lisa 1, mis pidi kirjeldama materjali kvaliteedinõudeid, on kostja poolt allkirjastamata (toimiku lk 8). Hageja poolt täiendavalt esitatud tõendid (varasemad arved ja saatelehed, toimiku lk 65-78) ei tõenda samuti poolte vahel mistahes tava väljakujunemist saematerjali kvaliteedi osas, kuna esitatud arvetest ega saatelehtedest ei nähtu, millise kvaliteediga materjali tarniti või millise kvaliteedi osas kokku lepiti.
56.Seega leiab kohus, et kostja poolt 02.10.2009.a tellitud saematerjali kvaliteedi osas ei olnud pooled kirjalikku kokkulepet sõlminud ning hageja ei ole ka tõendanud pooltevahelistes suhetes tava väljakujunemist kvaliteediga seoses. VÕS § 217 lg 2 p 2 näeb ette, et kui poolte vahel puudus kokkulepe asja omaduste kohta, peab asi vastama otstarbeks, milleks vastavat liiku asju tavaliselt kasutatakse. Kohus leiab, et kuna teistsuguse pooltevahelise kokkuleppe olemasolu ei ole käesolevas asjas tõendatud, pidi tellitud saematerjali kvaliteet vastama tavalistele nõuetele ehk olema kohtu hinnangul ilma puudusteta kvaliteedis. Hageja on käesolevas asjas esitanud omapoolse seletuse, mille järgi oligi kostja poolt tellitud hinnaga saematerjalil tavalisega võrreldes halvem kvaliteet. Kohus juhtis oma 22.04.2010.a pöördumises hageja tähelepanu vajadusele tõendada oma sellekohaseid väiteid, kuid hageja ei
Lk (13) 8
ole kohtule täiendavaid tõendeid esitanud. Hageja seletust ei saa kohus lugeda tõendiks, mistõttu on kohtu hinnangul hageja väited jäänud tõendamata.
57.Kostja leidis ühtlasi, et kuna poolte vahel ei olnud kirjalikku kokkulepet, oli kostja kohustatud tasuma saematerjali eest hagejale pärast selle edasimüümist. Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma sellekohast seisukohta. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et poolte vahel oleks eksisteerinud kokkulepe selle kohta, et kostjal tekib saematerjali eest tasumise kohustus alles siis, kui tal on õnnestunud materjal kolmandatele isikutele edasi müüa. VÕS § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, mis tuleneb võlasuhte olemusest. VÕS § 82 lg 5 sätestab, et lepingupooled peavad oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt. Kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on oma kohustuse täitnud.
58.Käesolevas asjas sõlmisid pooled kase saematerjali ostu-müügi lepingu. Ostu-müügi lepingu poolte põhilised kohustused sätestab VÕS § 208 lg 1: müüja peab ostjale üle andma müüdava asja ning ostab peab asja vastu võtma ja selle eest tasuma. Seega on tegemist vastastikuse lepinguga. Kohus leiab, et kuna pooled ei leppinud kokku ostuhinna tasumise aega, tuli kostjal ostuhind tasuda kooskõlas VÕS § 82 lõikega 5 ehk pärast asja vastuvõtmist. Antud asjas nähtub esitatud saatelehest, et kauba võttis kostja hagejalt vastu 20.10.2009.a ning seega tekkis kohtu hinnangul pärast seda kostjal ka selle eest tasumise kohustus. Poolte lepinguliste suhete varasemast ajaloost tulenes (mis nähtub hageja poolt esitatud arvetest ja saatelehtedest, toimiku lk 65-78), et ostja pidi tasuma müüjale viimase poolt esitatud arve alusel. Vaidlusalusel juhtumil esitas hageja müüjale samuti arve, mille kohaselt oleks kostjal tulnud tasuda see 20.11.2009.a ehk kuu aega pärast kauba kättesaamist. Seesugune maksetähtaeg on kohtu hinnangul igati mõistlik ning kooskõlas ülalviidatud sätetega tuli kostjal tasuda saadud saematerjali eest arvel märgitud kuupäevaks.
