Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas 24.05.2006 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista korteriomandi haldamisega seotud kulutused. Kostja on asuva 485,6 ruutmeetri suuruse mitteeluruumi korteriomandi omanik ja KÜ liige. Hageja korraldab elamu haldamist ja vahendab kommunaalteenuseid. Kostjal on vastavalt KÜS § 5 lg 1 kohustus tasuda talle osutatud teenuste eest. Kostja ei ole omakohustust täitnud. Kostja on jätnud tasumata arved alates märtsist 2004 kuni märtsini 2006. Kostja võlg hagi esitamise seisuga oli summas 125 685,34 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise summa oli 01.05.2006 seisuga 23 210 krooni. Majandamiskulude aluseks on hageja üldkoosolekutel kinnitatud majanduskulude tariifid. Perioodil märts 2004-märts 2005 oli majandamiskulude suuruseks 7,5 kr/m2 vastavalt 15.05.2003 vastu võetud üldkoosoleku otsusele. Kostja igakuine majandamiskulude suurus on 3642 krooni, sest kostja koretriomandi suurus on 485,6 m2 Hageja ja AS TS sõlmisid 09.04.1999 soojusenergia müügilepingu nr 634 ning hagejale soojuse eest esitatud arve jagatakse korteriomandi omanike vahel vastavalt nende osalusele hoone soojuse tarbimisest. Kostja osalus on 4,6 % ning hageja nõuab kostjalt soojusenergia eest tasumist vastavalt AS TK arvestusele. Hageja ja AS TV sõlmisid 05.03.1999 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse lepingu nr XXX, arved koostatakse korteriomandi omanikele vastavalt veearvesti näidule. KÜS § 7 lg 4 järgi võib hageja nõuda viivist kuni 0,07 % tasumata makselt kalendripäeva eest majanduskulude tasumata jätmisel. 09.04.2009 esitas hageja nõude suurendamise taotluse. Menetluse käigus on kostja oma võlgnevust vähendanud 2006 aastal kahe maksega, aprillis tasus 3805 krooni ja juunis 759, 53. Need summad ei ole laekumise kuu arvete täielik tasumine ning hageja arvestab need summad esitatud arvete üldvõlast maha. Oma igakuiste maksete tasumata jätmine on tekitanud kostjale uue võla samast võlasuhtest ja veebruari 2009 seisuga on kostja võlgnevus põhuvõla osas suurenenud 238 912, 30 krooni võrra ja uueks nõude suuruseks on põhivõla osas 125 685,34 + 238 912, 30 krooni = 364 597,64 krooni. Viivis on suurenenud 65 354 kroonini arvestatuna detsembrini 2008.a. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 364 597,64 krooni, viivis alates märtsist 2004 seisuga detsember 2008 summas 69625 krooni ning sealt edasi kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni 0.07 % päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja kogu ulatuses panna AS S kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja keeldus arvete tasumisest VÕS § 110 lg 1 alusel, sest hagejal on kahju hüvitamise kohustus kostja ees. Kaupluses puuduvad keskkütte radiaatorid, kostja ei tarbi soojusenergiat ega pea selle eest ka maksma. Kaupluse köetava pinna suuruseks on vaid 27,78 m2 . Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud AS-ile TK soojusenergia eest. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise kohta ei ole tõendeid esitatud. Viivise arvestus on vastuolus VÕS § 113 lg 5 ja § 197 lg 2 sätetega. Majandamiskulude hulka ei kuulunud soojusenergia ja vee – ning kanalisatsiooni tasu. KÜS võimaldas viivist küsida vaid nõude tasumata jätmise korral mitte täitmisega viivitamise korral.

