Pankrotiõigus

Saamata nõue (eurot) 13,65 13,65 13,65 13,65 3274,05 13,65 3528,41 161 897,16 32 916,79 3794,25 3284,82 1067,96 81 312,46 17 080,64 308 224,79

III rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 3): Jrk nr 1

Võlausaldaja nimi (registri- või isikukood) Rägavere Mõis OÜ (10457597) Kokku:

Saamata nõue € 10 642,45 10 642,45

Võlgnik ei esitanud nõuetele ja nõuete rahuldamisjärgule vastuväiteid.

Tsiviilasi 2-24-1674

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

Tsiviilasi 2-24-1674

Frantsiis OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma loobumine hagist. Kokkuleppe alusel laekus pankrotivarasse 123 000 eurot. Võlgniku pangakontol on raha 124 302 eurot 67 senti, mis on pankrotivara. Juhul kui: 1) kohus määrab pankrotihalduri tasu 21 089 eurot (sh käibemaks) ning Maksu- ja Tolliamet tagastab pankrotihalduri tasult arvestatud käibemaksu summas 4 081 eurot 74 senti; 2) vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 5 tagastatakse pankrotivarast kohtu deposiidist tasutud ajutise halduri tasu summas 1500 eurot ettevõttele "MITMAR" SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ (Sp. Z o.o.; 3) vastavalt PankrS 150 lg 1 p 7 hüvitatakse maksejõuetuse teenistusele 885 eurot, on jaotise alusel võimalik rahuldada teise rahuldamisjärgu nõudeid 104 910 euro 41 sendi ulatuses: -

Kohtutäitur Kristiina Feinmani nõude katteks väljamakse summas 4 eurot 65 senti ja tal jääb saamata nõue summas 13 eurot 65 senti; Kohtutäitur Kristiina Feinmani nõude katteks väljamakse summas 4 eurot 65 senti ja tal jääb saamata nõue summas 13 eurot 65 senti; Kohtutäitur Kristiina Feinmani nõude katteks väljamakse summas 4 eurot 65 senti ja tal jääb saamata nõue summas 13 eurot 65 senti; Kohtutäitur Kristiina Feinmani nõude katteks väljamakse summas 4 eurot 65 senti ja tal jääb saamata nõue summas 13 eurot 65 senti; Weide Invest OÜ nõude katteks väljamakse summas 1114 eurot 39 senti ja tal jääb saamata nõue summas 3274 eurot 5 senti; Kohtutäitur Marek Laanemets nõude katteks väljamakse summas 4 eurot 65 senti ja tal jääb saamata nõue summas 13 eurot 65 senti; Põllumajandus- ja Toiduamet nõude katteks väljamakse summas 1200 eurot 97 senti ja tal jääb saamata nõue summas 3528 eurot 41 senti; Maksu- ja Tolliamet nõude katteks väljamakse summas 55 104 eurot 90 senti ja tal jääb saamata nõue summas 161 897 eurot 16 senti; Enefit AS nõude katteks väljamakse summas 11 203 eurot 88 senti ja tal jääb saamata nõue summas 32 916 eurot 79 senti; OilTerm OÜ nõude katteks väljamakse summas 1291 eurot 45 senti ja tal jääb saamata nõue summas 3794 eurot 25 senti; Elenger Grupp AS nõude katteks väljamakse summas 1118 eurot 5 senti ja tal jääb saamata nõue summas 3284 eurot 82 senti; Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid OÜ nõude katteks väljamakse summas 363 eurot 50 senti ja tal jääb saamata nõue summas 1067 eurot 96 senti; KemiMet International OÜ nõude katteks väljamakse summas 27 676 eurot 31 senti ja tal jääb saamata nõue summas 81 312 eurot 46 senti; WĘDLINKA SPÓŁKA Z O.O. SP K nõude katteks väljamakse summas 5 813 eurot 73 senti ja tal jääb saamata nõue summas 17 080 eurot 64 senti;

Väljamaksed teostatakse peale lõpparuande kohtu poolt kinnitamist ja halduri tasult arvestatud käibemaksu tagastamist Maksu- ja Tolliameti poolt. Pankrotihalduri hinnangul tegutses võlgnik kahjumlikult juba 2021. aastast. 2022. aastal müüs võlgnik temale kuulunud neli kinnisasja endaga seotud äriühingule Arc Stone OÜ-le, tegevusaasta kahjum -111 651 eurot. Kinnistute võõrandamise hetkel oli võlgnikul kohustusi mitme võlausaldaja ees. Võlgnikul oli 2023. aastal käive 1 250 189 eurot, kahjum -1 440 082 eurot, mille tulemusel muutus omakapital negatiivseks summas -1 146 199 eurot. Võlgniku majandustegevus seiskus detsembris 2023. Saneerimisavaldus esitati 26. aprillil 2024. Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgnikul puudus juba tavapärane majandustegevus ja oli maksuvõlg summas 189 875 eurot 60 senti, võlgniku suhtes toimusid täitemenetlused, tema pangakontod olid arestitud, kuid arvestades, et võlgnikule varem kuulunud kauplused endiselt 4

