Välja mõista A G Püssi linna kasuks menetluskulusid summas 2 594,50 (kaks tuhat viissada üheksakümmend neli krooni ja 50 senti) krooni. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse
üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10) või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1, Tartu. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist (TsMS § 442 lg 6). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
I ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 30.12.2009 a Viru Maakohtule hagiavalduse (t 1-3) , millest nähtub, et kostja omandis on eluruum asukohaga Püssi linnas XXX. 22.01.2007 a registreeriti kostjale kuuluv eluruum Viru Maakohtu kinnistusosakonnas korteriomandina.
2.Hageja osutas kostjale elamu hooldus-, veevarustuse – ja kanalisatsiooniteenust ning vahendas soojusvarustuse teenuse osutamist. Ajavahemikul november 2006 kuni juuni 2008 a on kostjale hageja poolt osutatud ja vahendatud kommunaal- ja hooldusteenuste eest arvestatud ja kuulub kostja poolt tasumisele 14 407,11 krooni.
3.Eluruumide erastamise seaduse § 15 lg 1 alusel on eluruumide erastamise kohustatud subjektil s.o. hagejal kohustus korraldama elamu haldamist kuni 31.12.2002. Selleks ajaks pidid erastatud eluruumide omanikud asutama koos korteriühistu või valima muu elamu haldamisvormi.
4.Kooli 16 Püssi linnas asuvas elamus asuvate erastatud eluruumide omanikud ei moodustanud korteriühistut ega valinud ka muud elamu haldamise vormi, seetõttu jätkas eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamist ka peale 31.12.2002 a
5.KOKS § 6 lg 1 alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud linnas muuhulgas elamu – ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda ja jäätmehooldust, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
6.Püssi Linnavolikogu 14.09.2006 a määrusega nr 14 määras Püssi Linnavolikogu erastatud eluruumidega elamute haldajaks kuni korteriühistute moodustamiseni või muus õiguslikus vormis elamu haldamise korraldamiseni Püssi Linnavalitsuse s.o hageja.
7.Hageja viitab nõude õiguslikule alusele: VÕS §1018 lg 1, § 1023 lg 1, Riigikohtu lahendile 3-2-1-25-08 p 15,
8.Tagamaks elamute säilimise ja eluruumide omanikele kommunaalteenuste osutamise jätkamise osutas hageja kostjale elamu haldamise, veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust ning vastavalt hageja ja soojatootja vahel sõlmitud lepingutele ka soojusvarustuse teenust. Kostja on tasunud talle osutatud teenuste eest osaliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud.
II KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud vastuse (t 16-17) kohaselt on kostja esitanud andmed – võlgnevuse summad, mis pole millegagi tõendatud. Kostja ei aktsepteeri hageja esitatud kuludokumenti. Dokumendil puuduvad arvestused, numbrid, kostja ei saa aru mida tahetakse. Kostjal ei saa olla korteriüüri võlgnevust, kuna ta ei ole üürnik vaid korteri nr 100 omanik. Kui on tegemist mingisuguste kommunaalmaksetega, siis seda hageja lahti kirjutanud pole. Kostja ei saa aru, kust on tulnud need numbrid, mis on esitatud paberilehel,
nimetuse all Püssi Linnavalitsus, ilma pitsatita, ilma allkirjata. Harilikul paberilehel, jäävad kostjale absoluutselt arusaamatuks. Kui need numbrid on esitatud soojuse eest, siis kostja seda soojuse teenust tarbinud pole, kuna tal on korteris eemaldatud keskkütte radiaatorid Püssi linnapea Siska loaga ja tingimusel, et kostja tasub 20% soojuse hinnast, mida ta ka tegi. Kirjalikult seda kokkulepet vormistatud pole. Alates 2004 aastast on Püssi linnavalitsus esitanud arveid vastavalt kokkuleppele, mis tähendab, et Püssi linnavalitsus on aktsepteerinud seda, et kostjal on eemaldatud keskkütte radiaatorid ja ta tasub elektrikütte eest. Kostja pole nõus tasuma teenuste eest mida ta pole kasutanud ja teenuste eest mida talle pole osutatud. Isegi need summad, mis on toodud suvekuude eest pole millegagi tõestatud ega põhjendatud. Kostja ei ole nõus tasuma hageja menetluskulude eest, kuna ei saa aru millest need on tekkinud. Hagiavaldus on tavapärane, milles on hulk seadusnorme, mis on kostjale ja kohtule teada ka ilma hagiavalduseta. Kostja ei ole nõus tasuma ka riigilõivu summas 3 000 krooni kuna võla ümberarvestamisel on see summa tunduvalt väiksem. Kostja palub jätta Püssi Linnavalitsuse avaldus rahuldamata.
III KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus lahendab asja lihtmenetluses (TsMS § 405) kohtuistungil. Kohus, hinnanud maakohtule esitatud tõendeid ja kuulanud poolte seletusi leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Kohtuistungil kohus tuvastas kostja seletuste (kohtu poolt lubatud tõend TsMS § 405 lg 1 p 5) kaudu, et kostja on korteri aadressil: XXX omanik. Korteri XXX puhul on tegemist korteriomandiga (t 4-5). Kostja selgitas kohtuistungil, et eemaldas kokkuleppel Püssi linnapeaga 2004 aasta augustis korterist kõik keskkütte radiaatorid ja jätkas kütmist elektriradiaatoritega. Kuna korteris säilisid keskkütte püstakud siis lepiti linnapeaga kokku, et tasutakse 20% samasuguse üldpinnaga korteri keskkütte teenuse osatamise summast (t 33, 37-38). Kostja olevat tasunud nimetatud 20% hagejale igakuuliselt keskkütte teenuse osutamise eest. Tõendeid selle kohta, et kostja tasus hageja poolt näidatud perioodi eest keskkütte teenuse osutamise eest vähemalt 20% ulatuses kostja kohtule esitanud ei ole. Kohus tuvastas, et hageja edastas kostjale aadressile Kooli 16-100 igakuuliselt tasuteatiseid, kuid kostja endine abikaasa (elukoht: XXX naaberkorteris) ei edastanud need kostjale, kes tegelikult elab Narva linnas aadressil XXX. Kohtu poolt kontrollitud elanikeregistri andmetel deklareerib kostja üldsusele oma elukohaks Eesti, Ida-Viru Maakond, Püssi linn, XXX, 43222 (t 13), mis tõttu on põhjendatud saata kõik kostjale adresseeritud teatised registris näidatud aadressil XXX Püssi linn. Kostja esitas ise kohtuistungil tõendina arve nr 99/01.02.2007 a , millest nähtub, et hageja teavitab kostjat nõuetekohaselt ja kulu arvestusega maksekohustusest (t 36).
5.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja poolt kohtule esitatud arvestus (t 7) pole arusaadav ja tõendina kasutatav, kuna puuduvad pitsat ja allkiri. Kohus on seisukohal, et nimetatud arvestus- tõend ei pea vastama raamatupidamise seaduse § 7 nõuetele (vt Tartu Ringkonnakohtu lahend 14.05.2010 ts asi nr 2-08-53183 p 7) ning sellest arvestusest on võimalik koos hagejapoolse selgitusega aru saada, et suvekuudel juuni - september 2007 ja mai -juuni 2008 on tegemist hooldustasuga ning ülejäänud summad november –detsember 2006, jaanuar – detsember 2007 ja jaanuar –juuni 2008 a sisaldavad lisaks hooldustasule ka tasu keskkütte teenuse osutamise eest. Hageja poolt esitatud arvestusest nähtub, et tegemist on 20 kuulise perioodiga (2006 a novembrist kuni 2008 aasta juunini). Seega moodustab hooldustasu eest maksmisele kuuluv summa 20 kuud x 245,40 (hooldustasu kuus) kokku 4 908 krooni (KOS § 13, AÕS § 75). Lisaks on hageja igakuuliselt väljastanud kuluteatiseid, mis kus on summad lahtikirjutatud. Kostja pole väitnud kohtule, et tal pole kohustust hoolduskulusid tasuda ja pole millegagi tõendanud, et ta on need hoolduskulud juba tasunud. Ülejäänud summa on dokumendil sisalduva arvestuse alusel (t 7) ja hageja esindaja selgituste
alusel tasu keskkütte teenuse osutamise eest. Samuti on kohus seisukohal, et üldteada on - olles korteriomanik tuleb korteriomandiga ja sellega kaasnevate teenuste eest ka tasuda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel puudus soojatarnimise leping, kuid samas toimus Kooli 16-100 korteri soojaga varustamine korterit läbiva keskküttetoru (püstaku) kaudu, siis on hageja Püssi linn õigustatud nõudma kostjalt A.G XXX korteriomandi soojaga varustamiseks tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 1018 ja § 1023 alusel (samal seisukohal on Tartu Ringkonnakohus sarnastel asjaoludel vt. lahendit 03.05.2010 a tsiviilasi nr 2-06-7450 p 3 2.lõik) vähemalt 20% ulatuses. Kostja võttis õigeks kohtuistungil, et tal on peale keskkütte radiaatorite eemaldamist korterist kohustus tasuda vähemalt 20 % ulatuses soojusenergia vahendamise eest. Kostja on seisukohal, et 2004 a sõlmitud kokkulepe keskkütte teenuse eest 20% teenuse maksumusest on jätkuvalt kehtiv.