Müüdud asja mittevastavus õiguskaitsevahendeid
lepingutingimustele
ja
ostja
õigus
kasutada
59.Kostja leidis käesolevas asjas, et tal tekkis õigus nõuda hagejalt hinna alandamist, kuna tarnitud saematerjalil esines „marmormädanik“. Mädaniku näol oli tegemist puudusega materjali kvaliteedis. Kostja teatas hagejale sellest, et saematerjal on ebakvaliteetne ning et tuleb alandada ostuhinda, millega seoses pakkus hagejale võimalust viia läbi ühine materjali ülevaatus vastava puudusi fikseeriva akti koostamiseks. Kostja esitas kohtule ühtlasi tema enda poolt 17.12.2009.a koostatud tabeli ebakvaliteetse materjali kohta ning väidetavalt samal ajal tehtud fotod saematerjalist.
60.Hageja vaidles kostja seisukohtadele vastu. Hageja ei eitanud, et kostjale tarnitud materjalil võis esineda mingil määral marmormädanik, kuid hageja leidis, et „marmormädaniku“ näol on tegemist ainult materjali värviveaga ning mitte olulise kvaliteedi veaga. Hageja palus kohtul jätta tähelepanuta kostja esitatud tõendid, kuna nendest ei selgunud, millise materjaliga on tegu, kellele see kuulub, kus on materjali pildistatud ning millal. Määratletavad ei ole saematerjali mõõdud. Kostja poolt esitatud tabelis ei ole praagi kogust hinnanud sõltumatu ekspert, vaid kostja ise.
61.Kohus juhtis 22.04.2010.a hageja tähelepanu sellele, et hageja ei olnud tõendanud erinevust mõistete „mädanik“ ja „marmormädanik“. Vastuseks kohtu pöördumisele esitas
Lk (13) 9
hageja kohtule väljavõtte KPOÜ kodulehelt (toimiku lk 62-64), kus on mõisted „mädanik“ ja „marmormädanik“ märgitud üldiste kvaliteedinõuete all värvivigadena.
62.Kohus juhtis 22.04.2010.a kostja tähelepanu sellele, et kostja ei olnud tõendanud hinna alandamise avalduse esitamist hagejale ega seda, et mõisted „mädanik“ ja „marmormädanik“ on samatähenduslikud. Kostja esitas tõendina EcoBirch instruktsiooni (toimiku lk 85).
63.Kohus leiab, et hageja poolt täiendavalt esitatud väljavõte KPOÜ kodulehelt ei tõenda hageja väiteid selle kohta, et „marmormädaniku“ näol on tegemist vaid materjali värviveaga. Samas ei tõenda ka kostja poolt esitatud tõend seda, et mõisted „marmormädanik“ ja „mädanik“ on samatähenduslikud, kuna kostja esitatud tõendis ei ole üldse analüüsitud erinevate mõistete sisu ning tõendist ei ole võimalik järeldada, millise dokumendiga tegemist on. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole tõendatud, millise kvaliteediga saematerjali ostmisesmüümises pooled kokku leppisid, tuleb kohtu hinnangul lähtuda sellest, et tarnitud materjal pidi kooskõlas VÕS § 217 lg 2 p.2 vastama otstarbele, milleks seda tavaliselt kasutati ehk olema ilma igasuguste vigadeta ehk ka ilma mädaniku või marmormädanikuta.
