OÜ Morande Shoes hagi OÜ IBEKS vastu 15 481,60 krooni saamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2010 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
15 481,60 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ IBEKS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Morande Shoes (registrikood 10577479), seaduslik esindaja Alexander Seregin Kostja OÜ IBEKS (registrikood 10099614), seaduslik esindaja Viktor Ruditš
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. veebruari 2010.a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUD
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
1.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-23204 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Morande Shoes (hageja) esitas 20.05.2009 Harju Maakohtule hagi OÜ IBEKS vastu 15 481,60 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.04.2007 lepingu nr 20/1, mille alusel kostja kohustus hageja tellimusel juurutama, paigaldama ja häälestama arvutiprogrammi „1S:ETTEVÕTTE 8.0“. Hageja on tööde eest tasunud. Kostja ei teostanud töid nõuetekohaselt, vaid üksnes paigaldas programmi ühe arvuti kõvakettale. Muid töid ei teostatud. Programm ei sisalda hageja andmeid, selles on vaid kolmanda isiku andmed. Samuti ei ole programm tõlgitud eesti keelde. Lisaks on programm kostja poolt käesoleval ajal blokeeritud. Sellest tulenevalt ei ole hagejal võimalik programmi oma majandustegevuses kasutada. 22.09.2008 saatis hageja kostjale avalduse lepingu ülesütlemise kohta. Hageja nõudmisele vaatamata ei ole kostja raha tagastanud.
2.Hagi täiendava põhjenduse kohaselt ei ole kostja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi programmtoote paigaldamise ja häälestamise osas. Lepingu sõlmimisel tasus hageja programmi paigaldamise eest hageja sülearvutisse 8’800.- kr ja täiendavalt kassaprogrammi paigaldamise eest 4’320.- kr, kokku 15’481,60 kr arvestades 18% käibemaksu. Kostja esindajad palusid korduvalt aega, mis on vajalik programmi kohandamiseks, kuid tulemusi see ei andnud. Kostja saatis hagejale seejärel aruande väidetavalt teostatud projektieelsest uuringust, mida hageja keeldus allkirjastamast. Peale korduvaid kohtumisi kostja esindajatega jõudis hageja järeldusele, et kostja ei suuda programmi hageja vajadustele kohandada ja lepingu eesmärki saavutada. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud hagi. Hagejal puudus alus lepingust taganemiseks. Kostja paigaldas hageja arvutisse programmi tooriku, mis tuli hiljem poolte koostöös kohandada hageja vajadustele vastavaks. Järgmise etapina teostas kostja uuringu, mh tegi ettepanekuid ja tõi näiteid, kuidas standardprogramm muuta kostja vajadustele vastavaks. Hageja ei kinnitanud uuringut. Seega ei olnud ka kostjal võimalik töid jätkata, kuna programmi kohandamine pidi toimuma vastavalt hageja juhistele ja vajadustele. Pärast uuringu teostamist ei saanud kostja enam hagejaga ühendust. Kostja pakkus hagejale lepingu täitmist, kuid hageja ei reageerinud sellele. Seega jäid lepingulised kohustused täitmata hagejast tulenevatel põhjustel. Hageja on sattunud vastuvõtuviivitusse, kuna ei ole täitnud koostöö kohustust. Samuti ei ole hageja teatanud väidetavatest puudustest kostjale õigeaegselt ega kirjeldanud puudusi piisava täpsusega. Isegi kui leping on lõppenud, ei ole kostjalt alust seda raha välja mõista, sest hageja on tasunud tööde eest, mis on kostja poolt teostatud.
4.Tööd pidid teostama pooled koostöös. Vastavalt lepingu lisale 1 paigaldas kostja hageja arvutisse programmi tooriku (standardprogramm), mis tuli poolte koostöös hilisemate etappide käigus kohandada hageja vajadustele vastavaks kostja asukohas ja kostja arvutites. Hageja tasus programmi tooriku paigaldamise ja kasutuslitsentsi eest. Järgmisena teostas kostja nn uuringu, mh tegi ettepanekuid ja tõi näiteid, kuidas muuta standardprogramm hageja vajadustele vastavaks. Hageja uuringut ei kinnitanud, mistõttu töid ei olnud võimalik jätkata, kuna tööde jätkamine sõltus hageja juhistest ja
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-23204 vajadustest. Kostja ei teatanud kõigi tööde valmimisest. Hageja oli lepingust tulenevalt teadlik, et tööde teostamine toimub etappide kaupa, kusjuures iga etapp antakse üle, võetakse vastu ja tasutakse eraldi (lepingu p-d 2.1 ja 2.3, lisa 1). Pärast uuringu tulemust ei saanud kostja enam hagejaga ühendust. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 26.02.2010 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15’481,60 krooni ning jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Pooled sõlmisid 20.04.2007 töövõtulepingu, mille alusel kostja kohustus teostama programmtoote „1S:ETTEVÕTTE 8.0“ paigaldamise ja juurutamise. Lepingu lisa 1 järgi pidi kostja täitma lepingu seitsmes etapis. Esimeseks etapiks oli programmi paigaldamine.