MENETLUSE KÄIK

Kohus peatas asjas menetlus kuni kostja poolt hageja vastu esitatud kahjunõude läbivaatamiseni. Riigikohus ei võtnud oma 18.01.2010 määrusega kostja kassatsioonkaebust nimetatud hagi menetlusse ja Tallinna ringkonnakohtu otsus, millega jäeti kostja hagi rahuldamata, jõustus. Kohus on 3.01.2008 määrusega kohustanud kostjat määrama menetlusdokumentide vastuvõtja, kostja seda teinud ei ole. Kohus hoiustas kohtukutse Taru mnt kohtumajas ja saatis selle kohta kostjale lihtkirja. Kostja esitas 24.05.2010 kohtule täiendava seisukoha ja tõendid. Kostja palub asja läbivaatamist kohtuistungil, väites, et pole kohtukutset kätte saanud. Kohus ei arvesta esitatud seisukohtade ja tõenditega, sest need on esitatud pärast sisulise arutamise lõppu, kuid neis ei ole esitatud ka uusi asjaolusid, mis tooksid kaasa sisulise arutamise uuendamise vajaduse. Kostja väited on vastuolulised. Kostja on esitanud istungi edasilükkamise taotluse, millest võib järeldada, et ta teadis istungi toimumisest. Tema 24.05.2010 avaldusest võib aru saada, et -2 aadressilt ei saanud kostja ühtegi kirja kätte, samas on ka kohtukutse talle saadetud samale aadressile. Kohus leiab, et kostja on korduvalt asjas jätnud talle tähitud postiga saadetud menetlusdokumendid vastuvõtmata. Menetlusdokumentide vastuvõtja määramata jätmisel võib kohus kõik menetlusdokumendid TsMS § 320 lg 3 järgi saata lihtkirjaga. TsMS § 327 lg 2 ja 3 järgi on kohtukutse kostjala kättetoimetatud. Kostja ei ole enda aadressiks ka ise märkinud mingit muud aadressi peale kostja registrijärgse aadressi. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja esitatud arstitõenditest nähtub, et ta on olnud töövõimetuslehele alates 08.03.2010 kuni 21.05.2010. Seega ei ole tegemist ootamatu haigestumisega, mis on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile mitteilmumiseks vaid pikaajalise haigusega. Mõjuva põhjuse e ootamatu taksituse korral on tegemist olukorraga, kus isikul ei ole võimalik äkilise ja ettearvamatu asjaolu tõttu kiiresti korraldada oma õiguste kaitsmiseks vajalikke toiminguid, eelkõige ei ole tal võimalik näiteks kasutada esindaja abi. Pikaajalise haiguse puhul oli kostja seaduslikule esindajale ligemale kaks kuud enne kohtuistungi toimumist selge, et ta on haige. See on piisava aeg kindlustamaks enda esindamine kohtus. Kostja on selle asemel esinduslepingu lõpetanud. Kohus leiab, et selline tegevus kostja poolt on menetlusõiguste pahatahtlik kasutamine. Kostja on saanud oma seisukohad menetluse käigus välja öelda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindajate seisukoha, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel on vaidlus hageja poolt kostjale osutatud elamu haldamise ja kommunaalteenuste eest tasumise üle. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas ja millisel määral oli hageja oli õigustatud kostjale teenuseid osutama ning kas ja millisel määral on kostjal kohustus saadud teenuste eest tasuda. Välja tuleb selgitada ka see, kas ja millisest ajast on tasu nõue muutunud sissenõutavaks ja kas hageja on õigustatud nõudma viivist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on elamu majandamiseks loodud korteriühist ja kostja on selle ühistu liige ning mitteeluruumist korteriomandi omanik. Kostja mitteeluruumi suurus on 485,6 m2 Kohtule esitatud hageja poolt kostjale esitatud arvetest nähtub, et hageja on kostjale esitanud arveid perioodil märts 2004 kuni märts 2006. Arvete järgi on põhihooldustasu tariifiks 7,50 krooni ruutmeetri eest, kogusummas 90 217 937,00 krooni. Hageja raamatupidamise välja võttest nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees alates aprillist 2006 kuni veebruarini 2009 on