64.Kuigi hageja on käesolevas asjas omaks võtnud, et tarnitud saematerjalil võis teatud osas esineda „marmormädanikku“, ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud, kui suur osa materjalist oli vastava puudusega. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tarnitud saematerjalil esines ka poomkanti. Kostja ei ole tõendanud, et ta esitas hagejale hinna alandamise avalduse ning teavitas hagejat piisavalt selgelt sellest, millised puudused ja millises koguses tarnitud saematerjalil esinesid. Kohus juhtis 22.04.2010.a kostja tähelepanu vajadusele nimetatud asjaolusid tõendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
65.Hinnates kostja poolt esitatud ja 17.12.2009.a (ehk pärast hagiavalduse kohtusse esitamist) koostatud tabelit (toimiku lk 37) ja fotosid (toimiku lk 38-44) nõustub kohus hageja seisukohaga, et nimetatud tõendid ei tõenda saematerjalis esinenud puudusi: ei puuduste sisu ega hulka. Esitatud tabel on koostatud ja allkirjastatud kostja enda poolt, mistõttu on esitatud tabeli näol tegemist kostja kirjaliku seletusega, milline ei ole tsiviilkohtumenetluses käsitletav tõendina. Esitatud fotodelt ei nähtu, millisel kuupäeval nad on tehtud, millist saematerjali on pildistatud, kuidas on fotodelt tuvastatavad puudused jne. Fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist on hageja poolt kostjale tarnitud saematerjaliga või mitte.
66.Käesolevas asjas on seega tuvastatud üksnes see, et saematerjali vastuvõtmisel tegi kostja seaduslik esindaja saatelehele märke: „liiga palju marmoriga laudu. Võimalikud ostja pretensioonid materjali kvaliteedile“ (toimiku lk 14). Samuti on kostja saatnud hagejale 21.10.2009.a e-kirja, kus ta samuti märkis: „Väga palju „marmormädanikuga“ laudu...võivad tekkida probleemid ostjaga.. ja võivad ka mitte tekkida, kui veab“ (toimiku lk 15, tõlge lk 16).
67.Kohus leiab, et ülalviidatud märkusest ja kostja e-kirjast ei tulene, et kostja oleks hagejat piisavalt selgelt teavitanud materjalil esinevatest puudustest. Hinnatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks teinud hagejale ettepaneku koostada puuduste fikseerimise akt. Samuti ei nähtu hinnatud tõenditest, et kostja oleks esitanud hagejale hinna alandamise avalduse.
68.VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kostja on 20.10.2009.a saatelehe allkirjastamisega saematerjali vastu võtnud
Lk (13) 10
ning selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Kuna kostja oli materjali vastu võtnud, lasub kostjal kohustus käesolevas asjas tõendada, et hageja poolt lepingu täitmine oli mittekohane ehk et saematerjalis esinesid puudused.
69.Käesolevas vaidluses ei vaidle pooled selle üle, et mõlemad pooled tegutsesid oma majandus- ja kutsetegevuses saematerjali ostu-müügi kokkuleppe sõlmimisel.
70.VÕS § 213 lg 3 näeb ette, et ostja ei pea ostuhinda tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. VÕS § 219 lg 1 näeb ette, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus-või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
71.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks pärast ostetud saematerjali ülevaatamist teatanud hagejale piisavalt täpselt esinenud puudustest. Piisavalt täpseks kirjelduseks ei saa pidada kostja märget ülalviidatud saatelehel ega ka e-kirjas toodud lauseid, kuna nendest ei nähtu, kui suures ulatuses esines kaubal marmormädanik ning miks pidas kostja marmormädaniku esinemist kaubal oluliseks kvaliteedipuuduseks. Kostja ekirjast ega märkusest saatelehel ei nähtu, et kostja oleks kordagi hagejat teavitanud teisest saematerjali väidetavast puudusest ehk poomkandist. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud hagejale mõnel muul moel. Kostja sellesisulised väited on jäänud paljasõnalisteks.
