Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused E. H. esitas 14.05.2009 Harju Maakohtule hagi V. H. vastu üleantud raha tagastamise nõudes. 16.10.2009 kohtuistungil hageja täpsustas hagi ning palus kostjalt raha välja mõista välisvääringus 2 000 USA dollarit ja 1 000 eurot ning lisaks seadusjärgset intressi. Hageja väidetel 2008. novembris ägenes tal krooniline haigus ja tekkis paanika surma ees. Hageja viis oma raha 2 000 USA dollarit ja 1 000 eurot kodust ära ning leppis kokku kostjaga, et kostja garanteerib raha säilivuse ja korraldab selle eest hageja matused. Mõne aja pärast hageja tervis stabiliseerus ja hageja tahab üleantud raha kasutada hammaste raviks. Kostja ei ole nõus hagejale raha tagastama. Hageja leiab, et kostjaga on sõlmitud käsundusleping ning hageja soovib käsunduslepingu alusel kostjale antud raha tagastamist. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hagis toodud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Kostja ei ole hagejalt raha saanud ning poolte vahel ei ole sõlmitud raha osas mingeid kokkuleppeid. Hageja on andnud raha 2005. aastal kostja abikaasale E. H.. Kostja ja tema perekond on hoolitsenud hageja eest ning remontinud hagejale kuulunud garaaži. Varem olid pooltevahelised suhted head, kuid need on viimati halvenenud. Kostja märgib, et isegi kui poolte vahel oleks olnud sõlmitud käsundusleping, siis pidi hageja enne hagi kohtusse esitamist selle üles ütlema, teatades sellest vähemalt 6 kuud ette või erakorralise ülesütlemise puhul ilma etteteatamiseta. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt hageja nõuab kostjalt 2 000 USA dollari ja 1 000 euro tagastamist, mis hageja oma väidete kohaselt andis kostjale käsunduslepingu alusel – 2008. novembris 1 000 USA dollarit, paar päeva hiljem 1 000 USA dollarit ja 2008. jõulude ajal 1 000 eurot. Hageja selgituste kohaselt oli tal raha kodus ning tegemist oli tema abikaasalt saadud pärandusega. Hageja väidab, et raha andis ta kostjale selleks, et tagada raha säilimine ning selle eest matuste korraldamine. Hageja on selgitanud, et tahtis raha kostja juurde viia, kuna neil on rauduks. Seega võib poolte vahel olla lisaks käsunduslepingule sõlmitud ka hoiuleping. VÕS § 883 kohaselt hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Kohus pole käesolevas asjas esitatud tõenditest tulenevalt tuvastanud pooltevaheliste kokkulepete sõlmimist raha hoidmise ja käsundi täitmise osas. Samuti on käesolevas asjas tõendamata, et hageja on kostjale 2008. novembris 1 000 USA dollarit, paar päeva hiljem 1 000 USA dollarit ja 2008. jõulude ajal 1 000 eurot üle andnud. Hageja poolt esitatud kiri nimetatud asjaolu ei tõenda. Tunnistaja E. H. ütluste kohaselt ei ole kostja hagejalt raha

saanud. Tunnistaja ütluste kohaselt on tema hagejalt raha saanud umbes 2005. novembri lõpus – 1 000 eurot ja 1 000 USA dollarit ning mingit kokkulepet raha kasutamise osas ei ole olnud. Tunnistaja ei ole kunagi kuulnud pooltevahelistest kokkulepetest hageja matuste korraldamise kohta. Seega ei ole õige hageja väide, et kõik sugulased teadsid, et tema matused on rahadega kaetud. Kohus on selgitanud hagejale asjaolude tõendamiskohustust. Kuna hagis toodud asjaolud on tõendamata, siis kohus jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus E. H. palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada. Apellant tegi 13.05.2009 Harju Maakohtusse avalduse, palvega vastustajalt välja mõista varem temale antud matuse kulude avanss 38 466 krooni, mille vastustaja on varastanud. Apellant leiab, et raha oli antud kokkuleppe järgi, mis oli kooskõlas tahteavalduse rahastamisega ja piisavalt selge. Käsundisaaja garanteeris raha säilivuse ja otstarbekohase kulutamise (hageja matused). Vastustaja teatas valelikult, et raha, mille apellant andis vastustajale, on tema abikaasa raha, mida kohus võttis tõena. Kohus kontrollis apellandi raha päritolu ja tuvastas apellandi surnud abikaasa M. K. päranduse. Vastustaja esitas tunnistajana oma abikaasa E. H., kes on varguse kaasosaline ja apellandi kasupoeg. Tunnistaja teatas, et on saanud apellandilt 2005. novembris kingina 1 000 USA dollarit ja 1 000 eurot ilma kinkelepinguta ja ei tea, mis otstarbeks. Samuti väitis tunnistaja, et ei tea midagi matuse korraldamisest ja rahastamisest. Vastustaja poolt välja nõutud teatis ei kinnita raha võtmist pangast sellises koguses. Apellant on seisukohal, et lähedaste sugulaste esitamine tunnistajana ei ole korrektne ja nad annavad tunnistust nendele sisendatud andmete järgi. Maakohus on ignoreerinud avaldust ja ei osutanud küllaldast tähelepanu varguse avastamise nõudele. Võlaõigusseadus ei reglementeeri raha üleandmist ja vastuvõtmist, kuid kohus nõudis apellandilt kirjalikku lepingut. Apellandi poolt toodud dokumendid ja ütlused jättis kohus arvestamata (panga teatis ei kinnita vastustaja abikaasa kingitud raha 2005. novembris). Olgugi et vastustaja salgas raha varastamist, jättis maakohus ära kohtuvaidlused. Apellandi arvates näitab kohtu suutmatust vastustaja seisukoht, et ta ei ole nõus apellandile raha tagastama. Esimene kohtuistung kestis vaevalt ühe tunni ja 22.02.2010 istungil ei saanud apellant esitada oma väiteid, kuna ei kuulnud advokaadi ütlusi. Apellandi arvates näitab niisugune käitumine kohtu soovimatust asja lahendada. Lähtudes eeltoodust, palub apellant vastustajalt alusetult saadud raha välja mõista. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ning on asunud põhjendatult seisukohale, et hagi on tõendamata. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid seisukohti.

Toimiku materjalidest ei ilmne kohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumist tsiviilasja arutamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reglementeeri kohtuistungi pikkust. Kohus kuulas ära mõlemad menetlusosalised ning küsis hagejalt, kas ta soovib advokaati. Seega koheldi apellanti võrdselt teise menetlusosalisega ning kohus selgitas välja tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvaidlustes ei soovinud pooled sõna. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium alljärgnevat. TsMS § 230 lg 1 kohaselt on poolte ülesandeks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja väidetel on ta andnud kostjale raha käsundi täitmiseks, kuid tsiviilasjas olulist faktilist asjaolu, raha üleandmist kostjale, ei suutnud hageja tõendada. Poolte väited ei ole tõendid ning faktiväiteid tuleb tõendada usaldusväärsete tõenditega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela menetlusosaliste sugulaste ja ka abikaasa ülekuulamist tunnistajatena. Kolleegium ei tuvastanud sellist asjaolu, mis annaks alust kostja abikaasa E. H. ütlustega mittearvestamiseks. Kaebuses viidatud pangateatisest ei ilmne samuti raha ülekandmist kostjale. Tsiviilasju menetlev kohus ei tegele varguste avastamisega. Apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda teha teistsugust otsust, kui tegi seda maakohus. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.

Mare Merimaa

Ele Liiv

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.