Tsiviilasja number
2-08-91052
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Margo Klaar, Kaupo Paal
Tsiviilasi
Semjon Melamedi hagi Igor Andrejevi ja KÜ J. Koorti 18 vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja avaldamise lõpetamiseks ning kahju 15 000 krooni hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
15 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Semjon Melamedi apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja Semjon Melamed (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx) Kostja Igor Andrejev (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx) Kostja KÜ J. Koorti 18 (registrikood 80004785, asukoht J. Koorti 18, 13623 Tallinn), esindaja Igor Andrejev
Harju Maakohtu 20.11.2009 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja hageja nõue Semjon Melamed palus kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kohustada Igor Andrejevit (kostja I) ja KÜ J. Koorti 18 (kostja II) ümber lükkama ebaõiged andmed ja lõpetama nende avaldamine ning hüvitama kahju 15 000 krooni. Hageja on KÜ J. Koorti 18 liige ja nn initsiatiivgruppi liige, Igor Andrejevi aga korteriühistu liige ja esimees. Igor Andrejev on oma võitluses „opositsiooniga“ tegutsenud õigusvastaselt, levitades hageja kohta ebaõigeid andmeid ja faktilist laadi eksitavaid andmeid elamu korteriomanikele. Nii avaldas Igor Andrejev korteriomaniku OÜ Tammepuit seaduslikule esindajale 18.09.2008 kirjas: „Teie nõustaja oli kelmuse eest süüdi mõistetud“ ning „ähvardas teda ja tema perekonda füüsilise vägivallaga kolme tunnistaja juuresolekul, kes seda kõike ka kinnitasid“. Nimetatud kirja sisust ja mõttest on selge, et „nõustaja“ all pidas Igor Andrejev silmas hagejat. 12.12.2008 avaldas Igor Andrejev KÜ J. Koorti 18 esimehena korteriühistu üldkoosolekul ühistu liikmetele, et „seoses S. Melamedi pretensiooniga vene keele kasutamise lubamatusest siseasjaajamises“ esitatakse edaspidi kõik KÜ J. Koorti 18 ametlik informatsioon üksnes riigikeeles. Nimetatud andmed on valed ja faktilist laadi eksitavad. Hagejat ei ole kelmuses süüdi mõistetud ega ole hageja ähvardanud Igor Andrejevilt ja tema perekonda füüsilise vägivallaga (tegelikult pöördus kostja oktoobris 2007 politseisse avaldusega hageja vastu, kuid selle avalduse alusel jäeti kriminaalmenetlus alustamata, tegemist oli valekaebusega). Hageja ei ole esitanud kunagi pretensiooni korteriühistule vene keele kasutamise lubamatuse kohta ühistu siseasjaajamises, sest hageja ei valda eesti keelt ja ei saa koosoleku eestikeelsetest otsustest aru, 80% majaelanikest on samas olukorras, pealegi ei tugineks nimetatud nõue keeleseaduse õigusnormidele. Igor Andrejevi poolt ebaõigete andmete avaldamine hageja kohta on kestev ning ka kostja ise ei eita, et „terve maja teab“ nimetatud ebaõigetest andmetest, mille levitaja Igor Andrejev ise on. Seetõttu tuleb Igor Andrejevit kohustada ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed, mille kohaselt olevat hageja kelmuse eest süüdi mõistetud ning et hageja ähvardavat Igor Andrejevit ja tema perekonda füüsilise vägivallaga kolme tunnistaja juuresolekul, kes seda kõike ka kinnitavat. Igor Andrejevil tuleb enda kulul esitada paberkandjal kiri OÜ-le Tammepuit (juhatuse liige J.D). Mõlemaid kostjaid tuleb kohustada ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed, et hageja esitavat pretensioone vene keele kasutamise lubamatuse kohta korteriühistu sisseasjaajamises. Kostjatel tuleb enda kulul riputada elamu Koorti 18 infotahvlile paberkandjal teade ühistu liikmetele. Arvestades