72.Ülaltoodud ostja kohustuste täitmata jätmise tagajärjed on reguleeritud VÕS § 220 lõikes 3, mille kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Ostja võib asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja nõuda hinna alandamist kirjeldatud juhul üksnes siis, kui teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. Käesolevas asjas ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, et tal oleksid teatamata jätmisel esinenud põhjused, mis muudaksid teatamata jätmise mõistlikult vabandatavaks. Seega leiab kohus, et kostjal puudub õigus tugineda tarnitud saematerjali lepingutingimustele mittevastavusele ning nõuda seetõttu hagejalt hinna alandamist.
73.Käesolevas asjas ei ole ka tõendatud kostja poolt hinna alandamise avalduse esitamine hagejale. Hinna alandamise avalduse esitamist reguleerib VÕS § 112. VÕS § 112 lg 2 näeb ette, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seadus ei sätesta hinna alandamise avalduse esitamisele vorminõudeid, kuid poolte tahe hinda alandada tuleb teisele poolele selgelt teatavaks teha. Seega oli kostja kohustus tõendada, et ta on hagejale esitanud hinna alandamise avalduse, kuid kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Samas peab kohus vajalikuks rõhutada, et isegi juhul, kui vastav hinna alandamise avaldus oleks kostja poolt esitatud, oleks kostjal puudunud selleks õiguslik alus VÕS § 220 lõike 3 alusel.
74.Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et kostjal puudub alus keelduda omapoolsest kohustusest tasuda ostuhind osaliselt või tervikuna.
75.Kui tegemist on vastastikuste kohustustega, võib lepingu teine pool keelduda oma kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel. VÕS § 111 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Seega tuleb kostjal tasuda kogu tarnitud ja talle üle antud saematerjali eest
Lk (13) 11
summas 107 943, 84 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 107 943,84 krooni. Hageja viivise nõue kostja vastu.
76.Hageja on ühtlasi nõudnud kostjalt hageja kasuks viiviste väljamõistmist. Hageja on viiviste nõuet korduvalt suurendanud ning hageja poolt 10.05.2010.a esitatud seisukohtade kohaselt on kostja olnud tasumisega viivituses juba 171 päeva. Hageja soovis kostjalt viiviste väljamõistmist poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 6.3. toodud määras 0,1% viivitatud summalt päevas.
77.Kostja vaidles viiviste nõudele vastu ja leidis, et hagejal puudub alus viiviste nõudmiseks. Saematerjali tarnimine kostjale toimus 20.10.2009.a ehk peaaegu kümme kuud pärast lepingu lõppemist. Poolte vahel puudub kokkulepe saematerjali tasumise tähtaja ja viiviste kohta.
78.Kohus nõustub kostja seisukohaga selles osas, et kuivõrd poolte vahel 12.07.2007.a sõlmitud leping lõppes 31.12.2008.a, puudub hagejal alus nõuda kostjalt viivise tasumist lepingus fikseeritud määras.
79.Samas sätestab VÕS § 113 lg 1, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viidanud oma viiviste nõude esitamisel nimetatud sättele. VÕS § 113 lg 1 sätestab samuti, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
80.Kohus leiab, et kuna poolte vahel puudus kirjalik kokkulepe viivise määra kohta, tuleb kostjalt välja mõista viivised seaduses sätestatud viivise määra kohaselt. Kohus märgib siinkohal, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et vaatamata poolte vahel 12.07.2007.a sõlmitud lepingu lõppemisele eksisteeris poolte vahel endiselt kokkulepe kohaldada lepingu punktis 6.3. fikseeritud viivise määra.
81.VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressi määr on 1% ning seega on seaduses sätestatud viivise määraks 8% aastas ehk 0,02191781% päevas. Hageja nõude kohaselt on kostja olnud viivituses 171 päeva. Ühe viivitatud päeva eest tuleb kostjal tasuda viivist 23,66 krooni. Kokku on kostja kohustatud tasuma viivist 171x 23,66 krooni ehk 4045 krooni 67 senti. Kohus leiab, et nimetatud viiviste summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Lk (13) 12
Menetluskulud
82.Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (13) 13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.