6.Vaidlus puudub selles, et kostja on programmi paigaldanud ja hageja on tööde eest tasunud 15 481,60 krooni. 22.09.2008 saatis hageja kostjale avalduse lepingu ülesütlemiseks. Seega ei ole hageja lepingust taganenud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1 esimene lause järgi võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Seega pole lepingu ülesütlemise eelduseks töövõtja poolne lepingu rikkumine. Lepingu ülesütlemine on kehtiv.
7.VÕS § 195 lg 5 esimene lause sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Hageja väitel on arvutisse installeeritud programm blokeeritud, seal puudub hageja andmebaas ja see ei ole tõlgitud eesti keelde. Kostja ei ole nimetatule selgesõnaliselt vastu vaielnud. Kostja üksnes märkis, et hageja on minetanud õiguse tugineda kohustuse rikkumisele, kuna hageja ei teatanud puudustest õigeaegselt ega kirjeldanud puudusi piisava täpsusega.
8.VÕS § 645 lg 1 p 1 sätestab, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kohus leidis, et hageja poolt viidatud puudused (programmi blokeerimine, hageja andmebaasi puudumine programmis ja eesti keelde tõlkimata jätmine) on tekkinud töövõtja poolt vähemalt raske hooletuse tõttu. Seega on hagejal õigus lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ning õigus keelduda tehtud töö vastuvõtmisest. Kuna kostja ei ole hagejale lepingutingimustele vastavat töö esimest etappi üle andnud, on hagejal õigus nõuda 15 481,60 krooni tagastamist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 481,60 krooni. Apellatsioonkaebus
9.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Kuna hageja nõue oli tagastada ülesöeldud töövõtulepingu alusel kostjale üleantu, siis pidi kohus hindama poolte väiteid ja esitatud tõendeid selle kohta, kas kostja rikkus lepingut ja kui kostja lepingut rikkus, siis kas ta vastutab lepingu rikkumise eest. Nimetatu on oluline, et hinnata kostja tasunõude olemasolu.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-23204
11.Kohus jättis tähelepanuta kostja väite, et lepingu täitmise mittetäielikkus kostja poolt oli tingitud hagejast. Hageja sattus vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 järgi. Pooltevahelise lepingu omapäraks on asjaolu, et lepinguliste kohustuste täitmine oli võimalik poolte koostöö kaudu (lepingu p 1.1). Kostja ei saa kohandada arvutiprogrammi vastavalt hageja vajadustele, kui viimane ei tee selleks kostjaga koostööd. Programmi kohandamine pidi toimuma edasiste tööde käigus. Pärast uuringu teostamist hageja kostjaga enam ühendust ei võtnud ega reageerinud kostja telefonikõnedele ega ekirjadele. Kuna hageja sattus vastuvõtuviivitusse, mis oli tingitud tema enda tegevusetusest, siis kohaldus VÕS § 101 lg 3, mille kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega ei kohaldu asjas VÕS § 655 lg 2, mis välistaks kostja VÕS § 655 lg 1 järgse tasunõude. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 655 lg 1 teises lauses sätestatu. VÕS § 655 lg 1 järgse tasunõude tekkimise eelduseks ei ole töö lepingukohase üleandmise kohustuse täitmine nagu ekslikult leidis kohus.
12.Teostatud töid ja tasu hinnatakse lepingu ülesütlemise hetke järgses seisus. Hageja ei esitanud VÕS § 655 lg 1 järgseid tasunõude vähendamist õigustavaid tõendeid, vaid tugines lepingurikkumisele. Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et kostja täitis lepingut raskelt hooletult. VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut rikkunud. Kohus ei põhjendanud, milles seisnes kostja poolne raske hooletus ja miks kohtu poolt väidetavate puuduste esinemine on käsitletav raske hooletusena. Kumbki pool ei ole menetluses väitnud, et kostja on lepingut täitnud raskelt hooletult või lepingut rikkunud tahtlikult. Vastustaja seisukoht
13.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
15.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
392.Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
16.Hagiavalduses tugines hageja asjaolule, et pooled sõlmisid programmtoote paigaldus- ja häälestustööde teostamise lepingu. Kostja tugines asjaolule, et vaidlusaluse lepingu esemeks oli koostöö automatiseeritud arvestussüsteemi (arvutiprogrammi) loomise
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-23204 vallas. Hagiavalduse täienduste kohaselt (tl 91) on hageja märkinud, et ta tasus 8’800.kr programmi paigaldamise eest sülearvutisse ja 4’320.- kr kassaprogrammi paigaldamise eest. Kostja palus hagejalt aega programmi kohandamiseks hageja vajadustega. Kostja täiendavate seisukohtade kohaselt (tl 121) paigaldas kostja hageja arvutisse vastavalt lepingu lisale 1 programmi tooriku (standardprogramm), mida tuli hageja ja kostja koostöös hilisemate etappide käigus kohandada hageja vajadustele vastavaks, hageja tasus programmi tooriku paigaldamise eest enda arvutisse ja litsentsi eest. Kuigi pooled ei vaielnud selle üle, et tegemist oli töövõtulepinguga, ei ole kohus poolte õigusliku hinnanguga seotud. Kohus ei ole tulenevalt nendest asjaoludest andnud hinnangut pooltevahelise lepingu olemusele ja lepingu tõlgendamise teel poolte tahtele lepingu sõlmimisel. Poolte poolt esile toodud asjaolud viitavad lisaks töövõtulepingule ka pooltevahelisele müügilepingule (VÕS § 208 lg 1) ja litsentsilepingule (VÕS § 368 lg 1), st tegemist võib olla segatüübilise lepinguga. Müügilepingu ja töövõtulepingu eristamise tõlgendusreegel tuleneb seejuures VÕS § 208 lg-s 2 sätestatust. Lepingu liigi määratlemine on oluline lepingust tulenevate kohustuste sisu määratlemisel ja edasi õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduste kontrollimisel.