avaldatud ebaõigete ja faktilist laadi eksitavate andmete sisu, on hageja au ja head nime teotatud. Kostjad on tahtlikult hagejat diskrediteerinud ja alavääristanud teiste korteriomanike ees ning kutsunud esile vene elanike viha hageja vastu, kes takistavat venekeelse info edastamist. Oma õigusvastase tegevusega rikuvad kostjad hageja isiklikke õigusi, põhjustades mitte ainult hageja au teotamise tõttu tekkinud negatiivseid emotsioone (alandust, rahutust ja hirmu oma hea nime pärast), vaid olulisi ebamugavusi hageja suhetes teiste korteriomanikega. Sellega on hagejale tekitatud mittevaraline kahju, mille võib kompenseerida hüvitis 15 000 krooni. Kostja vastus Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja poolt tsiviilasja materjalile Igor Andrejevi poolt J. D –le adresseeritud kirja lisamine on lubamatu. Nimetatud kirja avaldamise näol on tegemist Igor Andrejevi põhiõiguse rikkumisega, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 43. Igor Andrejev ei ole andnud luba selle kirja avaldamiseks. Hageja väited võimalike solvangute esitamisest on vaid paljasõnalised, samuti jääb selgusetuks, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, kuivõrd hageja on hagis märkinud, et viimasel korteriühistu
koosolekul ütles korteriühistu revident N.R „hageja istus kinni“. Mis puutub hageja väitesse, et Igor Andrejev pöördus tema vastu politseisse valekaebusega, siis ei ole see õige. Tegemist ei olnud valekaebusega. KÜ J. Koorti 18 vastu on suunatud nõue väidetava solvangu kohta seoses vene keele kasutamisega. Igor Andrejev on korteriühistu juhatuse liikmena andnud vastavasisulise korralduse (mille kohaselt on edaspidi ühistu siseseks asjaajamiskeeleks riigikeel) ning on viidanud hageja poolt tsiviilasjas 2-08-79010 väljendatud murele, et koosoleku protokollid „riputatakse“ trepikodadesse üles vaid venekeelsetena. Samas oli hageja märkus põhjendatud, mistõttu jääb kostjale arusaamatuks, milles seisneb hageja solvumine. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning kohustas Igor Andrejevit J. D ees ümber lükkama Semjon Melamedi kohta avaldatud ebaõiged andmed selle kohta, et Semjon Melamed on kelmuses süüdi mõistetud ning et Semjoni Melamedi poolt Igor Andrejevi ja tema perekonna vägivallaga ähvardamist võivad tunnistada kolm isikut. Kohus jättis rahuldamata KÜ J. Koorti 18 vastu esitatud nõude ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kohtule esitatud Igor Andrejevi poolt OÜ Tammepuit seaduslikule esindajale 18.09.2008 saadetud e-kirjast nähtub hageja kohta esitatud väide, et hageja on kelmuse eest süüdi mõistetud. Samuti on ekirjas esitatud väide, et kostja oli sunnitud pöörduma politseisse, seoses hageja poolsete füüsilise vägivalla ähvardustega kostja ja kostja perekonna suhtes. Nimetatud e-kirja saatmist võib pidada andmete avaldamiseks. Avaldajaks on sellisel juhul e-kirja koostaja Igor Andrejev. Kirjas on esitatud järgmised faktiväited: hageja on kelmuses süüdi mõistetud; Igor Andrejev esitas hageja kohta politseile avalduse, süüdistades selles hagejat kostja ja tema perekonna vägivallaga ähvardamises; Igor Andrejevi ja tema perekonna ähvardamist hageja poolt võivad tunnistada kolm isikut. E-kiri on koostatud vene keeles ning seal on kasutatud sõna „sudim“. Igor Andrejevi poolt kasutatud sõna „sudim“ võib tõlkida eesti keelde „süüdi mõistetud“. Kirjas kasutatud faktiväitest arusaamiseks tuleb hinnata, kuidas mõistliku isiku arusaama järgi võib väitest aru saada. Käesoleval juhul tuleb väidet mõista kui „kohtu poolt süüdi mõistetud“. Kostja ei ole menetluses tõendanud asjaolu, et hageja oleks kelmuses süüdi mõistetud ja seega on tegemist ebaõigete andmetega. Kostja esitas kohtule Ida Politseiosakonna kirja, millest nähtub, et Igor Andrejev on esitanud politseile avalduse tema ähvardamise kohta hageja poolt. Seega on kostja tõendanud, et teine faktiväide ei ole ebaõige. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid kolmanda faktiväite tõendamiseks ja järelikult tuleb seda käsitleda kui ebaõiget. Seega tuleb Igor Andrejevit kohustada ümber lükkama ebaõiged andmed selle kohta, et hageja on kelmuses süüdi mõistetud ja selle kohta, et Igor Andrejevi ja tema perekonna ähvardamist hageja poolt võivad tunnistada kolm isikut VÕS § 1055 lg 2 sätestab, et kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Hageja on nii hagiavalduses kui selle täienduses, kohtule tõendina esitatud tsiviilasja 2-08-79010 hagiavalduses ning ka kohtuistungil rõhutanud, et on korteriühistu tegevuses aktiivne ja nn initsiatiivgrupi liige, kes on kostjaga „opositsioonis“. Sellest järeldub, et hageja ja Igor Andrejevi vahelised suhted ei ole head. Inimestevahelises kooselus tuleb taluda mõistlikkuse piires teiste ühiskonnaliikmete kriitilisi hinnanguid ning seetõttu ei ole hageja nõue kohustada kostjat hoidumast hagejat nimetamast kelmuses süüdi mõistetuks, põhjendatud. Juhul, kui Igor Andrejev nimetatud andmeid uuesti avaldab ja need osutuvad ebaõigeteks, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist või ebaõigete andmete ümberlükkamist. Olles korteriühistus aktiivselt tegutsev isik, on hageja end ise asetanud olukorda, kus tema tegevus on korteriühistu liikmete ja juhtide kõrgendatud tähelepanu ja kriitika all ning tal tuleb seda ka taluda.
Kohtule esitatud kuulutusest nähtub, et kooskõlas Eesti seadustega ja vastavalt hageja ja L. M õigustatud pretensioonile vene keele kasutamise lubamatuse kohta siseasjaajamises, esitatakse edaspidi kogu korteriühistu ametlik informatsioon üksnes riigikeeles. Igor Andrejev võttis kohtuistungil omaks, et sellise sisuga kuulutuse paigaldas tema korteriühistu koridori. Pretensiooni esitamine on faktiväide, mille tõele vastavust saab kontrollida. Kohtule esitatud tsiviilasja 2-0879010 hagiavaldusest nähtub, et hageja on korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes ühistule ette heitnud asjaolu, et trepikoja teadetetahvlile on välja pandud ainult venekeelne üldkoosoleku protokoll. Mõistlik inimene võib hagiavalduse sõnastusest välja lugeda etteheidet selle kohta, et protokoll oli üksnes vene keeles. Seega on kostjad tõendanud, et hageja esitas etteheite vene keele kasutamise osas ja nimetatud faktiväide ei ole ebaõige. Selles osas tuleb hagi jätta mõlema kostja suhtes rahuldamata. Isegi juhul, kui käsitleda kuulutuses esitatut väärtushinnanguna, millega soovitakse jätta mulje faktide olemasolu kohta, mis tegelikkuses ei eksisteeri ning mis peaks hagejat diskrediteerima, ei saa riigikeele kasutamise nõudmist käsitleda hageja au teotava väärtushinnanguna. Hageja ei ole veenvalt näidanud ära põhjusliku seose olemasolu ebaõige faktiväite avaldamise ja kahjuliku tagajärje tekkimise vahel. Igor Andrejev avaldas korteriühistu liikme seaduslikule esindajale ebaõige faktiväite hageja kelmuses süüdimõistmise kohta, hageja väitel on temale mittevaraline kahju tekkinud seetõttu, et korteriühistu liikmete hinnang temale on langenud, mille väljenduseks oli korteriühistu raamatupidaja sõnavõtt üldkoosolekul, kus viimane väitis, et hageja on kinni istunud. Hageja ei ole tõendanud, et raamatupidaja väide tugineb hageja poolt