Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
31. mai 2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-09-39775
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi E.K. vastu võla ja kõrvalkulude nõudes 6000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused, registrikood 10625474, asuk. Tartu mnt 24-15, Tallinn, lepinguline esindaja August Käära Kostja E.K.
Asja menetlemise viis
Kirjalikus menetluses Hagi rahuldada. Välja mõista E.K.-lt (isikukood xxxxxxxxxxx) põhivõlg 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, intress 700 (seitsesada) krooni ja viivis 2550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474) kasuks.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta kostja E.K. kanda, v.a tasutud riigilõiv hagiavalduse väljatrükkide eest. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Asja sisu kirjeldus Hageja nõue ja põhjendused, esitatud asjaolud, väited ja tõendid. Vastavalt hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele (tl 4-6, kostja esitas vastuväite ning asja menetlemine jätkus hagimenetluses), hagiavaldusele (tl 25-28) ja hageja
Tsiviilasi nr 2-09-39775 esitatud kompromissettepanekule (tl 58-59) sõlmis OÜ SMS Laen kostja E.K.ga interneti vahendusel 08.09.2006.a lepingu nr 5145 (tl 33-40). Lepingu kohaselt võimaldas OÜ SMS Laen kostjale laenu võtmist, millekohase taotluse kostja samal päeval esitas. Kostja taotles ja sai laenu summas 3000 krooni (maksekorraldus tl 41) 30-ks päevaks intressiga 700 krooni laenuperioodiks. Kostja laenatud summat kokkulepitud tähtpäevaks ehk 08.10.2006.a ei tagastanud. OÜ SMS Laenu esindanud hageja pöördus korduvalt kostja poole võlateatistega, mille tulemusena tasus kostja kahe maksega kokku 250 krooni. OÜ SMS Laen otsustas loovutada oma lepingust tulenevad nõuded 06.12.2006.a lepinguga nr 061206 hagejale (vastav leping koos lisadega tl 30-32), millest kostjat ka informeeriti (teade tl 29). Eelneva põhjal on hagejal nõue kostja vastu põhiosa summas 2750 krooni (3000 – 250), intressi summas 700 krooni ning viivise summas 14 286.25 krooni (arvestatud lepingujärgse viivise määraga 0,5% päevas kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 13.08.2009.a). Hageja palub hagis välja mõista kostjalt viivis 2550 krooni, vähendades seega kogunõuet 6000 kroonini. Menetluse kestel tegi hageja kostjale kirjaliku kompromissettepaneku, millest kostja aga keeldus. Kompromissettepaneku kohaselt pakkus hageja kostja koguvõlgnevuseks 5700 krooni, millele lisandub pool tasutud riigilõivust 600 krooni ning nimetatud summa oli hageja nõus ajatama 700-kroonisteks kuumakseteks. Kostja vastuväited, hageja seisukohad vastuväidete osas Kostja E.K. ei tunnistanud oma maksekäsu kiirmenetluse vastuväites (tl 13-16) esitatud nõuet, hagimenetluse käigus (kostja vastus tl 54, seisukoht tl 62) tunnistab aga hagi osaliselt. Kostja tunnistab hageja põhinõuet 2750 krooni, viiviste osas leiab, et tegemist on ebamõistlikult suure summaga. Ka esitatud maksegraafik kompromissina ei vasta kostja hinnangul mõistlikkuse printsiibile. Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Kuivõrd põhivõla osas summas 2750 krooni on kostja hagi õigeks võtnud, puudub vajadus otsuses seda küsimust käsitleda ja nimetatud haginõue tuleb rahuldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tuleb hagi rahuldada, kui nõue on õigeks võetud. Intressi osas ei ole kostja vastuväiteid ega üldse ühtki seisukohta esitanud. Tulenevalt TsMS § 231 lg 4 eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt. Kostja ei vaidlusta hageja õiguseelnejaga ehk OÜ-ga SMS Laen sõlmitud intressi kokkulepet, summat ja selle mittetasumist, samuti seda, et hagejal on nõudeõiguse loovutamise järgselt õigus nimetatud summat kostjalt nõuda. Võlaõigusseaduse (VÕS, kohus lähtub lepingu sõlmimise aja redaktsioonist) § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses või eraldi vastavasisulise kokkuleppe korral laenulepingu puhul intressi maksta. Kuna kostja seda teinud ei ole, on hagejal õigus seda kui rahalise kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda. Seega tuleb rahuldada hageja nõue intressi osas summas 700 krooni. Asjas on vaidlus viivise üle, sest kostja peab seda summat ebamõistlikuks. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-09-39775 viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on lepingujärgne (p 13) viivisemäär 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kusjuures lepingujärgsest määrast lähtudes on juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks tegelik viivis üle 14 000 krooni, millest hageja nõuab antud juhul alla 20% tasumist. VÕS § 113 lg 8 lubab viivise maksmiseks kohustatud isikul nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus tasumisele kuuluva ning ebamõistlikult suure leppetrahvi (kohaldub seega ka viivisele) vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmist võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud juhul leiab kohus, et kuigi lepingujärgne viivisemäär on selgelt liiga suur (ca 15 korda suurem lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusejärgsest viivisemäärast), ei ole viivise summa ise ebamõistlikult suur. Kui isegi vähendada lepingujärgset viivisemäära 10 korda ehk 0,05%-ni päevas, oli kostja viivisevõlgnevus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga ca 1400 krooni (2750 krooni ja ligemale 3 aastat ehk üle 1000 päeva). Samas oli laenulepingu sõlmimise aja järgne seaduse alusel makstav viivis (VÕS § 94 ja § 113 lg 1) 10% aastas ehk ca 0,03% päevas ning on mõistlik eeldada, et sedavõrd lihtsal moel (panka minemata, interneti teel) väikese rahasumma lühiajaliselt laenuks saamisele võib kehtestada seadusandja miinimummäärast vähemalt 3-4 korda kõrgema viivisemäära. Kostja on enam kui kolme aasta jooksul laenu tagastamise lõpptähtpäevast tasunud laenusummast alla 10% (250 krooni), ja sedagi pärast mitut meeldetuletust vastavalt 14.09.2007.a 200 krooni ja 31.10.2007.a 50 krooni (tl 42). Kuivõrd hageja ei nõua viivist lepingujärgses määras hilisema perioodi eest kui 14.08.2009.a (ei nõua tegelikult üldse hilisema perioodi eest viivist), ei pea kohus nõutavat viivist kostja enda käitumist ja hageja õigustatud huvi silmas pidades ebamõistlikuks. Viivise summa jääb alla põhivõla suuruse. Seega rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud Kuivõrd hageja nõuded rahuldati, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda tulenevalt TsMS § 162 lg 1 sätetest. Erandina ei nõustu kohus hageja poolt hagiavalduse väljatrükkide eest tasutud riigilõivu jätmisega kostja kanda, kuivõrd kostjat ei saa panna vastutama hageja poolt elektrooniliselt hagiavalduse esitamise ja selle ärakirjade esitamise väidetava võimatuse eest. Hagejal on õigus oma menetluskulude nimekiri esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.