Tsiviilasi 2-24-1674

töötasid Tartu turul ja Tallinna Balti Jaama turul, oli alust arvata, et võlgnik on ettevõtte üle viinud teisele äriühingule. Võlgniku suhtes oli kaheksa täiturit algatanud kokku 15 täitemenetlust. Võlgnik oma vastuses ajutise halduri teabenõudele viitas lootusele leida investor ja jätkata tegevust. Võeti uus ärinimi (MH Frantsiis OÜ) ja see kanti registrisse 15. detsembril 2023. Halduri hinnangul pidi võlgniku maksejõuetus juhtkonnale ilmnema juba enne 2023. aasta lõppu ja juhtkond oleks pidanud juba 2023. aastal esitama pankrotiavalduse. Pankrotihaldur märgib, et ettevõtte tehingute analüüsimisel on tuvastatud tehingud, millega võlgnik oli kahjustanud võlausaldajate huve ja mille tulemusel pankrotihaldur esitas kohtusse tagasivõitmise hagi. Kinnistute võõrandamise tehingud olid üheks maksejõuetuse põhjuseks ja nende tehingutega halduri hinnangul toimus võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohtu praktikast tulenevalt on võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude rahuldamisjärgust. Võlausaldajate huvide kahjustamist võib eeldada ka juhul, kui võlgnik oli tehingu tegemise ajal teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise. Teiste võlausaldajate kahjustamine võib toimuda ka korrapärase majandustegevuse raames. Kinnistute müügilepingutel oli kinke iseloom ja kinnistud võõrandati võlgniku lähikondsele. Kinnistu võõrandamise lepingud sõlmis nii müüja kui ka ostja nimel D.K D.K, kes oli samaaegselt mõlema poole juhatuse liikmeks. D.K D.K oli samaaegselt nii müüja kui ka ostja osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks. Arvestades, et lepingud sõlmis müüja ja ostja nimel D.K D.K, kellele oli lepingute sõlmimise ajal teada võlgniku majanduslik olukord, ei saa kahtlust olla selles, et võlgnik oli teadlik asjaoludest millest võib järeldada ka võlausaldajate huvide kahjustamist. Halduri hinnangul tulnuks võlgnikul esitada pankrotiavaldus juba 2022. aastal märtsis enne kinnistuste võõrandamist, sellel hetkel pidanuks võlgniku juhatusele olema selge võlgniku majanduslik olukord ja juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse.

Tsiviilasi 2-24-1674

tõendamata on ka juhatuse liikme väide, et kõik nõutud raamatupidamise dokumendid on pankrotihaldurile esitatud. Pankrotihaldurile võimaldati ligipääs võlgniku poolt kasutatud raamatupidamise programmile MERIT. Dokumentide üleandmise ajaks määras pankrotihaldur 5. mai 2025 kell 12.30 maksejõuetuse teenistuse ruumides, kuid juhatuse liige ärakuulamisele raamatupidamise dokumente kaasa ei võtnud. Pankrotihaldur jääb lõpparuandes esitatud seisukoha juurde, et võlgniku poolt 2022. a sõlmitud nelja kinnisasja müügilepingutel oli kinke iseloom ja kinnistud müüdi võlgniku lähikondsele. Kõnealuste kinnisasjade müügitehingud kahjustasid võlausaldajate huve ning kinnisasjade võõrandamine oli üheks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Pankrotihaldur rõhutas, et esitas tagasivõitmise hagi kahe müügilepingu tagasivõitmiseks, sest võlgniku konto väljavõttelt ei nähtu, et ostuhind oleks kostja poolt võlgnikule tasutud. Seega oli vaidlustatud müügilepingutel kinke iseloom ja võlgniku etteheited, et haldur ei ole pankrotimenetluse käigus ega tsiviilasjas nr 225-6121 esitanud ühtegi tõendit ega eksperthinnangut, mille aluseks saaks väita, et tehingud ei vastanud turuhinnale, ei ole asjakohased. Tehingud, kus asja omand antakse üle, lepingu järgi oleks justkui ostuhind varasemalt tasutud, kuid ostuhinna tasumist ei nähtu, on kinke iseloomuga tehingud ning sellisel juhul ei oma tagasivõitmise aspektist võõrandatud asja turuväärtus mingit tähtsust. Pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss, mille alusel võlgniku juhatuse liige D.K tasus 123 000 eurot võlgniku pankrotimenetlusse, oli sõlmitud üldise õigusrahu eesmärgil, kuid kumbki pool loobunud kompromissiga oma seisukohtadest ega õiguslikest hinnangutest. Võlgniku juhatuse liige väidab oma seisukoha p-s 3.5 ka seda, et 2022. aasta märtsis ei olnud maksejõuetust, mh ei selgu, millel tuginedes selline seiskoht põhineb. Samas ei selgita ega tõenda juhatuse liige ka vastupidist, mistõttu ka selles osas jäävad vastuväited paljusõnalisteks. Haldur osundab veekord lõpparuande p-s VII väljatoodule, et võlgnik tegutses juba 2021. aastal kahjumikult, seejärel võõrandas 2022. aastal kogu oma vara lähikondsele, tegevusaasta lõpetati samuti kahjumiga -111 651 euro ning 2023. aastal majandustegevus seiskus, seejuures oli võlgniku kahjumiks samal tegevusaastal -1 146 199 eurot. Võlgnik ei ole kogu pankrotimenetluse vältel suutnud tõendada, et võlgnik oleks olnud 2022. aastal maksejõuline.

KOHTU PÕHJENDUSED

Haldur on kohtule esitanud lõpparuande pankrotimenetluse lõpetamiseks.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 23. veebruaril 2026 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 5. märtsil 2026 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud.

6

Tsiviilasi 2-24-1674

7

Tsiviilasi 2-24-1674

Maksejõuetuse teenistuse arvamuse kohaselt on pankrotihalduri tasutaotlus ülemmääras põhjendatud ja vastab seaduses sätestatud määradele. Pankrotihalduri poolt tehtud kulutused pankrotimenetluses on vajalikud ja põhjendatud.

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.