17.Hagiavalduses tugines hageja asjaolule, et ütles pooltevahelise lepingu 22.09.2008.a üles, kuna kostja rikkus oluliselt lepingulisi kohustusi, ei saavutanud ettenähtud tulemust ja hageja kaotas huvi lepingu täitmise vastu. Hageja on tuginenud asjaolule, et leping oli suunatud lõppresultaadile (hageja vajadustele vastav ja erinevates arvutites kasutatav arvutiprogramm). Kostja hinnangul puudus hagejal alus lepingust taganemiseks. Seega ei olnud pooltel üksmeelt juba selles, kas tegemist oli kestvuslepinguga, nimetatu on aga oluline õiguskaitsevahendi kohaldamise aluste kontrollimiseks. Lepingust võib teise poole kohustuse rikkumise korral reeglina taganeda, kestvuslepingu üles öelda, kusjuures põhiliseks erinevuseks lepingust taganemise ja ülesütlemise vahel on lepingu tagasitäitmine esimesel ja selle puudumine teisel juhul.
18.Töövõtuleping on suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele (VÕS § 635 lg 1). Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus (VÕS § 195 lg 3). Reeglina ei ole töövõtuleping kestvusleping ja seda ei muuda kestvuslepinguks ka võimalus töövõtulepingut VÕS § 655 lg 1 järgi üles öelda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-60-05 p 11). Hindamaks hageja 22.09.2008.a avalduse sisu, tuli kohtul võtta seisukoht, kas tegemist oli kestvuslepinguga ehk kas lepingul esinevad tunnused, mis võimaldaksid seda kestvuslepinguna kvalifitseerida. Töövõtuleping võib teatud juhtudel muutuda kestvuslepinguks, kui lepingu sisuks on teatava töö korduv tegemine pikema aja jooksul.
19.Kohus on hinnanud tööde valmimist üksnes lepingu lõppresultaadi osas. Samas leidis kohus, et leping tuli täita seitsmes etapis ja vaidlus puudub, et programm on paigaldatud ja tasutud 15’481.- kr. Kohus jättis analüüsimata kostja väited, et 15’481.- kr sisaldas programmi tooriku paigaldamise ja kasutuslitsentsi tasu ning järgmise etapina tegi kostja nn uuringu. Kohus ei selgitanud eelmenetluses välja, milles seisnesid lepingu üksikud etapid, millised olid poolte kohustused üksikute etappide lõikes ja millises ulatuses need täideti. Kohus ei andnud hinnangut väitele, kas kostja kohustuseks oli uuringu teostamine, kas sellega kaasnes hageja kaasabi kohustus, kas mõlemad pooled täitsid oma kohustuse ja kas hageja sattus uuringu vastuvõtmisega vastuvõtuviivitusse. Põhjendatud on apellandi väide, et kohus ei hinnanud otsuses poolte koostöö kohustuse aspekti. Kohus ei andnud hinnangut asjaolule, kas kostja teatas hagejale lepingu täitmist
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-23204 takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele (VÕS § 102). Kostja esitatud ekirjavahetust kohus analüüsinud ei ole, samuti ei ole kohus märkinud, et ta tõendeid ei arvesta kas siis asjasse puutumatuse tõttu või muul põhjusel.
20.Kohus tegi pooltele üllatusliku otsuse ja väljus hagi piiridest, kui leidis, et ülesütlemine on kehtiv, kuna tellija võis lepingu VÕS § 655 lg 1 alusel igal ajal üles öelda ja kostja oli lepingu rikkumises süüdi raske hooletuse vormis. Kohus on nimetatud osas valesti tõlgendanud materiaalõiguse normi ja kohtuotsus on seetõttu ka vastuoluline. VÕS § 655 lg 1 annab erandliku võimaluse öelda leping üles ilma erilise ajendi ja põhjuseta. VÕS § 655 lg-s 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija ütles lepingu üles seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut (VÕS § 655 lg 2). Hageja tugines oma hagis just lepingu rikkumisele. Seega ei saa eeldusel, et kostja rikkus oluliselt lepingut, kohaldada VÕS § 655 lg-s 1 sätestatut ja siis on kohaseks õiguskaitsevahendiks lepingust taganemine.
21.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Ülle Jänes
Ele Liiv
Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.