OÜ Tammepuit juhatuse liikmele saadetud kirjale. Liiatigi ei ole hageja tõendanud sellise sõnavõtu olemasolu. Hageja järeldus vene keele kasutuse piiramise kohta on meelevaldne. Kohtule esitatud teatest ei ole võimalik välja lugeda, et hageja on piiranud vene keele kasutust. Kuna kohus leidis, et faktiväide, millel kahju nõue põhineb, on õige, siis ei saa hageja selle eest kahju hüvitamist nõuda. Igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks ja seetõttu ei ole põhjendatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja uue otsusega hagi rahuldada täielikult ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kohtule esitatud kuulutusest, mis Igor Andrejev paigaldas korteriühistu koridori, nähtub, et kooskõlas Eesti seadustega ja vastavalt hageja ja L. M õigustatud pretensioonile vene keele kasutamise lubamatuse kohta siseasjaajamises, esitatakse edaspidi kõik korteriühistu ametlik informatsioon üksnes riigikeeles. Väär on kohtu hinnang, et tsiviilasja 2-0879010 hagiavaldusest nähtub, et hageja on korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes ühistule ette heitnud asjaolu, et trepikoja teadetetahvlile on välja pandud ainult venekeelne üldkoosoleku protokoll. Sellest tegi kohus ebaõige järelduse, et etteheide vene keele kasutamise kohta ja seega ka nimetatud faktiväide ei ole ebaõiged. TsÜS § 75 lg 1 järgi tuleb tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Maakohus jättis tähelepanuta, et tsiviilasja 2-08-79010 hagiavalduses esitatud vaadeldav etteheite on avalduse lahutamatu osa, millega taotles hageja nõuda välja korteriühistult nõuetekohaselt vormistatud 26.09.2008 üldkoosoleku protokoll eesmärgiga esitada see üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel tõendiks. Hageja tahteavaldusest on selge, et üldkoosoleku protokolli mittenõuetekohasus tuleneb
eelkõige juhatuse esimehe ja protokollija allkirjade puudumisest protokollis, mitte aga asjaolust, et protokoll on venekeelne. Sellega soovis hageja kohtule selgitada, miks ta esitab hagiavalduse lisana korteriühistu 26.09.2008 üldkoosoleku otsuste protokolli koopia venekeelsena ja allkirjastamata. Hageja taotles kohtu abi, nõudmaks välja korteriühistu 26.09.2008 üldkoosoleku protokolli eesti keeles ning juhatuse esimehe ja protokollija allkirjadega. Seega võib hagiavalduse taotlusest mõistlik inimene välja lugeda etteheite selle kohta, et tahvlile oli pandud üksnes allkirjastamata otsuste protokoll. Mõistlik inimene ei saa sellest välja lugeda pretensiooni vene keele kasutamise lubamatuse kohta. Hageja selgitas hagiavalduses, et ei ole kunagi esitanud korteriühistule pretensioone vene keele kasutamise lubamatuse kohta ühistu siseses asjaajamises, sest ta ei valda eesti keelt ja ei ole suuteline aru saama koosoleku otsustest eesti keeles. Teiseks on elamus veel 80% elanikest samas olukorras ja kolmandaks nimetatud nõue ei tugine oma sõnastuses keeleseaduse § 21 lg-le 2, mis reguleerib eesti keele kasutamist mittetulundusühingutes. Kostjad on pahatahtlikult moonutanud hageja tahteavaldust ning sõnadega žongleerinud, kutsumaks üles venekeelsete elanike viha hageja vastu, kes nagu takistaks venekeelse info kättesaadavust. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et hageja vastu oli suunatud kriitilisi hinnanguid mõistlikus suuruses, mida tuleb taluda ning mis ei kuulu hüvitamisele. Arvestades avaldatud ebaõigete ja faktilist laadi eksitava andmete sisu, on hageja au ja head nime eriti teotatud. Õigusvastase tegevusega rikub kostja hageja isiklikke õigusi, millega põhjustab mitte ainult hageja au teotamise tõttu tekkinud negatiivseid emotsioone: alandust, rahutust ja hirmu oma hea nime eest, vaid olulisi ebamugavusi hageja suhetes teiste korteriomanikega. Nimetatud reaktsioonid on tavalised, üldtunnustatud ning ei kuulu tõendamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda, sest hageja pöördumine kohtusse ja seoses sellega kulude kandmine on tingitud kostjate pahausksest käitumisest. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus otsuse põhjendusi, sest nõustub maakohtu otsuses sisalduvate motiividega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus ei hinnanud tõendeid ebaõigesti ega teinud neist ebaõigeid järeldusi. Maakohus tuvastas õigesti, et elamu koridori paigutatud teadet selle kohta, et edasine korteriühistu ametlik informatsioon avaldatakse riigikeelsena, ei ole võimalik hinnata hageja soovitud viisil. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega tema tahteavalduse ebaõigest tõlgendamisest TsÜS § 75 lg 1 tähenduses. Vaidlusaluse hagiavalduse vastavas taotluses (tsiviilasi 2-08-79010) on rõhutatud nii allkirjade puudumist dokumendil (protokollil) kui asjaolu, et see on venekeelne, vastasel juhul ei oleks viimast taotluses märgitud. Mõistlik inimene ei saanud sellest järeldada, et tähtsust omas (hageja jaoks) vaid esimene asjaolu, mitte aga teine, sest ta ei pidanud teadma, et hageja ei saa riigikeelest aru (ega soovi seetõttu ka asjaajamise eestikeelseks muutmist). Nõustudes apellandiga, et isikliku konflikti pinnalt võis kostja I kui juhatuse liige (kostjana II) näha ette teate paigutamisest tulenevat ühistu liikmete pahameelt, ei muuda see teate sisu vääraks.
Eeltoodud põhjustel ei saa rääkida ebaõigest faktiväitest. Hageja on ka kaebuses rõhutanud, et kõnealuses tsiviilasjas taotles ta kostja kohustamist esitada kohtule üldkoosoleku protokoll eesti keeles ning juhatuse esimehe ja protokollija allkirjadega. Asjaolu, et hageja taotlus oli ajendatud TsMS § 33 lg-s 1 sisalduvast nõudest (ja ilmsest soovist vältida vajadust dokumenti tõlkida), ei võimalda hinnata selle kajastamist teates ebaõige faktiväitena. Pealegi on TsMS § 33 lg-st 1 tulenev kohustus selle menetlusosalise kohustus, kes esitab kohtule võõrkeelse dokumendi, mistõttu taotluses sisalduv keele rõhutamine ei olnud ilmselt juhuslik. Maakohus märkis siinkohal õigesti, et isegi juhul, kui tegemist oleks väärtushinnanguga, millega soovitakse jätta muljet faktide olemasolust, mida tegelikkuses ei eksisteeri ja mis võiks isikut diskrediteerima, ei saa riigikeele kasutamise soovi käsitleda isiku au teotava väärtushinnanguna. Samas nõustub kolleegium apellandiga, et korteriühistu juhatus peab arvestama oma tegevuses ühistu liikmete huvidega, s.h sellega, mil moel (mitmes keeles) ja kus tuleb korteriühistu teateid avaldada. Eeltoodud põhjustel puudus kohtul alus kohustada kostjaid avaldama ühistu liikmeile suunatud teadet. Ka mittevaralise kahju osas on maakohtu otsus õige ja põhjendatud. Kohus tuvastas õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et raamatupidaja sõnavõtus (üldkoosolekul) sisaldunud väide hageja „kinniistumise“ kohta tugineks kostja OÜ Tammepuit juhatuse liikmele saadetud kirjale või oleksid kostjad muul viisil seotud korteriühistu liikmete hulgas valeteabe levitamisega. Maakohus, jättes menetluskulud poolte endi kanda, ei rikkunud menetluskulude jaotamisel seadust. Hageja nõude osalisel rahuldamisel on kohtul õigus jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
Ü. Jänes
M. Klaar
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.