127 470 krooni. Kostjale arvestatu küttetasu suuruseks on perioodi märts 2003 kuni märts 2006 eest 32 835 krooni ja sealt edasi kuni märtsini 2009 on küttetasu suuruseks 66481,20416 krooni. Kostjale arvestatu tasu vee ja kanalisatsiooniteenuse eest perioodi märts 2003 kuni märts 2006 eest 2832 krooni ja sealt edasi kuni märtsini 2009 on vee-ja kanalisatsiooniteenuste eest arvestatud 39 415,81 krooni. Kohtule esitatud hageja 15.05.2003 üldkoosoleku protokolli finantsosa p 2 järgi on maja põhihooldustariif, mis sisaldab tasu halduskulude, remondifondi, sanitaarpuhastuse ja korrashoiu, prügiveo ja õiguskulude eest, 7,50 krooni korteri pindala ruutmeetri eest. Kohtule esi ole esitatud tõendeid selle kohta, et KÜ otsus oleks kehtetu. KÜS § 13 lg 4 järgi on majandamiskulude kandmise kohta tehtud üldkoosoleku otsus kostja suhtes kohustuslik. Kostja mitteeluruumi suuruse ja tariifi korrutisest nähtub, et kostja majandamiskulude võlgnevus hageja ees on 217 937,00 krooni. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hageja on sõlminud elamu vee ja küttega varustamiseks lepingud AS-iga TVja AS-iga TS(AS TK) ning lepingute järgi on hagejal kohustus tasuda vee ja kütte eest. Asjaolud, kas hageja on tegelikult maksnud vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning kütte eest, ei oma asjas tähendust. Hagejal on lepingu järgi selline kohustus, hageja vahendab teenus KÜ liikmetele, järelikult on kostjal kohustus hagejale teenuste eest tasuda. Kohtul ei ole alust kahelda AS TK poolt välja arvutatud kostja nn osaluses maja soojustarbimises. Tõendamata on asjaolu, et kostja mitteeluruumis ei ole radiaatoreid. Ka olukorras, kus ruumis endas kütteradiaatoreid pole, osalevad ühistu liikmed ka näiteks üldruumide soojatarbimises, ruume läbivad soojatorud võivad kütta ruumi jne. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka kütte ning vee- ja kanalisatsioonitasud. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 364 597,64 krooni. KÜS § 7 lg 4 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist 0,07 % tasumata võlalt päevas. Õige ei ole kostja väide, et hageja on arvestanud viivist kuni 2006 aastani ka kütte- ja veekuludelt. Hageja on hagiavalduses ja selle lisana toodud viiviste arvestuse välja toonud, et viivist on arvestatud vaid majandamiskuludelt. Kostja väide selle kohta, et KÜS võimaldab viivist küsida vaid nõude tasumata jätmise korral mitte täitmisega viivitamise korral ei ole samuti õige. Viivis on õiguskaitse vahend, mida saab kasutada kohustuse täitmata jätmisel ja ka kohustuse täitmisega viivitamisel. Õiguslik vahetegu rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ja täitmata jätmisel ei ole siinkohal vajalik. Juhul, kui kohustust ei ole selle täitmise tähtaja saabumiseks täidetud, on tegemist täitmata jätmisega. Perioodi märts 2004 kuni märts 2006 on viivise suurus 23 210 krooni. KÜS (kuni 21.10.2006 kehtinud redaktsioon) § 15 ́ ei käsitle majandamiskuludena küll veevarustuse ja kütte tasusid. Hageja on arvestanud kuni märtsini 2006 viivist üksnes majandamiskuludelt ja perioodi märts 2004-märts 2006 eest tuleb kostjal välja mõista viivis 23 210 krooni. Perioodi aprill-oktoober 2006 eest tuleb arvestada viivist vaid majandamiskuludelt. 2008 aasta detsembri seisuga on viivise võlgnevus aprilli 2006 arve 3642 krooni eest 2488,21 krooni, mai eest 2411,73 krooni, juuni eest 2332,70 juuli eest 2256,21, augusti eest 2177,18 septembri eest 2098,15 krooni ja oktoober 2021,67 krooni. Alates 22. oktoobrist muutus KÜS redaktsioon, mis võimaldab küsida viivist ka vee ja kütte teenuse vahendamisel saadava tasu eest. Perioodi aprill 2006-detsember 2008 on viivise suuruseks kohtu arvestuste kohaselt 78 513,85

krooni, kuid hageja on soovinud üksnes viivise 69 625 krooni väljamõistmist seisuga detsember 2008. Kohus ei saa arvestada välja viivist jaanuari ja veebruari kuu maksete eest eraldi, sest hageja ei ole esitanud andmeid nõude sissenõutavaks muutumise täpse aja kohta. Kostja viivisevõlgnevus perioodi 1.03.2009 kuni 27.05.2010 so kohtuotsuse tegemiseni on 364 597,64 krooni *0,07%*453 päeva= 115 613,91 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista viivis TsMS § 367 alusel 0,07 % tasumata põhinõudel päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevas kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest kohus ei rahulda hagi vaid kahe kuu viivise osas. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.