Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

31. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi

Asja lahendamine

nr 2-10-562 Korteriühistu Riia 16A versus Toini Gull võlanõue ja viivisenõue hagihind 16191 krooni kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

Korteriühistu Riia 16A (registrikood 80109024; aadress Riia mnt 16a, 71011 Viljandi) Ingrid Vinnal

Hagi ese

Hageja esindaja Kostja

Toini Gull (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxx)

Resolutsioon Välja mõista Toini Gullilt Korteriühistu Riia 16A kasuks põhivõlgnevus summas 16191 (kuusteist tuhat ükssada üheksakümmend üks) krooni ja viivis 1162 (üks tuhat ükssada kuuskümmend kaks) krooni 85 senti. Välja mõista Toini Gullilt menetluskulu 6500 (kuus tuhat viissada) krooni Korteriühistu Riia 16A kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 27. aprillil 2010. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 11.05.2010 esitatud hagis taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Korteriühistuseaduse §-de 7 lg 4, VÕS §-de 76, 100, 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1 ja 113 lg 1 sätete alusel. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 4000 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 5315 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 4000 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 5315 krooni, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks jätta osa õigusabikulust välja mõistmata. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegemist on lihtsa võlanõudega, asjas vaidlust hagi eseme osas ei olnud ning asja menetlemisel uusi materiaalõigusest tulenevaid seisukohti pooled ei esitanud. Kohus peab tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 2500 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 6500 (4000+2500) krooni.