6.Kohus on seisukohal, et Püssi Linnavalitsuse otsuse puhul keelata keskkütte radiaatorite eemaldamise kohta on tegemist lepingu ühepoolse muutmise sooviga, mis pole kooskõlas VÕS § 13 lg 1 sätestatud lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõttega ehk lepingu sõlmimise kõrval on ka lepingu muutmine ja lõpetamine eelduslikult ainult poolte endi otsustada ja peab toimima konsensuses alusel. Kohus juhindub ka VÕS § 8 lg 1 ja 2, § 11 lg 1. Lepingu ühepoolne lõpetamine on lubatud ainult seaduses või lepingus sätestatud alustel. Kohus märgib, et kohalikul omavalitsusel on piisavalt seadusest tulenevaid võimalusi kohustada kostjat taastama väidetava rikkumise eelne olukord, kuid see nõue väljub käesoleva vaidluse raamest (t 37-38) ja kohus seda ei käsitle. Kohus on seisukohal, et tasuma peab reaalselt tarbitud teenuse eest. Ka hageja ei tohiks alusetult rikastuda kostja arvel. Lähtudes sellest, et kostja tunnistab sisuliselt hagi keskkütte teenuse osutamisest tekkinud võlgnevuse kohta 20% ulatuses, kuulub hagi selles osas rahuldamisele. Seega tuleb kostjal tasuda soojusenergia tarbimise eest 20% ulatuses esitatud arvest summas (14 407,11 – 4 908 kr (hooldustasu) = 9 499,11 kr (100%) x 20% = 1 899,822 krooni) 1899,80 kr. Kuna kostja näol on tegemist erialaspetsialisti - kvalifitseeritud juristiga - kes tegutseb samal erialal majandus- ja kutsetegevusega, esindab kohtutes kliente ning on ka oma vastuses (t 16) viidanud headele juriidilistele teadmistele teeb kohus ainult viited seaduse sätetele, mida kohus rakendab otsuse tegemisel.
7.Seega tulenevalt VÕS § 1018, 1023 tuleb kostjal A G tasuda hagejale Püssi linnale summa 4 908 krooni (hooldustasu) + 1 899,80 (20% keskküte) krooni kokku 6 807, 80 krooni. Kumbki pool ei soovinud esitada kohtule täiendavaid tõendeid (t 34).
IV MENETLUSKULUD
8.TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi näha lihtmenetluse otsuses ette ka menetluskulude suuruse. Hageja esitas kohtule taotluse kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 3 000 krooni (t 10) ja 2 520 krooni esindaja kulude katteks, seega kokku menetluskulude katteks summa 5 520 krooni. Kostja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud.
Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest, tuleb menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Hagi rahuldati ca 47% ulatuses, seega tuleb kostjal tasuda ka
põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud 47% ulatuses ehk summas 2 594,50 krooni.
9.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 4 lg 4 kohus proovis lepitada pooli kohtumenetluse käigus ning pakkus kompromissi sõlmimise võimalust. Pooled kompromissi ei sõlminud.
Kohtunik Fred Fisker
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.